← Eesti

2-13-28338/7

Obsah (10)§ 102§ 33§ 1§ 31§ 22§ 109§ 29§ 171§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2013. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-2

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

  1. Kohustada XXXkohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
  2. oktoobril
  3. a kell 10.
  4. Kui XXXvannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
  5. Määrata Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot (lisandub sotsiaalmaks 250,80 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 44 (nelikümmend neli) eurot pankrotivara arvelt. Vajalike kulutuste väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le.
  6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pildenile (a/a XXXXXXXXX SEB Pank) ja halduri tehtud vajalikud kulutused summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot Business Law Firm OÜ-le (a/a XXXXXXXXXX SEB Pank).
  7. Määrus teha teatavaks

§ 33

lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 05.06.2013.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustused moodustavad kokku 24 085.51 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 10.06.2013. a nimetas kohus XXXajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja teadaolevate kohustuste maht on 23 508 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks endise elukaaslasega ühiselt võetud laenukohustus, mida kumbki laenusaaja ei suuda tagastada, 2011 aastal müüs kohtutäitur tagatiseks olnud korteri, samuti lisatagatiseks olnud korteri Aseris, Ida-Virumaal. Ajutine haldur on tuvastanud, et arvestades TMS § 132 sätestatud mittearestitavat summat ja võlgniku sissetulekut (500 eurot), ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täitma. Kinnisvaraturu languse tõttu müüdi laenu abil ostetud kinnisvara soetushinnast oluliselt odavamalt, mistõttu tekkis võlgnikul ülejõukäiv kohustus. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 29

lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja 2 või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 9,5 töötunni eest kokku summas 760 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 760 eurot ja tehtud kulutuste eest 44 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad

§ 150alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

Võlgnikul pankrotivara puudub. Kui võlgnik ei oleks esitanud avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuuluks menetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 23

lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub riigi vahenditest ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 365 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud vajalikud kulutused summas 32 eurot.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.