Obsah (6)

§ 186§ 131§ 187§ 188§ 130§ 132

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 25. september 2013 Kohtuasja number 2-13-34870 Kohtuasi XXX avaldus kohtult nõusol

§ 186

lg 1 kohaselt Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse laste nimele avatavale eraldi kontole ning konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

1. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus kohtult nõusoleku saamiseks tehingute tegemiseks XXX, XXXja XXX ühisomandina kuuluvate AS XXX ja AS XXX väärtpaberitega ning väärtpaberite ostutehingute tegemiseks.
2. Jätta alaealistele menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtumääruse jõustumine Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Asjaolud ja menetluse käik XXXesitas 24.07.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks laste XXX , XXXja XXX nimel lastele kuuluva varaga tehingute tegemiseks. Kohus võttis 3 2-13-34870 avalduse menetlusse 26.07.2013 määrusega, määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja ja küsis esindajalt ning Tallinna Kesklinna Valitsuselt arvamust esitatud avalduse osas. Lapsele menetluses määratud esindaja esitas arvamuse 18.08.
3. Eestkosteasutus esitas arvamuse 19.08.
4. Avaldaja esitas täpsustatud avalduse 30.08.
5. Kohus kuulas avaldaja ja puudutatud isikud ära 30.08.
6. Avaldus XXXsoovib XXX pärandi vastuvõtmisega lastele tekkinud kohustuste täitmiseks, laste ülalpidamiskulude kandmiseks ning laste vara paremaks ja efektiivseks haldamiseks (sh vara võimalik müük, üürile andmine jm) kohtu nõusolekut alaealiste laste XXX , XXXja XXX nimel lastele kuuluva varaga kõikide tehingute (sh kinnisasjatehingute) tegemiseks, milleks on vaja kohtu nõusolekut, sh tehingud laste vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks, välja arvatud laenu võtmine ja laste vara kinkimine, lähtudes tehingute tegemisel laste huvidest. Lastele menetluses määratud esindaja seisukoht Lastele menetluses määratud esindaja advokaat Kadi Mägi esitas arvamuse 18.08.2013, milles toetab esitatud avaldust osaliselt. Arvamuse kohaselt, lastele on üle läinud alljärgneva pärandvara omandiõigus: 1) kinnistu asukohaga XXX Tallinn, pindalaga 5315 m
7. Kinnisasja koormab hüpoteek AS SEB Pank kasuks. Kinnisasja hinnanguline väärtus (pärijatele üle läinud omand XXXkaasomandist): 453 446,40 eurot.; 2) korteriomand asukohaga XXX - XXXTallinn, pindalaga 109,80 m
8. Kinnisasja koormab hüpoteek AS Eesti Ühispank kasuks. Kinnisasja hinnanguline väärtus: 182 000 eurot.; 3) korteriomand asukohaga XXX mitteeluruum nr XXX , üldpinnaga 2188,5 m
9. Kinnisasja hinnanguline väärtus (XXXkaasomandist): 20 000 eurot.; 4) korteriomand asukohaga XXX mitteeluruum nr XXX, üldpinnaga 90,80 m
10. Kinnisasja hinnanguline väärtus (XXXkaasomandist): 2000 eurot.; 5) korteriomand asukohaga XXX , üldpinnaga 42,10 m
11. Kinnisasja koormab hüpoteek Nordea Bank Finland Plc kasuks. Kinnisasja hinnanguline väärtus: 40 000 eurot; 6) sõiduauto Mercedes ML270CDI registreerimisnumbriga XXX, hinnangulise väärtusega 14 500 eurot.; 7) püstol Browning 140DA nr XXX (asub Põhja PP relvahoidlas). Hinnanguline väärtus 150 eurot.; 8) kodune vara asukohaga XXX-XXXTallinn hinnangulise väärtusega 10 000 eurot.; 9) väärtpaberid AS Swedbank väärtpaberikontol nr XXXXXXXXXXXX: - AS Swedbank pensionifond V3 osakud, arv: 8136,08, väärtusega 8461,52 eurot; 4 2-13-34870 - AS XXX lihtaktsia, arv: 51 000, väärtusega 316 450, 93 eurot 10) väärtpaberid AS SEB Pank väärtpaberikontol nr XXXXXXXXXXXX ja kontol nr XXXXXXXXXXXX: - AS XXX aktsiad, arv: 1752, väärtusega 1506,72 eurot ; - AS SEB Pank Aktiivse pensionifondi osakud, arv 39 236,61, väärtusega 36 882,41 eurot; - AS SEB Kasvufond osakud, arv: 5000, väärtusega 10 416,67 eurot; 11) väärtpaberid Danske Bank AS Eesti filiaali pensionikontol nr XXXXXXXXXXXX: - kohustusliku pensionifondi Danske Pension 50 osakut, arv: 6 624,183, väärtusega: 7584,97 eurot; - AS SEB Pank progressiivse pensionifondiosakud, arv: 8 613,956, väärtusega: 8285,68 eurot; 12) erinevatel Eestis asuvates pankade kontodel olevad rahasummad kokku 439,15 eurot. Kokku on vara väärtuses 747 352,95 eurot. Lastel on täita seoses omandi üleminekuga alljärgnevad kohustused: 1) kohustused AS Swedbank ees: -limiidikonto nr XXXXXXXXX (leping nr XXXXX), laenujääk EUR 2104.81 + intressi võlg EUR 30.21 + intress EUR 18.86 (seisuga 15.03.2013).; 2) kohustused AS SEB Pank ees: -krediitkaardileping XXXXXXXXXXX lõpptähtaeg 31.01.2014) nõuded 0 eurot; -krediitkaart XXXXXXXX kasutatud: veebruar 2013 366,99 eurot; -teenustasu võlgnevused: väärtpaberikonto hooldustasu 4,60 eurot. 3) Pärandaja matuse kulud, mis on kantud XXXpoolt, summas 1396.- eurot.; 4) Maksu- ja Tolliameti andmetel olid pärandaja maksusaldod seisuga 17.02.2013 järgmised: - maamaks (nõuete saldo, sh tasumise tähtpäev tulevikus): 1463,17 eurot; - ettemaksukonto saldo: 0,00 eurot; - maksusummadelt arvestatud arvestuslik intress: -0,04 eurot.; 5) kohtutäituri tasu ja täitekulud, summas 1338,38 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja leiab, et sedavõrd üldist avaldust rahuldada täies mahus ei saa. Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud eestkostetava kaitseks. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. Juhul, kui nõusolekut taotletakse sedavõrd abstraktsel kujul nagu seda teeb avaldaja, ei ole kohtul sisuliselt võimalik veenduda selles, et eestkostetava huvid ei saa kahjustada. 5 2-13-34870 Laste eestkostjana peab avaldaja kindlustama neile kindla elukoha ja juhul, kui senise eluruumi võõrandamine on vajalik, tuleb eestkostjal esitada konkreetsed põhjendused, mille alusel on kohtul võimalik hinnata, kas tehing on eestkostetavate huvides või mitte. Esindaja leiab, et selleks tehinguks nõusoleku andmine tuleb võtta päevakorda alles konkreetse vajaduse tekkimisel ja et üldise nõusoleku etteulatuv andmine ei ole põhjendatud. Seega ei pea esindaja praegu põhjendatuks ega otstarbekaks lubada alaealiste poolt pärandina saadud kogu kinnisvara võõrandada, vaid lubada esialgu vara üürile anda (rentida). Üldise nõusoleku andmisega saab nõustuda väärtpaberitega tehingute tegemiseks (nii võõrandamiseks kui ka uute ostmiseks) kuni laste täisealiseks saamiseni. Esindaja leiab, et need tehingud on laste huvidega kooskõlas, sest arvestades väärtpaberite muutuvat väärtust, võib tekkida kiire vajadus nende müügiks. Väärtpaberitega tehtavate tehingute eesmärgiks on suurendada laste vara ja väärtpaberitest saadavat tulu on võimalik kasutada laste kõrgkooliõpingute või muude tema iseseisvumisega kaasnevate kulude kompenseerimiseks. Esindaja palus avaldaja esindajalt täiendavat infot, et konkretiseerida, millised plaanid on avaldajal lastele kuuluva varaga. Vastusest nähtub, et: 1) XXX, Tallinnas XXXkaasomandist on käesoleva hetke seisuga välja üüritud. Avaldaja arvates on ka edaspidi mõistlik jätkata üürisuhet, seega palub selle vara osas kohtu nõusolekut vara üürile andmiseks. Üüritulu XXX kinnistu osas on 1185 eurot ühe lapse kohta aastas (so 98,75 eurot ühe lapse kohta kuus).; 2) korteriomand XXX -XXX(sh mitteeluruumid nr XXXja nr XXX) osas on avaldaja arvates mõistlik korteriomandi igakuiste kommunaalkulude katmiseks ja võimaliku üüritulu teenimiseks korteriomand välja üürida, kuna hetkel elab perekond XXX , seega palub selle vara osas kohtu nõusolekut vara üürile andmiseks; 3) XXX asuv korteriomand on avaldaja hinnangul mõistlik müüa maksimaalse võimaliku hinnaga, sest lapsed reaalselt seda korterit ei kasuta, kuna korteris elab XXX sugulane (üürilepingut ei ole sõlmitud), samuti on korteriomand koormatud hüpoteegiga. Samas on kuni müügi toimumiseni ilmselt mõistlik korteri suhtes võimalusel sõlmida üürileping. Seega palub selle vara osas kohtu nõusolekut nii vara üürimiseks kui müügiks; 4) rahalised vahendid XXX arvelduskontodel on mõistlik kasutada laste ülalpidamiskulude katmiseks; 5) väärtpaberite hinnad võivad ajas olulises määras muutuda, väärtpaberite efektiivne haldamine eeldab mh võimalust neid õigel ajahetkel müüa, mistõttu palub väärtpaberite osas kohtu nõusolekut kõikide tehingute (aga eelkõige müügitehingud) tegemiseks; 6) sõiduauto Mercedes ei ole perekonnale vajalik, mistõttu on see mõistlik müüa ja palub selle vara osas kohtu nõusoleku vara müügiks; 7) samuti ei ole vajalik (puudub ka relvaluba) püstol Browning, mistõttu palub ka selle vara osas kohtu nõusoleku vara müügiks. 6 2-13-34870 Avaldaja kinnitab, et vara võõrandamisest ja üürimisest saadavat tulu on plaanis kasutada laste ülalpidamiskulude katmiseks (mh õppe- ja reisikulud), laste varaga seotud kohustuste katmiseks (näit XXX kinnistu maamaks jm), vajadusel laste vara renoveerimiseks (näit vajab renoveerimist XXX korter). Raha ülejäägi korral on rahalised vahendid plaanis hoiustada krediidiasutuses. Esindajal puudub alus arvata, et avaldaja käituks varahooldusõigust teostades ainult enda huvidest lähtuvalt, jättes laste heaolu arvestamata ning nõustub avaldaja poolt täiendavalt antud selgitustega. Esindaja leiab, et arvestades pärandvara suurust ning laste vanust, siis tuleks avaldajat kohustada paigutama pärandiosana saadavad summad oma varast eraldi laste arvele. Avaldaja enda igakuiseks sissetulekuks on juhatuse liikme tasu AS-st XXX summas 2300 eurot kuus (netosumma). Samas hindab ta kolmele lapsele tehtavaid kulutusi keskmiselt 3650 eurot kuus. Esindaja leiab, et arvestades asjaolu, et avaldaja peab kolme last üksinda üleval pidama, siis on põhjendatud, et avaldaja saaks laste huvides kasutada igakuiselt 3000 eurot, kuid juhul kui laste varalt saadav tulu ületab seda summat, siis tuleks see hoiustada avaldaja varast eraldi laste pangaarvel. Laste igakuised kulud seoses pärandvaraga: - XXX kinnistu maamaks 1417,75 eurot aastas (so 118,15 eurot kuus); - XXX korteriomandi kommunaalkulud keskmiselt ca 300 eurot kuus; - Avamaa tn 5 korteriomandi kommunaalkulud keskmiselt ca 150 eurot kuus; - Väärtpaberikontode haldustasud vastavalt pankade hinnakirjadele. on võimalik tasuda varast saadava tulu arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab esindaja, et XXX avaldus nõusoleku saamiseks alaealiste laste nimel tehingute tegemiseks võib rahuldada osaliselt, s.o täiendavalt antud selgituste mahus. Eestkosteasutuse seisukoht Alaealised XXX , XXXja XXXomandasid avalduses nimetatud vara 15.05.2013 koostatud pärimistunnistuse alusel oma isa XXX (X ) pärijatena võrdsetes mõttelistes osades (st igale lapsele 1/3 mõttelist osa). Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna jurist Kristel Tina kohtus 08.08.2013 XXX ning tema alaealiste lastega. XXX sõnul elab ta alaliselt koos lastega aadressil XXX . Toimunud vestlusel selgitas XX X , et soovib üldist nõusolekut kõikide tehingute tegemiseks, et otstarbekalt ja efektiivselt laste vara hallata. Tema sõnul on pärandvaraga seotud võlgnevused sh maamaksu võlgnevus tasutud. Lisaks esitas XXX14.08.2013 täiendavalt oma selgitused ja tabeli laste igakuiste kulutuste kohta. 7 2-13-34870 XXX selgituste kohaselt on tal vara võõrandamisest ja üürimisest saadavat tulu plaanis kasutada laste ülalpidamiskulude katmiseks (mh õppe- ja reisikulud), laste varaga seotud kohustuste katmiseks (näit XXX kinnistu maamaks jm), vajadusel laste vara renoveerimiseks (näit vajab renoveerimist XXXkorter). Raha ülejäägi korral on rahalised vahendid plaanis hoiustada krediidiasutuses. XXX hinnangul on igakuised lastega seotud kulutused 3650 eurot. Laste pärandvaraga seotud igakuised kulud on ~568,15 eurot. Pärandvaraga seotud tulu ühe lapse kohta on kuus 98,75 eurot. Vestlusel osalesid ka alaealised ise, nende sõnul usaldavad nad oma ema ning on nõus, et ema võib nende varaga avalduses soovitud ulatuses tehinguid teha. Lähtudes eeltoodust on Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond seisukohal, et avaldajal on olemas kindel nägemus, kuidas ta soovib oma laste vara hallata. Et laste varaga tehtavad tehingud oleksid nö läbipaistvad ning kontrollitavad, ei pea Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond otstarbekaks anda XXX üldist nõusolekut avalduses märgitud tehingute tegemiseks. Samas nõustub eestkosteasutus XXX nägemusega tehingute osas, mida ta oma 14.08.2013 kirjalikes seisukohtades väljendab ja peab neid mõistlikeks. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond toetab XXX ülalnimetatud tehinguteks nõusoleku andmist. Kuigi kohtu nõusolekut ei ole vaja sõiduauto ja püstoli võõrandamiseks, märgib Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, et see on põhjendatud ning ei ole alaealiste huvidega vastuolus. Arvestades lastega seotud igakuiseid kulutusi summas 3650 eurot, leiab Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, et vara üürimisest ja võõrandamisest saadavat tulu võiks laste igapäevaseks ülalpidamiseks kasutada maksimaalselt poolte kulutuste ulatuses (so 1825 eurot) ning ülejäänud osa hoiustada laste arvelduskontodel krediidiasutuses XXX varast eraldi. Kuivõrd alaealised elavad alaliselt Viimsi Vallavalitsuse haldusterritooriumil, teeb Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond ettepaneku kaasata menetlusse ka Viimsi Vallavalitsus. Täiendav avaldus Avaldaja täpsustas 30.08.2013 esitatud avalduses esitatud nõuet. Kuigi XXX hinnangul on laste vara efektiivsem haldamine võimalik sel juhul kui avaldajal on kohtu nõusolek kõikide tehingute tegemiseks, peab avaldaja siiski vajalikuks, pidades silmas ka laste esindaja ja eestkosteasutuse arvamusi, avalduses esitatud nõuet täpsustada järgmiselt (millisel juhul vastab nõue XXX 14.08.2013 kirjas toodule): Anda XXX nõusolek XXX , XXX ja XXX nimel lastele kuuluva varaga järgmiste tehingute tegemiseks: - kinnistu (registriosa nr XXX), XXXkaasomandist, suhtes üürilepingute sõlmimiseks; 8 2-13-34870 - korteriomandi (registriosa nr XXX), eluruum nr. XXX, suhtes üürilepingute sõlmimiseks; - korteriomandi (registriosa nr XXX), mitteeluruum nr XXX , XXXkaasomandist, suhtes üürilepingute sõlmimiseks; - korteriomandi (registriosa nr XXX), mitteeluruum nr XXX, XXXkaasomandist, suhtes üürilepingute sõlmimiseks; - korteriomandi (registriosa nr XXX), eluruum nr. XXX, suhtes üürilepingute ja müügilepingu (sh kinnisasja käsutustehingud) sõlmimiseks; - väärtpaberitega, sh kogumispensioni osakutega, kõikide tehingute (sh ostu- ja müügitehingud) tegemiseks, sh koos õigusega kogumispensioni osakute tagasivõtmise nõudmiseks; - Sõiduauto Mercedes ML270CDI, tehasetähis XXX , registreerimismärk XXX ja püstol Browning-140-DA, kaliiber 7,65 mm; nr XXX suhtes müügilepingu sõlmimiseks. Kuigi sõiduauto ja püstoli võõrandamiseks ei ole

kohaselt kohtu nõusolek vajalik, palub XXX kohtul, müügitehingu sõlmimisega kaasnevate võimalike komplikatsioonide vältimiseks, anda kohtumääruses eraldi nõusolek ka nimetatud tehingute tegemiseks. XXX on oma 14.08.2013 kirjas eestkosteasutusele selgitanud, et vara võõrandamisest ja üürimisest saadavat tulu on plaanis kasutada laste ülalpidamiskulude katmiseks (sh õppe- ja reisikulud), laste varaga seotud kohustuste katmiseks (näiteks XXX kinnistu maamaks jm) ning vajadusel laste vara renoveerimiseks (näiteks vajab renoveerimist XXX korter). Raha ülejäägi korral on rahalised vahendid plaanis hoiustada krediidiasutuses. Selleks, et otstarbekalt ja efektiivselt eelviidatud kulutusi vastavalt nende tekkimisele katta, palub XXX kohtul mitte määrata eritingimusi ega konkreetseid summasid iga konkreetse kulutuse katteks ja raha kasutamiseks (laste esindaja hinnangul võiks igakuiseks laste huvides kasutatavaks summaks olla 3000 eurot, samuti pidas laste esindaja mõistlikuks, et laste vara arvelt kantaks laste varaga seotud kulutused), vaid võimaldada XXX ise otsustada, millistes summades, millise eelviidatud kulu katteks ja millal tekkinud kulutusi vara müügist ja/või väljaüürimisest saadud rahalistest vahenditest katta. Juhul kui kohus peab seda vajalikuks, siis on kohtul võimalik

§ 131

lg 4 ja § 194 kohaselt määrata XXX aruandekohutus laste varaga teostatud tehingute osas, millega on täiendavalt võimalik tagada ja kontrollida, et vara müügist ja/või väljaüürimisest saadud rahalised vahendid on kasutatud laste huvides (st laste ülalpidamiskulude katmiseks, laste varaga seotud kulude katmiseks, laste vara võimalikuks renoveerimiseks või parendamiseks). Laste poolt päritud rahalised vahendid soovib XXX kasutada laste ülalpidamiskulude katmiseks. Menetlusosaliste ärakuulamine 9 2-13-34870 Kohus kuulas ära 30.08.2013 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas avaldaja XXX ja puudutatud isikud XXX i, XXX ja XX X . Avaldaja vastas kohtule, et elab XXX . Pärandaja oli tema abikaasa, 2011 lahutati abielu. Avaldaja soovib korterid üürile anda. Avaldaja lepinguline esindaja vastas kohtule, et seadusejärgsed pärijad on lapsed. Avaldaja soovib 30.08.2013 avalduse rahuldamist. XXX on ärimaa ja seal on ärihoone peal. See kuulub eraisikutele ja siit kuulub ainult üks osa pärijatele. Praegu on seal üürileping sõlmitud ja seda soovitakse jätkata. XXX , korteriomand kuulub tervikuna kolmele lapsele, igaühele mõtteline osa. Selles korteris ei ela kedagi. Edaspidi kaks kinnisasja garaaž ja panipaik kuuluvad sinna juurde, kuid nad on erinevad kinnisasjad. Nende osas tahetakse ka rendilepingut teha. Sauel on korter, kus elab XXX vend. Hetkel üürilepingut ei ole sõlmitud, aga soovitakse üürilepingut sõlmida ja õigust sõlmida müügilepingut. Saue korteri puhul soovib avaldaja, et saaks jätkuvalt üürilepinguid sõlmida, et ei peaks uuesti kohtusse pöörduma. Väärtpaberid ja kogumispensioni osakud tahetakse teha kõik tehinguteks, kuna väärtpaberite hinnad võivad ajas muuta ja kui perekond tunnetab, et hind on mõistlik, siis tuleks need müüa. Kogumispensioni mõte oleks müüa. Sõiduautot ja püstolit soovitakse müüa. Lastel on pangakontod olemas. Kuna seda raha soovitakse eelkõige laste ülalpidamiseks kasutada, siis avaldaja paluks kohtul seda mitte ära reguleerida, mille kulutuste katteks tuleks raha kulutada. Laste kulud koos reisikuludega on kokku umbes 3600 eurot. See on esitatud laste esindaja vastuse lisana. Umbes 400 eurot on XXX arvelduskontol praegu raha. Lapsed elavad XXX. XXX on XX ridaelamu. XX ja lapsed on XXX sisse kirjutatud see oli nende eelmine elukoht. XXX on XXX korter, seal elab XXX ema. XXX X , XXX ja XXX vastasid kohtule, et usaldavad oma ema, et on kohtule esitatud avaldusest teadlikud ning et avalduse sisu on kodus põhimõtteliselt läbi arutatud. Puudutatud isikutele ei olnud üheselt arusaadav osade väärtpaberitega, s.o. AS XXX lihtaktsiatega (arv 51 000, väärtusega 316 450, 93 eurot) ja AS XXX aktsiatega (arv 1752, väärtusega 1506,72 eurot), müügitehingute tegemiseks loa taotlemise eesmärk. Puudutatud isikud ei olnud üheselt mõistetavalt kindlal toetaval seisukohal AS XXX ja AS XXX aktsiate müügiks nõusoleku andmise osas ning ülejäänud osas toetasid esitatud avaldust. Kohtu seisukoht Kohus peab avaldust, milles taotletakse kohtu nõusolekut laste XXX , XXX ja XXX nimel lastele kuuluva varaga tehingute tegemiseks osaliselt põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud selgitustega ja osaliselt lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutuse seisukohaga. 10 2-13-34870 TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Perekonnaseaduse (

) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187

ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 187

p 2 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

§ 187

p 5 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lg 1 punktis 8 sätestatuga kooskõlas ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.

§ 188

lg 2 kohaselt, kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 130

kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

§ 186

lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 186

lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. 11 2-13-34870

§ 132

lg 1 kohaselt, lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. TsMS § 552¹ lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt, menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isikute nimel neile ühisomandina kuuluvate kinnisasjade üürile andmiseks ning Avamaa tn 5 asuva korteriomandi (kinnistusregistriosa nr XXX) osas ka võõrandamiseks. Samuti annab kohus nõusoleku väärtpaberitehingutest kogumispensioni ning kasvufondi osakute tagasivõtmiseks ja müügiks. Kohus on ära kuulanud alaealised XXX i, XXX ja XX X . Kuivõrd lapsed ei olnud üheselt mõistetavalt kindlal toetaval seisukohal AS XXX ja AS XXX aktsiate müügiks nõusoleku andmise osas, siis jätab taotlus avalduse selles osas rahuldamata. Kohtu hinnangul on XXX , XXXja XXXpiisavalt teadlikud menetluse esemest ja võimalikust tulemusest selleks, et väljendada käesolevas tsiviilasjas oma arvamust. Kohus leiab, et tsiviilasja menetluses laste huvidest lähtumine tähendab ka laste seisukohtadega arvestamist. Kohus on menetluses küsinud laste rahvastikuregistrisse kantud eestkosteasutuse seisukohta ning ei pea vajalikuks täiendavalt laste tegeliku elukohajärgse eestkosteasutuse menetlusse kaasamist. Kohus nõustub lastele menetluses määratud esindaja ja eestkosteasutuse seisukohaga ja ei pea põhjendatuks anda avaldajale üldist nõusolekut teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus ei ole tuvastanud

§ 188lg 2 kohaselt nõutavate erandlike asjaolude olemasolu.

Tulenevalt laste vanusest on kohus seisukohal, et ei ole põhjendatud ka ette nõusoleku andmine laste nimel uute väärtpaberite ostmiseks. Kohus nõustub avaldaja ja laste esindaja seisukohaga selles, et väärpaberite väärtus võib kiiresti muutuda. Kohus on seisukohal, et muutused ja sellest tulenevas ettevõtlusriski tingimustes tehingute tegemisel ei pruugi tulemus alati olla laste huvidega kooskõlas. Kohus leiab, et avaldajal on võimalik alati uuesti küsida kohtult nõusolekut kavandatava väärtpaberitehingu tegemiseks, samuti on lastel võimalus tulevikus ise otsustada oma äriliste tehingute üle. Kuigi sõiduauto ja püstoli võõrandamiseks ei ole

kohaselt kohtu nõusolek vajalik, annab kohus avaldaja soovil kohtumääruses nõusoleku ka nimetatud tehingute tegemiseks. Kohus on kindlalt veendunud, et avaldaja huvid ei ole laste huvidega vastuolus. 12 2-13-34870 Kohus on seisukohal, et XXX i, XXXja XXXvara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud tulu arvel tuleb täita pärandvaraga seonduvad rahalised kohustused ning kasutada tulu laste vara valitsemiseks. Nimetatud vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud tulust võib XXXkasutada laste ülalpidamiseks igakuiselt 3000 eurot, s.o. 1000 eurot iga lapse kohta. Juhul kui laste varalt saadav tulu ületab seda summat, siis tuleb see paigutada

§ 186

lg 1 kohaselt Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutusse laste nimele avatavale eraldi kontole ning konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et lastele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 13