3-12-55/25

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-55 Otsuse kuupäev

1. mai 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ Euro Projekt kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 29.11.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8107-12 tühistamiseks. Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Euro Projekt /registrikood 11047548/, Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet /registrikood 70000349/ Resolutsioon Jätta OÜ Euro Projekt kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.06.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 29.11.2011 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/810712 (tl 9-15), millega määrati OÜ Euro Projekt tasumisele kuuluv käibemaks summas 17 256,15 eurot põhjusel, et tal puudus Tartus Purde 19 asuva kinnistu puhul õigus maha arvata OÜ Malereen Invest 04.07.2005 müügiarve alusel 270 000 krooni suurust käibemaksu, kuna kinnistu müüdi koos hoonetega ja tegemist oli käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 3 kohase maksuvaba käibega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 06.01.2011 edastas OÜ Euro Projekt Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 3-7) ja palus enda suhtes Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses tehtud maksuotsuse nr 12.23/8107-12 tühistamist. Kaebaja leidis, et maksustamine peale vahepealseid korduvaid kontrollimisi ja tehingute fiktiivsuse kohta esitatud väidetest loobumist on vastuolus hea halduse ja mõistlikkuse põhimõtetega ning maksuhaldur on vääralt kohaldanud Riigikohtu lahendite seisukohti, krundi mõistet ja aegumise reegleid. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et maksumenetluses pole OÜ Malereen Invest käibemaksu tasumist kontrollitud, et lammutamist ette nägeva detailplaneeringu tõttu polnud lammutusluba vajalik ja müüdud kinnistu oli hõlmatud hoonestamata krundi mõistega, et tema tahe oli suunatud kahe ehitusõigusega krundi soetamisele, lagunenud ehitisi ta ei soovinud ja need ei leidnud tema ettevõtluses kasutust, et kuue aastast aegumistähtaega ei saa kohaldada, sest 04.07.2011 koostatud kriminaalasja lõpetamise määrus välistas tahtliku teo tunnused, maksuhaldur ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid või andmeid tema eest varjati ja mis ajani see kestis ning tegemist on avalikest registritest kättesaadavate andmetega.
5. Maksu- ja Tolliameti vastuses (tl 71-75) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati maksuhalduri töö põhimõtteid, peeti käibemaksuga maksustatavateks üksnes hoonestamata krunte ning esitati oma vastuväited kaebaja seisukohtadele. Muuhulgas märgiti, et on Purde 19 krunt oli müügihetkel koos ehitistega, kaebaja sai lammutusloa alles pärast kinnistu omanikuks saamist, nende tarbimisväärtus ei oma tähendust ja käibemaksu lisamist ei saa otsustada selle järgi, mida ostja tulevikus kinnisvaraga teha plaanib, eitati erinevatele maksustamisperioodidele viidates korduvat kontrollimist ning leiti, et kuna kaebajale pidid õigusaktid ja kõnealuse krundi maksuvabadus hoolimata müügihinnale lisatud käibemaksule teada olema, oli tegemist tahtliku rikkumisega. Aegumise osas leiti, et karistusõigus ja maksuõigus toimivad iseseisvalt, kriminaalmenetluse lõpetamise põhjus pole aegumise seisukohalt oluline, süüteo aegumine ei mõjuta maksude määramist ja sissenõudmist ning lisati, et revisjoni alustamise ajaks polnud 6-aastane tähtaeg veel saabunud. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käibemaksu mõiste, selle määramise alused ning maksukohustuslase vastavad õigused ja kohustused on reguleeritud käibemaksuseaduses. Selle § 16 lg 2 p 3 praegu kehtiva redaktsiooni kohaselt kinnisasja või selle osa käivet üldreeglina käibemaksuga ei maksustata. Maksustamine saab toimuda vaid juhul, kui tegemist on kinnisasjaga, mille oluline osa on ehitis või selle osa ehitusseaduse tähenduses või oluliselt parendatud ehitis või selle osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu või parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu ning krundiga planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Kuni 01.01.2006 nägi see säte samuti ette, et kinnisasja või selle osa käivet käibemaksuga ei maksustata ning määras, et maksuvabastust ei kohaldata vaid ehitisele või selle osale ehitusseaduse tähenduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu ja krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Seega oli kuni 01.01.2006 ja on ka praegu kinnisasjade ja nendega võrdsustatud kaupade käibe puhul maksustamise seisukohalt esmase tähendusega see, kas kinnistul või krundil asuvad käibe toimumise hetkel ehitised ja millised need täpselt on ning maksustatav on vaid hoonestamata kruntide müük ja uusehitiste või oluliselt parendatud ehitiste esmamüük.
7. Käesolevas kaebuse on põhjustanud Tartu linnas Purde 19 asuva kinnistu müük ning vaidluse peamiseks sisuks on asjaolu, kas müügi hetkel asusid sellel maksustamise kohustust kaasa toovad ehitised või mitte. Kaebaja väidab kaebuses (tl 3-7), et need olid müügihetkeks juba lammutatud, ta ostis kehtivast detailplaneeringust tuleneva ehitusõigusega planeerimisseaduse § 9 lg 3 kohase krundi ja seetõttu tekkis käibemaksu tasumise kohustus. Vaidlusaluses maksuotsuses (tl 9-15) ei vaidlustata seda, et tegemist oli krundiga planeerimisseaduse § 9 lg 3 mõistes, kuid toetutakse väitele, et müügi ajal olid sellel ehitised veel olemas ja lähtutakse seejuures 04.07.2005 sõlmitud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingust (tl 42-45), Arhitektuuriklubi OÜ antud kinnitusest ja tehtud fotodest ning asjaolust, et ehitusluba (tl 86) nende lammutamiseks väljastati OÜ Euro Projekt poolt esitatud taotluse (tl 87) alusel alles 01.12.
8. Alus nimetatud dokumentaalsete tõendite õigsuses kahtlemiseks puudub. Müügilepingu punkt 2.1.4 kohaselt olid elamu ja kõrvalhoone Purde 19 asuva kinnistu oluliseks osaks ning punktis 2.2.2 kinnitas OÜ Euro Projekt ostjana, et on ehitised üle vaadanud ja teab nende seisukorda. Ehitiste olemasolu kinnitavad ka 05.11.2005 tehtud fotod (tl 2 90-99). Kõik see tõendab veenvalt, et nimetatud kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu ei olnud kaebajal käibemaksuseaduse § 29 lg 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata olenemata sellest, kas kinnistu müüja oli vastavad summad talle esitatud arvele juurde kirjutanud või mitte. Selget seisukohta selles, et ostja ei saa maksuvaba käivet hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale maha arvata, on väljendatud Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-22-06 ja 3-3-1-37-06 ning seda, et antud juhul oli tegemist käibemaksuseaduse § 16 lg 3 p 2 kohase olukorraga, mis võimaldab lisada käibemaksu erandina ka võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele, pole kaebaja väitnud ega tõendanud. Seega ei olnud tema maksustamise seisukohalt tähendust, kas maksuhaldur kontrollis ka müüjat või mitte.
9. Maksukorralduse seaduse § 98 lg 1 tulenevalt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Aegumise peatumine on reguleeritud maksukorralduseseaduse § 99, mille esimese lõike viiendas punktis on kehtestatud, et maksusumma määramise aegumine peatub kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Vaidlusaluse maksuotsuse põhjustas OÜ Euro Projekt 2005 aasta juulikuu käibedeklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaksu summa. Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalasjas 11930000018 04.07.2011 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse väidetest (tl 47-50) nähtuvalt alustati 12.01.2006 OÜ Euro Projekt suhtes täpselt sellesama käibedeklaratsiooni andmetega seonduvat kriminaalmenetlust. 12.01.2011 lõpetati see menetlus aegumise tõttu. Kriminaal- ja maksumenetlus toimivad erinevatel alustel ning lähtuvad ka aegumises erinevatest tähtaegadest. Kuna seaduseandja pole maksukorralduse seaduse vastavaid sätteid kehtestades seadnud maksusumma määramise aegumist sõltuvusse kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse sisust või kriminaalmenetluse lõpetamise põhjustest ega näinud ette ka mingeid maksumenetluse lõplikku kestust piiravaid tähtaegu, ei ole mingit põhjust lugeda kolme aasta pikkust maksusumma määramise tähtaega OÜ Euro Projekt puhul ületatuks ning seetõttu ei oma käesoleva vaidluse puhul vähimatki tähendust, kas tema tegevus 2005 juulikuu käibedeklaratsiooni andmete esitamisel oli tahtlik või mitte. Samas jääks aga ka arusaamatuks, kuidas saanuks tegemist olla tahtmatu eksimusega, sest kaebaja on tema enda väidetel (tl 130) kinnisvaraga tegelev äriühing ja pidi seega teadlik olema, milline on kinnisasja käibe maksustamise kord.
10. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 3 sätestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel on tema poolt või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. OÜ Euro Projekt ei ole vaidlustanud seda, et kajastas 2005 aasta juulikuu käibedeklaratsioonis maha arvatava sisendkäibemaksuna Tartus, Purde 19 asuva kinnistu soetamisel tasutud käibemaksu summas 270 000 krooni ehk 17 256,15 eurot, mida tal polnud käibemaksuseaduse eelnevalt juba käsitletud sätete kohaselt õigus teha.
11. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Halduskohtul õiguslikku alust pidada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse vaidlustatud maksuotsust õigusvastaseks ega seda tühistada. Seega jääb maksuotsus jõusse ja OÜ Euro Projekt kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kuna Maksu- ja Tolliamet oma menetluskulude kohta taotlust ja dokumente esitanud ei ole, jäävad võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 tulenevalt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3