Obsah (8)

§ 436§ 230§ 231§ 442§ 122§ 162§ 174§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. augustil 2013.a. kell 15.00 kohtu tsiviilkantse

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 7.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 08.11.2012.a. korraldaval kohtuistungil (I köide t/l 288-290).

1. Esmalt annab kohus hinnangu hageja nõudele sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, seejärel käsitleb kohus kostja vastuhagi hagejalt võlgnevuse 191 734,94 euro sissenõudmiseks.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18– 191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
3. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täitemenetlust on alustatud kostja 01.04.2011.a. avalduse ja Tallinna notar Piret Press 12.06.2007.a. notariaalse dokumendi 4 nr. XXX alusel (I köide t/l 55). Nõude sisuks on hüpoteegi realiseerimine summas 256 413,53 eurot. Eelpool viidatud avalduse kohaselt on kostjale saanud teatavaks asjaolu, et hageja suhtes on kohtutäitur Katrin Vellet’i juures täitmisel täiteasi, mistõttu on kostja soovinud täitemenetlusega ühineda (I köide t/l 88-91). Nõude suurus on 06.04.2011.a. täitmisteate kohaselt 256 413,53 eurot (I köide t/l 55).
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on hageja suhtes õigesti algatatud. Hageja on seisukohal, et kuivõrd krediidileping on kostja poolt üles öeldud ebaseaduslikult, puudub kostjal nõue hageja vastu, mida sundtäitmisele pöörata. Kostja hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
5. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja on 04.12.2006.a. sõlminud laenulepingu nr. XXX , millega kostja andis hagejale laenu summas 197 235,44 eurot korteriomandi asukohaga XXX Tallinn; keldriboks, parkimiskoht ostuhinna tasumiseks (I köide t/l 7-9). Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 10.12.2036.a., intressimäär EURIBOR+ 0,8 % aastas. Muuhulgas leppisid pooled laenulepingu sõlmimisel kokku, et laenaja kohustub panka rahuldavatel tingimustel seadma panga kasuks ühishüpoteegi (I köide t/l 7). Samuti on poolte vahel sõlmitud 07.06.2007.a. laenulepingu muudatus nr. 1, mille kohaselt on kostja väljastanud hageja arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXX krediidi summas 197 235,44 eurot (I köide t/l 10-14).
6. Kohtule esitatud Tallinna notar Piret Pressi poolt 12.06.2007.a. tõestatud ühishüpoteekide kustutamise kokkulepe, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe ning korteriomandite müügi-, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu p. 7 nähtub, et hageja ning kostja leppisid kokku, et lepingu esemeks olevatele korteriomanditele seatakse ühishüpoteek summas 4 012 000 krooni ning p.
7. 1 järgi ühishüpoteegiga on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad 1) poolte vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, 2) poolte vahel 04.12.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr. XXX ja selle võimalikest sõlmitud ja sõlmitavatest lisadest, 3) poolte vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale (I köide t/l 15-38).
8. Samuti on pooled eelpool nimetatud lepingu p. 8.2 kokku leppinud, et ühishüpoteegiga tagatud nõude mittetäitmisel kohustuvad korteriomandi igakordsed omanikud alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras (I köide t/l 31). Vaidlust ei ole selles, et korteriomandite asukohaga XXX omanik on 12.06.2010.a. asjaõiguslepingu alusel hageja (I köide t/l 157).
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud eelpool nimetatud laenulepingu nr. XXX , mida on muudetud 07.06.2007.a. (I köide t/l 10-14). Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu
11. kuupäeval summas 1 073,81 eurot (I köide t/l 11-14).
12. Laenulepingu üldtingimuste p. 2.1.2 kohaselt kohustus hageja tagama, et arvelduskontol on võlgnevuse tasumise tähtpäeva pangapäeva lõpuks vähemalt pangale tasumisele kuuluv summa ning võimaldama selle vaba debiteerimise (mahaarvestamise) (I köide t/l 8-9). 5 Samuti leppisid pooled üldtingimuste p. 5.1 kokku viivises tasumisega viivitamisel tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
2. Hageja on asunud seisukohale, et ta on tasunud laenulepingu nr. XXX makseid korrektselt teostades perioodil september 2009.a. kuni august 2010.a. neid kostjale viidates laenulepingule XXX (I köide t/l 44-54). Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et hageja on teostanud kostjale makseid järgmiselt: 28.09.2009.a. summas 13 456,37 EEK (860,02 EUR), 26.10.2009.a. summas 14 456,36 EEK (923,93 EUR), 14.11.2009.a. summas 13 456,36 EEK (860,02 EUR), 30.12.2009.a. summas 13 456,36 EEK (860,02 EUR), 03.02.2010.a. summas 13 456,37 EEK (860,02 EUR), 15.02.2010.a. summas 12 743,37 EEK (814,45 EUR), 26.03.2010.a. summas 12 743,37 EEK (814,45 EUR), 20.04.2013.a. summas 12 743,37 EEK (814,45 EUR), 10.06.2010.a. summas 12 743,37 EEK (814,45 EUR), 21.07.2010.a. summas 12 747,59 EEK (814,72 EUR) ja 19.08.2010.a. summas 12 747,59 EEK (814,72 EUR). Kõikidel maksekorraldustel on hageja märkinud makse selgitusse XXX .
3. Osundatud maksekorraldustest nähtub, et hageja on teostanud makseid kahel korral lepingujärgsele kontole (I köide t/l 44, 48). Ülejäänud kordadel on hageja teostanud makseid kontole nr. XXXXXXXXXXXXX . Nimetatud konto numbrile kohustus kostja tasuma XXX OÜ võlgnevuse ning XXXOÜ võlgnevuse, millises on pooled kokku leppinud 13.04.2009.a. (I köide t/l 130-131, 133-134).
4. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul on raske aru saada, milliste võlgnevuste katteks on hageja makseid teostanud. Seda enam, et maksed on teostatud erinevatel kuupäevadel, erinevatele kontodele, makseid pole teostatud igakuiselt ning summad on erinevad.
5. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et antud juhul puudusid kostjal alused laenulepingu ülesütlemiseks. Eelpool viidatud laenulepingu üldtingimuste p. 2.1.2 kohaselt oli hageja kohustuseks tagada arvelduskontol tasumise tähtpäeval, s.o. iga kuu
6. kuupäeval, pangale tasumisele kuuluv summa (I köide t/l 8). Seega pidi hageja hoolitsema selle, eest, et igakuiselt 10 kuupäevaks saaks kostja debiteerida tema kontolt 1 073,81 eurot (I köide t/l 11-14). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks nimetatud kohustust õigeaegselt teostanud. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nimetatu ei nähtu.
7. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule esitatust nähtub, et hageja laenulepingu osamakseid igakuiselt 10 kuupäevaks tasunud ei ole. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, et ta on oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Nagu eelpool viidatud hageja enda poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, on hageja tasunud osamakseid alati viivitusega perioodil september 2009.a. kuni detsember 2009.a. (I köide t/l 44-47).
8. Hageja ei ole esitanud tõendeid jaanuar 2010.a. ja mai 2010.a. osamakse tasumise kohta, mistõttu võib kohtule esitatu pinnalt asuda seisukohale, et hageja on jaanuari 2010.a. osamakse teostanud 03.02.2010.a. (I köide t/l 48) ning mai 2010.a. osamakse on jäänud tasumata. Seega on hageja viivitanud osamaksete tasumisega perioodil september 2009.a. kuni mai 2010.a. s.o. üheksa üksteisele järgneva osamaksega. Kohtu ette pole toodud asjasolusid, et hageja oleks makseid kohaselt teostanud peale 19.08.2010.a. Seega on asja 6 kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on olnud viivituses osamaksete tasumisega vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega, mis annab kostjale aluse lepingu ülesütlemiseks VÕS § 416 lg 1 alusel.
9. Kohus selgitab, et kooskõlas VÕS § 415 lg 1 võib laenuandja tarbijalt nõuda viivist võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kuivõrd tõendamist on leidnud, et hageja on osamaksete tasumisega viivitanud, oli kostjal õigus nõuda hagejalt ka viivist. VÕS § 415 lg 2 sätestab, millises nõuete järjekorras tuleb makse arvestada.
10. Kohtule on esitanud hageja konto väljavõte (I köide t/l 92-115). Esitatud väljavõte on kontrollitav ja jälgitav. Raamatupidamislikke kandeid on tehtud rea kaupa ja on lihtsalt tuvastatav toimingu kuupäev, toimingu ese – saadud laen või selle tagasimakse. Kostja on eraldi esitanud lepingu osas põhiosa, intressi ja viivise arvestused. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et 31.03.2011.a. seisuga moodustas hageja intressivõlgnevus summas 5 904,88 eurot, põhivõlgnevus moodustab summas 185 101,97 eurot ning viivis 2 356,27 eurot.
11. Kohtule esitatud 07.12.2010.a. võlgnevuse tasumise nõudekirja kohaselt on kostja teinud hagejale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millises on teatatud, et seisuga 07.12.2010.a. on hagejal laenulepingust tulenev võlgnevus summas 10 507,48 EUR, millest tähtajaks tasumata laenusumma on 5 141,53 EUR, tasumata intressid summas 4 946,45 EUR ja viivised summas 419,50 EUR. Nagu nähtub esitatud nõudekirjast on hagejale esitatud ka käenduslepingu nr. XXX täitmise nõue ning käenduslepingute nr. XXX ja nr. XXX täitmise nõue (I köide t/l 116-118).
12. Kostja on andnud hagejale täiendavalt 14 päevase tähtaja võla tasumiseks. Samuti on kostja pakkunud hagejale võla tasumise kokkulepet kooskõlas VÕS § 416 lg 1 ja lg 2 (I köide t/l 116-118). Nimetatud kiri on edastatud hagejale ka e-postiga (I köide t/l 42-43). Hageja on 04.01.2011.a. kostjale e-kirjaga vastanud, et talle teadaolevalt on tema laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud (I köide t/l 42). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks kokkuleppe saavutanud või et hageja oleks oma kohustusi täitnud.
13. Kuivõrd pooled kokkulepet ei saavutanud ütles kostja laenulepingu nr. XXX üles 14.02.2011.a. avaldusega (I köide t/l 39-41). Viidatud avalduses on kostja märkinud, et kohtutäitur Katrin Vellet on kostjale teatanud, et tema juures on täitmisel täiteasi hageja suhtes ning kohtutäitur pöörab nimetatud täitemenetluses sissenõude kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasjadele asukohaga XXX . Samuti osundas kostja nimetatud avalduses, et kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p. 9 on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda võlgnevuse tasumist muuhulgas kui tagatisvara on arestitud või sellele on pööratud sissenõue. Samuti oli kostjal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida maksekohustusi mõne muu tema poolt võetud laenu osas (I köide t/l 40).
14. Seega on asja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on viivitanud üheksa üksteisele järgneva osamakse tasumisega ning kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja võlgnevust tasunud ei ole, mistõttu on kostja kõnealuse lepingu ülesöelnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 sätestatuga.
15. VÕS § 186 p 6 järgi lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
16. Lisaks esinesid kostjal lepingu ülesütlemiseks ka asjaolud, et tagatisvara suhtes oli 7 pööratud sissenõue ning hageja ei täida maksekohustusi mõne muu tema poolt võetud kohustuse osas. Hageja nimetatud asjaolude esinemist vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et viidatud asjaolude koosmõju esinemise tagajärjed on pooled ise kokku leppinud ning seega oli kostjal õigus laenuleping üles öelda kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p. 9.1.5 ja p. 9.1.
17. Hageja on üldtingimustega tutvunud ning need on lepingu lahutamatuteks osadeks (I köide t/l 8-9).
18. Hageja tugineb oma hagis ka sellele, et kooskõlas VÕS § 88 lg 1 oli hagejal õigus valida, millise kohustuse ta kostjale täidab. Kohus leiab, et antud juhul ei ole see hageja väide kohane, kuivõrd hageja ei ole oma laenulepingust kohustusi kohaselt täitnud. Ka perioodil, mil hageja teostas väidetavalt omal valikul laenulepingu osamakseid kostjale, ei ole ta kohustusi vastavalt lepingule täitnud.
19. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juhul kui krediidiperioodi kestel teostatakse krediidi tagasimakseid koos intressimaksetega tuleb osamakseteks lg 1 tähenduses lugeda vastavalt maksetähtpäeval tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa tervikuna (Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne lk. 436). Eelpool osundatud maksekorraldustest tuleneb, et hageja teostas makseid viivitusega (vt. kohtuotsuse p. 19, 24).
20. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et asjas kogutud tõenditega ei ole leidnud kinnitust asjaolu, et hageja on oma laenulepingust nr. XXX tulenevaid osamakseid kohaselt täitnud, mis annaks tunnistada kostja avalduse alusel toimuva sundtäitmise selle lepingu osas lubamatuks. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr. 031/2011/1579 jätta rahuldamata.
21. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja vastuhagile hagejalt võlgnevuse summas 191 734,94 euro väljamõistmiseks. Kohtule esitatust nähtub, et pooled on sõlminud 09.10.2008.a. käenduslepingu nr. XXX , millise p. 1.1 kohustub hageja vastutama kostja ja XXXOÜ vahel 09.10.2008.a. sõlmitud arvelduslaenulepingu nr. XXX arvelduslaenu summas 3 000 000 EEK nõuetekohase täitmise eest. Lepingu p. 1.2 järgi vastutab hageja kostja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ning käendaja vastutuse maksimumsummaks on 3 000 000 EEK (I köide t/l 119-127).
22. Hageja on on seisukohal, et kostja nõudeõigus XXXOÜ vastu ja selle suurus on tõendamata. Samuti on hageja seisukohal, et kuivõrd ta ei valda eesti keelt, on tegelikkuses käenduslepingu mitmed tingimused jäänud talle arusaamatuks. Kohus nimetatuga ei nõustu.
23. Kohtule esitatud 09.10.2008.a. arvelduslaenulepingu nr. XXX kohaselt on hageja kui XXXOÜ seaduslik esindaja ja kostja sõlminud arvelduslaenu lepingu summas 3 000 000 EEK lõpptähtpäevaga 10.10.2009.a. (I köide t/l 121-122). Nagu nähtub XXXOÜ konto väljavõttest on nimetatud summa antud 09.10.2008.a. XXXOÜ käsutusse (I köide t/l 279284). Hageja olles ise XXXOÜ seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud summa oleks kostjale tagasi makstud.
24. Ka on kostja 07.12.2010.a. võlgnevuse tasumise nõude p. 2 teatanud hagejale arvelduslaenulepingu mittetäitmisest ning esitanud käenduskohustuse täitmise nõude (I köide t/l 116-118). Hageja on selle nõude kätte saanud ja sellele 04.01.2011.a. e-kirjaga vastanud, kuid selles on esitatud vastuväide üksnes laenulepingu XXX osas (I köide t/l 42). Seega ei ole hageja nimetatud nõuet varasemalt vaidlustanud.
25. Eelpool nimetatud nõudest on kostja teatanud XXXOÜ seaduslikule esindajale – likvideerijale 17.08.2011.a. avaldusega (I köide t/l 305-306), millisele likvideerija on 26.03.2013.a. teatanud, et väljamakseid tehtud ei ole, sest rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara (I köide t/l 307-308). 8
26. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd võlgnik kohustusi täitnud ei ole, tuleb kostja nõue summas 191 734,95 eurot hagejalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja vastuväited selles osas, et kuivõrd ta ei valda eesti keelt, siis on talle käenduslepingu sisu jäänud arusaamatuks, on täiesti põhjendamata.
27. Kohus märgib, et hageja, olles XXXOÜ seaduslik esindaja, on antud kokkulepped sõlminud enda äritegevusest tulenevalt. Samuti on hageja käenduslepingus kinnitanud, et talle on leping tõlgitud ning see vastab tema tahtele (I köide t/l 119-120). Seega on hageja vastuväited vastuhagile üldsõnalised. Nõude suurust hageja vaidlustanud ei ole. Sellest tulenevalt tuleb rahuldada kostja vastuhagi hagejalt 191 734,94 euro väljamõistmiseks.
28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse ning vastuhagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 44.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 132 lg 5 (04.11.2011.a.

kehtinud redatktsioon) on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 3 000 eurot ja vastuhagi hinnaks 191 734,94 eurot. Menetluskulude jaotamine 45.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda ning rahuldab vastuhagi, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 46. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

1. Kostja on esitanud koos vastuhagiga taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks riigilõivuseaduse § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 ning tagastada enamtasutud riigilõiv. Kostja on vastuhagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 8 308,59 eurot, kuivõrd hagihinnaks on 191 734,94 eurot. Kostja leiab, et kohaseks riigilõivu summaks on 1 800 eurot.
2. Kohus leiab, et riigilõiv, mida kostja peab seaduse kohaselt tasuma, on ebaproportsionaalne menetlusökonoomia eesmärgiga, mille saavutamiseks on riigilõivumäärad kehtestatud. Menetlusökonoomia taotlemise eesmärgiks ei saa olla välistada kohtuvaidlused. Ebamõistlikult suure riigilõivu puhul saavutatakse aga õigustamatu eesmärk.
3. Kui kostja peab vaidlusaluses asjas tsiviilõigussuhtest tulenevas vaidluses oma 191 734,94 euro suuruselt rahanõudelt tasuma riigilõivuks 8 308,51 eurot, siis on tema võimalust oma õigust kohtus kaitsta ebaproportsionaalselt kitsendatud olenemata sellest, kas konkreetsel isikul oleks õigus riigilõivu tasumisel menetlusabi saada, sest sedavõrd suure lõivu nõudmine ei ole juba iseenesest eesmärgipärane ja avaldaks isikule suurt majanduslikku 9 survet kohtusse pöördumisest või kaebuse esitamisest loobumiseks. Samu põhimõtteid sisaldavad ka Riigikohtu lahendid 3-4-1-6-09, 3-2-1-62-10, 3-3-1-22-11, 3-4-1-17-11, 32-1-67-11, 3-4-1-7-12, 3-4-1-14-12, 3-4-1-29-
5. Kohus märgib, et Riigikohus on 05.03.2013.a. asjas nr. 3-4-1-29-12 rahuldanud AS-i Eesti Krediidipank taotluse tunnistada 01.01.2011.a. kuni 30.06.2012.a. kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mis nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 95 867,48 kuni 127 823,29 eurot hagiavalduselt riigilõivu 6 391,16 eurot, põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimetatud riigilõivu määr oli isegi väiksem, kui antud tsiviilasjas vastuhagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivumäär.
6. Kuivõrd kohus jätab RLS lisa 1 vaidlusaluses asjas kohaldamisele kuuluva sätte kohaldamata, siis ei saanud selle alusel vastuhagiavalduses hagejalt riigilõivu tasumist nõuda. Asjakohast sätet, millest riigilõivu proportsionaalne suurus nähtuks, aga ei ole. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr. 3-4-1-17-11 leidnud, et kui ringkonnakohus tunnistab kehtiva riigilõivumäära põhiseadusevastaseks, tuleb tal määrata apellatsioonkaebuselt tasuda tulev põhiseaduspärane riigilõivu määr.
7. Arvestades ka Riigikohtu üldkogu lahendi nr. 3-3-1-22-11 seisukohti, mille kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne
8. jaanuaril 2009.a. aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest, määrab kohus vastuhagiavalduses hageja poolt vastuhagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks vastuhagiavalduselt tasuda tuleva põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivu suuruseks 4 649,57 eurot (hagilt hinnaga 3 000 000 krooni, mis kehtivas vääringus vastab hagihinnale kuni 191 734,95 eurot, tuli tasuda lõivu 72 750 krooni, mis kehtivas vääringus vastab 4 649,57 eurole). Seega ei nõustu kohus vastuhagiavalduses hageja taotlusega määrata hagihinnaks 1 800 eurot. Enne 01.01.2009.a. kehtinud riigilõivumäärade põhiseaduspärasust ei ole seni kahtluse alla seatud.
9. Tulenevalt

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 kuulub kostjale tagstamisele riigilõiv summas 3 658,94 eurot.

54. Hagiavalduse esitamisel kohaldamisele kuuluv RLS lisa 1 tabeli norm, mis näeb ette tsiviilasja hinna puhul üle 159 779,12 euro kuni 191 734,94 eurot riigilõivu suuruseks 8 308,51 eurot, tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja tuleb jätta PS § 152 lg 1 alusel kohaldamata. Selles osas tuleb kohtuotsus edastada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 10