← Eesti

2-10-35401/55

Obsah (8)§ 218§ 187§ 430§ 64§ 645§ 428§ 386§ 150

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10-35401 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi Määruse tegemise aeg ja koht X X hagi X X vastu ühisvara ja

§ 218lg 3).

Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitused:

  1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
  2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
  3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks.
  4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud Hageja esitas 23.07.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse, mida ta hiljem täpsustas ja milles ta palus jagada abikaasade ühisvaraks olev kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxx, mille väärtus 3

(6)hoonestamata kujul on 260 400 eurot, Arhitektibüroo M.X OÜ osad väärtuses 12 782 eurot ja sõiduauto xxxxxxxxxxxx Classic
(1999)väärtuses 2876 eurot selliselt, et kostjale jäävad kinnistu xxxxxxxxxxxxxxx ja Arhitektibüroo M. X OÜ osad ning hagejale sõiduauto xxxxxxxxx Classic ja kostja maksab hagejale hüvitise enamsaadud vara eest 134 214,50 eurot. Kostja esitas vastuhagi, milles taotles poolte ühisvara jagamist alljärgneval viisil: xxxxxxxxxxx kinnistu koos selle oluliste osadega jääb kostja ainuomandisse, Arhitektibüroo M. X OÜ osad jäävad kostja ainuomandisse, sõiduauto Mercedes-Benz xxxxxxxxxx Classic jääb hageja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale enamsaadud ühisvara eest hüvitist 10 989,78 eurot. Maakohus rahuldas 27.03.2013 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, jagades X X ja X X ühisvara järgmiselt: • X X ainuomandisse jäi sõiduauto xxxxxxxxxxx Classic 1999 väärtuses 2876 eurot; • X X ainuomandisse jäid kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxxxxxxx) väärtuses 301 000 eurot ja Arhitektibüroo M. X OÜ (registrinumber xxxxxxxxxx) osad väärtuses 12 782 eurot; • X Xlt mõistis maakohus välja enamsaadud ühisvara arvel rahalise hüvituse X Xle 72 159,78 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse X X, kes palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti X Xlt X X kasuks välja enamsaadud ühisvara arvel rahaline hüvitus 72 159,78 eurot, teha uus otsus, millega mõista X Xlt X X kasuks välja enamsaadud ühisvara arvel rahaline hüvitus mitte rohkem kui 4244,10 eurot. Menetlus ringkonnakohtus Pooled sõlmisid ringkonnakohtu menetluses kompromissi, mille esitasid 15.10.2013 ringkonnakohtule ja mille kohaselt: 1.
  1. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et loevad poolte ühisvara jagatuks Harju Maakohtu otsuses märgitud viisil järgmiselt: 1.1.
  2. sõiduauto xxxxxxxxxxxxx Classic (VIN-kood xxxxxxxxxxxx) väärtusega 2876 eurot jääb hageja ainuomandisse; 1.1.
  3. kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxxxxx) jääb kostja ainuomandisse; 1.1.
  4. Arhitektibüroo M. X OÜ (registrikood xxxxxxxxxxxxx) osad nimiväärtusega 200.000,00 Eesti krooni (12.782,00 eurot) jäävad kostja ainuomandisse. 1.
  5. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et käesoleva kompromisslepingu sõlmimisega annab kostja (X X) üle hageja (X X) ainuomandisse sõiduauto xxxxxxxxxxxx Classic (VIN-kood xxxxxxxxxxxxx) ning et käesolevas punktis toodud kostja tahteavaldus on aluseks õigusmuudatuste tegemisele asjakohases registris. 1.
  6. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et hageja (X X) annab käesolevaga Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number xxxxxxxxxxxx all sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk katastritunnusega xxxxxxxxx, sihtotstarbega elamumaa (100%), asukohaga Harjumaa, xxxxxxxxxxxx, pindalaga 2 888 m2, üle kostja (X X) ainuomandisse (asjaõigusleping) ning et hageja (X X) lubab ja kostja (X X) avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxxxxx teises jaos senine kanne „ühisomandis X X (isikukood xxxxxxxxxxxxx), X X (isikukood xxxxxxxxxxx)“ ning kanda ainuomanikuna sisse kostja (X X, isikukood xxxxxxxxxxxxx) (kinnistamisavaldus). 4
(6)1.
  1. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et käesoleva kompromisslepingu sõlmimisega annab hageja (X X) üle kostja (X X) ainuomandisse Arhitektibüroo M. X OÜ (registrikood xxxxxxxxxxxx) osad nimiväärtusega 200.000,00 Eesti krooni (12.782,00 eurot) ning et käesolevas punktis toodud hageja (X X) tahteavaldus on aluseks õigusmuudatuste tegemisele Arhitektibüroo M. X OÜ (registrikood xxxxxxxxxx) osanike nimekirjas. 1.
  2. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui käesolevas kompromisslepingus toodud tahteavalduste kõrval osutub vajalikuks mistahes täiendavate tahteavalduste või toimingute tegemine ükskõik kumma poole poolt saavutamaks käesoleva kompromisslepingu punktis 1.1 nimetatud ühisvara omandiõiguse muudatuste registreerimine asjakohastest registrites, siis kohustub pool, kelle tahteavaldus õigusmuudatuse registreerimiseks vajalik on, asjakohased tahteavaldused ja toimingud tegema asjatute viivitusteta, kuid igal juhul hiljemalt neljateistkümne
(14)kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise kirjaliku nõude esitamisest teise poole poolt. 1.
  1. Käesoleva kompromisslepingu punktis 1.5 toodud kirjalik nõue esitatakse hagejale eposti aadressil xxxxxxxxxxxx ning kostjale e-posti aadressil xxxxxxxxxxxx. Käesolevas punktis toodud e-posti aadressidele edastatud nõue kompromisslepingu punkti 1.5 tähenduses loetakse adressaadi poolt kättesaaduks e-kirja edastamisele järgneval tööpäeval. 1.
  2. Juhul, kui käesoleva kompromisslepingu punktis 1.1 nimetatud ühisvara jagamisega seoses asjakohastesse registritesse (sh kinnistusregistrisse) tehtavate kandemuudatustega seoses kuulub tasumisele riigilõiv, siis kohustub kompromisslepingu punktis 1.1.1 nimetatud vara osas vastava kulu kandma ainuisikuliselt hageja ning kompromisslepingu punktides 1.1.2 ja 1.1.3 nimetatud vara osas ainuisikuliselt kostja. 1.
  3. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale enamsaadud ühisvara arvel ühekordse hüvitisena 50.000,00 (viiskümmend tuhat) eurot (edaspidi nimetatud hüvitis). 1.
  4. Kostja kohustub hüvitise tasuma Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Swedbank, viitenumber xxxxxxxxxx, selgitusega „hüvitis X Xle tsiviilasjas nr 2-10-35401“, hiljemalt
  5. oktoobriks
  6. a. 1.
  7. Pooled paluvad ühiselt Tallinna Ringkonnakohtul kanda hüvitise edasi hageja (X X) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Nordea Bank esimesel võimalusel arvates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1.
  8. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et käesoleva kompromissi jõustumise järgselt ei oma pooled üksteise vastu mistahes lepingulised või lepinguvälised nõuded Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-35401 käsitletud asjaolude, sealhulgas poolte ühisvara jagamisega seoses. Mistahes kahtluste vältimiseks avaldavad ja kinnitavad pooled, et nad ei ole käesolevas punktis nimetatud võimalikke olemasolevaid või tulevasi nõudeid käsutanud ning et mistahes kolmandatel isikutel ei ole tekkinud selliste võimalike nõuete osas mistahes õigusi. Käesolevas punktis käsitletud võimalike nõuete ilmnemisel kompromissilepingu sõlmimise järgselt loetakse pooled neist tingimusteta ja tagasivõtmatult loobunuks. 1.
  9. Välistamata kompromissilepingu punktis 1.11 toodud kinnituse kõikehõlmavust kinnitavad pooled, et käesoleva kompromissilepingu sõlmimise järgselt on pooltel võimalik teineteise vastu nõudeid esitada üksnes ja ainult juhul, kui vastav nõue tuleneb käesoleva kompromissilepingu rikkumisest. 1.
  10. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-10-35401 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning pooled kohustuvad mitte esitama menetluskulud osas teineteise vastu mistahes nõudeid. 1.
  11. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-10-35401 kompromissiga

§ 430lg 1 alusel menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad 5

(6)sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Tallinna Ringkonnakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-10-35401. 1.15. Pooled on, lähtudes

§ 64lg-st 2 ja § 632 lg-st 4 kokku leppinud, et vähendavad Tallinna Ringkonnakohtu poolt kompromissi kinnitamise määruse vaidlustamise tähtaega ühe

(1)kalendripäevani arvates vastava kohtumääruse menetlusosaliste poolt kättesaamisest. 1.16. Pooled taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu poolt Harju Maakohtu 27.03.2013 kohtuotsuse tühistamist

§ 645

lg 1 järgi ning kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas nr 2-10-35401 menetluse lõpetamist

§ 428lg 1 p 3 ja § 430 lg 1 järgi.

1.17. Kostja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses summas 150 eurot ning palub kanda tagastamisele kuuluva riigilõivu kostja (X X) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx LHV Pangas. Ringkonnakohus leiab, et kompromissi kinnitamisele ei ole

§ 430

lg-s 3 sätestatud takistusi, kompromiss tuleb

§ 430

lg 1 ja

§ 645lg 1 järgi kinnitada.

Maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 386lg 4 järgi tuleb hagi tagamise abinõud tühistada.

X X on täitnud kompromissilepingu p-s 1.9 kokkulepitud kohustuse ja tasutud on Tallinna Ringkonnakohtu tagatiste kontole 50 000 eurot hüvitisena enamsaadud ühisvara eest (X X 15.10.2013 maksekorraldus nr 137 30 000 euro tasumise kohta Rahandusministeeriumi arvelduskontole xxxxxxxxxx, viitenumber puudub ja X X maksekorraldus 15.10.2013 20 000 eurot samale arvelduskontole viitenumbriga xxxxxxxxxxxxx, mõlemad ülekanded on tehtud selgitusega „hüvitis X Xle tsiviilasjas nr 2-10-35401). Kolleegium leiab, et X X kohustuse täitmiseks tasutud raha tuleb pärast kohtumääruse jõustumist kompromissilepingu p 1.10 täimiseks kanda X X arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Nordea Bank. Apellant X X palus tagastada poole ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tuleb X Xle tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Apellant X X on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel (24.04.2013, maksekorraldus nr 93, viitenumber xxxxxxxxxxxxx) riigilõivu 300 eurot. Seega tagastamisele kuulub 150 eurot, mis tuleb kanda X X arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxx LHV Pangas Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.