lg 3 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab maksuhaldur menetluse läbi viima lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt.
lg 2; § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 sätestavad üheselt mõistetavad piirid, võimaldades maksuhalduril koguda, saada ja nõuda kolmandatelt isikutelt üksnes sellist asjakohast teavet, mis puudutab konkreetset kontrollitavat isikut konkreetses maksumenetluses (asjakohasuse ja proportsionaalsuse printsiip).
Sellest põhimõttest tulenevalt ei ole põhjendatud anda maksukohustuslasele teavet ja esitada tõendeid seni, kuni maksuhaldur ei 3 ole tuvastanud, et kontrolli raames kogutav teave on üheselt seotud kontrollitava isiku maksukohustusega. Seetõttu ei saa maksuhaldur anda maksukohustuslasele teavet kõigi kontrolli käigus kogutud tõendite ja andmete kohta enne, kuni on tuvastatud teabe seos kontrollitava isiku maksukohustusega, s.t enne maksumenetluses lõplike järelduste tegemist. Eeltoodu aga ei tähenda, et maksuhaldur koguks maksumenetluse raames teavet, mis ei ole seotud kontrollitavate tehingutega. Seni, kuni teabe konkreetne seos kontrollitava isiku maksukohustusega ei ole tuvastatud, ei ole maksuhalduril ka õigust avaldada kolmandate isikute kohta saadud teavet. Kaebaja on vastustaja teabenõude vastusest teinud põhjendamatud järeldused. Kaebuse lisas oleva teabenõudega seoses ei avalda maksuhaldur kaebajale kolmandaid isikuid puudutavat teavet seni, kuni ei ole üheselt selge, et saadud teave omab tähendust kaebaja maksukohustuse õigsuse tuvastamisel. Maksuhaldur on kaebajale saadetud 09.01.2013 teabenõude vastuses ka selgitanud, et teabenõudele vastamise momendil ei ole tuvastatud otsest seost kaebaja maksukohustusega, mistõttu andmeid ei väljastata. 4.3. Kaebaja suhtes läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli lõpetamist takistab olulisel määral asjaolu, et kontrolli raames
alusel tehtud kolmandatelt isikutelt teabe nõudmise korraldused on suures mahus vaidlustatud (haldusasjad 3-12-2170, 3-12-2555, 3-12-2678, 313-98, 3-13-735), mistõttu ei ole revidendid saanud enne kohtumenetluse lõppu üksikjuhtumi kontrolli raames väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude kohta teavet. Kontrolli käigus on vastatud kaebaja esindajate arvukatele teabenõuetele ning kaebaja on saanud pidevat teavet kontrolli käigu kohta. Samas ei võimalda teabenõuete arvukas ja pidev esitamine kiirendada maksumenetluse kulgu. Toimingute loetelust ilmneb, et maksuhaldur ei ole kontrollimenetlusega põhjendamatult venitanud. 4.
lg 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid; lg 2 kohaselt, maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult 5 menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhalduri kaalutlusõigus tuleneb ka
§-st 59, 61, 62. Käesolevas asjas ei saa pidada põhjendatuks väidet, et kolmandatelt isikutelt teabe nõudmine ei ole ilmselgelt seotud kaebaja üksikjuhtumi kontrolliga. Kohtu ja maksumenetluse läbiviija pädevust ning subjektiivsete õiguste rikkumise väite vähest põhjendatust arvestades ei ole võimalik ega põhjendatud enne haldusmenetluse lõppemist nõuda välja kõiki kogutud andmeid, et siis kohtumenetluse raames hakata hindama, millised tõendid tuleb otsuse tegemisel aluseks võtta ning kas otsuse tegemine oleks hetkel võimalik või tuleks koguda täiendavaid tõendeid. Asjaolu, et kaebaja on maksuhaldurile esitanud kontrollimiseks nõutud raamatupidamise algdokumendid, sh panga- ja kassadokumendid, arved, lepingud, pearaamatu, koondid, käibemaksu arvestuse perioodil mai 2012 kohta, ei võta maksuhaldurilt õigust kontrollida maksukohustuslase esitatud andmete õigsust (
Kaebaja ei ole viidanud õigusnormile, mis sellise kontrolli keelaks. Vastustaja on selgitanud, et üheks sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuseks on kauba tegelik olemasolu, mida antud juhul soovitakse tuvastada. Maksuhaldur peab oluliseks tuvastada üksikjuhtumi kontrolli raames kauba olemasolu tehingutes Spordi ja Töörõivad OÜga. Kauba olemasolu tuvastamiseks on vajalik välja selgitada kauba liikumisega seotud asjaolud, sh andmed selle kohta, kas tehingute objektiks olnud kaup ka tegelikult tehingute ahelas liikus (sh õigetes kogustes). Vastustaja on põhjendanud, miks vaatamata seni kogutud andmetele ei saa lugeda kauba tegelikku liikumist veel tõendatuks (otsuse p 4.1) ehk, miks antud juhul tuleb kontrollida nn tehingute ahelat laiemalt. Kohtule ei ole kaebaja poolt esitatud veenvaid põhjendusi või tõendeid selle kohta, et kaebaja suhtes läbiviidavas üksikjuhtumi kontrolli menetluses koguks MTA ilmselgelt asjassepuutumatut teavet ja viivitaks õigusvastaselt menetluse lõpetamisega. Menetluses tehtud toimingute loetelu (tlk 55-58) ei anna alust järelduseks, et MTA oleks tegevusetu või viivitaks põhjendamatult. Asjaolu, et mõne toimingu oleks tõenäoliselt saanud teha kiiremini, ei anna iseenesest alust kohustada menetlust lõpetama. Menetluse pikkusele on ilmselgelt mõju avaldanud ka kaebaja korduvad päringud MTA-le. Kaebaja ei ole põhistanud muude subjektiivsete õiguste rikkumist seoses menetluse jätkumisega. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide kontrollimenetluse liigsest koormavusest temale endale ei ole põhjendatud. Vastustaja märkis, et menetluse käigus on andnud seletuse kaebaja raamatupidaja, kes esitas ka dokumendid, ning ühe pikema ja teise lühema seletuse on andnud üks kaebaja kolmest juhatuse liikmest, mida ilmselgelt ei saa pidada üleliia koormavaks. Lisaks peaksid kohustamiskaebuse rahuldamiseks esinema mingid kestvad liigselt koormavad mõjud kaebajale. Kohus ei pea põhjendatuks ka väiteid, et tegemist oleks kaebaja suhtes mitte üksikjuhtumi kontrolli, vaid revisjoni läbiviimisega. Ainuüksi menetluse kestus ei anna põhjust pidada läbiviidavat kontrolli revisjoniks, muud revisjoni iseloomustavad tunnused puuduvad.
59 lg 2 sätestab, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontrolli on võimalik läbi viia üksikjuhtumi kontrollina (§-d 60–72) või üldkontrolli ehk revisjonina (§-d 73–81). Riigikohus on näiteks asjas nr 3- 6 3-1-20-05 selgitanud, et: „üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel on võimatu. /…/ Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli puhul (tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise ajaline kestvus) peab maksuhaldur valima revisjonivormi. Seega sõltub revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega. Võimalik on ka kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus on tegelikult revisjon, kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib revisjoni puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus.“ Kontrolli eesmärk on mõlemal sarnane ning üksikjuhtumi kontroll kui ka revisjon on suunatud maksuotsuse andmisele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kontrollimenetluses kolmandatele isikutele tehtud korraldused on õigusvastasteks loetud nende ebapiisava motiveerituse tõttu, mitte seetõttu, et nende tegemine kolmandatele isikutele oleks õiguslikult või faktiliselt välistatud. Korralduste kehtetuks tunnistamine ei oma tähtsust käesolevas asjas menetletava kohustamisnõude põhjendatuse seisukohast. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks ei ole eraldiseisvalt asjaolu, et vastustaja on menetluse kestvust pikendanud sellega, et ei ole oma korraldusi kolmandatelt isikutelt teabe saamiseks põhjendanud piisavalt, mis on toonud kaasa nende kehtetuks tunnistamise. 09.01.2013 MTA vastusest kaebaja teabenõude on kaebaja teinud selles toodud kahest lausest kontekstiväliselt ja meelevaldselt järelduse, et maksuhaldur on kinnitanud selliste andmete kogumist, mis ei puuduta kaebaja üksikjuhtumi kontrolli. Maksuhaldur on teabenõude vastuses märkinud, et kaebajale väljastatavates dokumentides on varjatud andmed, mis vastuse koostamise momendil ei puuduta Polar Tekstiil OÜ üksikjuhtumi kontrolli. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti selgitanud, et seni kuni teabe konkreetne seos kontrollitava isiku maksukohustusega ei ole tuvastatud, ei ole maksuhalduril ka õigust avaldada kolmandate isikute kohta saadud teavet. Seega ei ole maksuhaldur kinnitanud, et kogub kaebaja kontrollimenetluse raames asjasse mittepuutuvaid andmeid, vaid on andmete avaldamisel järginud
Kaebaja vandeadvokaadist esindajale ei saanud see, vaatamata õigusliku viite puudumisele, jääda arusaamatuks. Väited, kogutud tõendite kasutamise võimalikkusest maksukohustuse kindlaksmääramisel, saab kaebaja esitada kohases menetluses ehk maksuotsuse vaidlustamisel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.