Asjaolud 26.06.2012 esitas XXXHarju Maakohtule pankrotiavalduse. 20.09.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 15.10.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolek kinnitas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning otsustas jätta pankrotitoimkonna moodustamata. 14.01.2012 toimus võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. 05.02.2013 kohtumäärusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 15.05.2013 esitas pankrotihaldur Indrek Lepsoo kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande, milles palub kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses halduri esitatud lõpparuanne ja lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus, vabastada haldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata pankrotihaldurile tasu ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.05.
XXX(pankrotis) on töötu ning teadaolevad sissetulekud puuduvad. 2. Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Kulud ja väljamaksed XXX(pankrotis) pankrotimenetluses: ajutise pankrotimenetluse kulud koos tasumisele kuulunud maksudega moodustasid kokku 1 050,52 eurot ning on kinnitatud ja mõistetud võlgnikult välja vastavalt Harju Maakohtu 20.09.2012 kohtumäärusele. Ajutise pankrotimenetluse kulud on tasutud seni osaliselt summas 2 299,00 eurot. Tasumata on 751,52 eurot. Võlgniku arvelduskontol olnud rahaliste vahendite arvelt on tasutud lisaks riigilõiv summas 6,39 eurot. Muud jooksvad pankrotimenetluse kulud puuduvad. Pankrotivarast tasumata kulud: Pankrotivarast tasumata kuluks on pankrotihalduri tasu. Haldur on menetluse käigus viinud läbi järgmised toimingud: Võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest Nõuete koondamine ja kontrollimine Võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine ja protokollimine Suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega Pankrotivara müügi korraldamine
ettekande koostamine Jaotusettepaneku koostamine Lõpparuande koostamine Kokku kulutatud aeg 0,5h 0,5h 2,0h 0,5h 1,0h 1,5h 2,0h 3,0h 11,0h Halduri taotletav tasu on kokku 880,00 eurot (11,0 tundi tunnitasuga 80,00 eurot), millele lisandub käibemaks summas 176,00 eurot. Võlgniku menetluses puuduvad rahalised vahendid halduri tasu katteks. Haldur taotleb TsMS § 183 ja
Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata haldurile lõplik tasu summas 880 eurot, millest 397 eurot välja maksta menetlusabi korras riigi vahenditest.
Haldur on menetluses kogunud kokku võlgniku nõuded, need läbi töötanud ning küsinud vajadusel juurde täiendavat informatsiooni. Haldur on viinud läbi kõik muud vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning ei näe käesoleval ajal enam rohkem võimalusi pankrotivara suurendada. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitati kolme võlausaldaja poolt nõudeid kokku summas 137 596,12 eurot. 14.01.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 137 596,12 eurot, millest tingimuslikud nõuded moodustavad 87 784,30 eurot. Kõik nõuded tunnustati
Harju Maakohtu 05.02.2013 kohtumäärusega on XXX(pankrotis) pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepanek. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud: Nr. Nimi Tunnustatud nõue Saamata jäänud Järk (eurodes) (eurodes) 1 AS SEB Pank 43 952,20 43 952,20 II 2 Swedbank AS (tingimuslik) 87 784,30 87 784,30 II 3 AS Nordea Finance Estonia 5 859,62 5 859,62 II Kokku 137 596,12 137 596,12
4 Võlgnik esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajadusel vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgnik on aga töötu ning teadaolevad sissetulekud puuduvad. Halduri hinnangul puuduvad XXX (pankrotis) takistused leidmaks endale tööd. Tegemist on noore meesterahvaga, kellel on olemas ehitusalased teadmised ja oskused. Haldur ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas, kuid avaldab, et tema hinnangul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise ja kohustustest vabastamise eelduseks peab olema eelkõige see, et XXX(pankrotis) asub ametlikult tööle ning saab maksustatavat tulu. XXX on esitanud nõusoleku XXX(pankrotis) usaldusisikuks määramise kohta. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas
§-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks: AS SEB Pank 43 952,20 eurot; Swedbank AS (tingimuslik nõue) 87 784,30 eurot ja AS Nordea Finance Estonia 5 859,62 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seadude § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. 5 Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud pankrotimenetluse läbiviimiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kogusummas 1 056 eurot. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja võlausaldajate 11.04.2013 toimunud üldkoosoleku protokolliga, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1 056 eurot.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotluse alusel
MS § 183 lg 2 alusel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks, s.h 397 euro ulatuses tagastamatut menetlusabi. Ülejäänud puuduv osa halduri tasust summas 659 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. XXX(pankrotis) on esitanud koos pankrotiavaldusega taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandes märgitu kohaselt pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud teabe andmise kohustust. Haldur ning suurim võlausaldaja Swedbank AS ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 11.04.2013 üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Üldkoosolekul tegi haldur ettepaneku valida võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks XXX, kes on vastava nõusoleku esitanud. Tulenevalt sellest nimetab kohus XXXusaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust 6 sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.