KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-924 Haldusasi S.K.u kaebus Eesti T

) § 40 lg-st 1 tulenevat arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise põhimõtet. Seda on peetud kohtupraktikas lubatavaks, nt haldusasjad nr 3-10-2351 ja nr 3-11-

1. 3) Väljendile „suur risk“ ei ole seaduses antud otsest definitsiooni, millest tulenevalt rakendatakse selle väljendi sisustamisel kaalutlusõigust. Vastustaja luges esitatud äriplaani suure riskiga olevaks, kuna selles esitatud andmed olid suuresti põhistamata või olid need esitatud puudulikult. Kaebaja äriplaan oli paljude puudustega ning sellest tulenevalt ka suure riskiga. Otsusest nähtuvad põhjendused ja kaalutlused, mille alusel vastustaja äriplaani suurt riski põhistab. Vastustaja on otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, milles esitatud äriplaani olulised puudused seisnesid. Äriplaan võib olla suure riskiga ka ainult ühe puuduse tõttu, näit finantsprognooside puulik-kuse tõttu, mistõttu ei ole ettevõtte jätkusuutlikkus realistlik. 4) Suure konkurentsiga turule sisenemine eeldab tavapärasemast põhjalikumat konkurentsianalüüsi. Toitlustusvaldkonnas on kõrge konkurents ning taotleja peab prognoosima, mis on just selle ettevõtte turunišš ja eelis võrreldes samas piirkonnas tegutsevate ettevõtetega, palju on samas konkurente, millised on nende teenused ja hinnad. Konkurentsianalüüs peaks käsitlema lisaks hinnavahemikele ka põhjalikku konkurentide eeliste ja puuduste analüüsi, mis käesolevas äriplaanis aga puudub. 5) Vastustaja lähtub otsuse tegemisel äriplaanist ning hindab selle alusel loodava ettevõtte perspektiive ja äririske, mitte toetuse saaja isikut ja üldist tööhõive olukorda. Toetuse tagasinõudmise ohu vältimiseks on oluline, et äriplaanist nähtuks võimalike riskide maandamine ja ettevõtte jätkusuutlikkus. 6) Riski- ja konkurentsianalüüside ning müügiprognooside tegemiseks ei ole vaja suuremahulisi uuringuid. Kaebaja turuanalüüs ja sellest tulenevad müügiprognoosid on üldsõnalised. Pole toodud statistikat ega andmeid, mis kinnitaksid turunõudluse olemasolu. Äriplaani p-s 11.2 on näiteks märgitud sihtgrupp, kuid ei selgu, kui suur on sihtrühm, kes pakutavaid teenuseid vajab. 3 Müügiprognoosid ja turuanalüüsid ei saa põhineda ainult taotleja subjektiivsel hinnangul, vaid neid peavad toetama ka objektiivsed asjaolud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlustatud haldusakti andmise aluseks on TTTS § 19, mille lg 4 p 5 näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga.
3. Haldusmenetluse läbiviimisel pidi töötukassa lähtuma alljärgnevatest menetlusnormidest: - TTTS § 1 lg 3 – Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

-i sätteid, arvestades TTTS erisusi. -

§ 15

lg 2 – Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. -

§ 40

lg 1 – Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 8. Käesolevas asjas ei ole vastustaja taganud kaebajale nimetatud normides sätestatud õigusi. Haldusorgan ei andnud pärast puuduste tuvastamist kaebajale võimalust nende kõrvaldamiseks. Vastustaja ei küsinud enne haldusakti andmist kaebaja arvamust ega taganud seega isikule õigust ärakuulamisele. TTTS §-st 19 ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse andmisel oleks välistatud nende

-i sätete kohaldamine. 9.

§ 58

kohaselt ei saa siiski haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsuses nr 3-10-2351 leiti, et olukorras, kus esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole paratamatult võimalik vastustajalt nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kui taotluse puudused on niivõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, ei tule isikule anda eraldi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid haldusorgan võib jätta taotluse kohe rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus haldusasjas nr 3-11-2967). Järgnevalt analüüsib kohus, kas kaebaja äriplaani puudused on vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel sellised, et puuduste kõrvaldamine ei ole ilma äriplaani täielikku ümbertöötamiseta võimalik.
5. Kohus leiab, et töötukassa on asjakohaselt ja põhjendatult toonud esile S.K.u äriplaani puudused. Kuna kohtukaebus kordab valdavalt vaides toodud väiteid, ei pea kohus vajalikuks vaideotsuses toodud seisukohti üle korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 165 lg-le
6. Kohus jagab täiel määral ka kaebusele esitatud vastuses toodud seisukohti.
7. Kohus peab vajalikuks täiendavalt rõhutada üksnes mõningaid aspekte. Äriplaanist ei nähtu tõepoolest kusagilt, et taotleja soovib rendile võtta olemasoleva toitlustusettevõtte koos inventariga. Vastupidi, äriplaanis kinnitatakse, et ca 1 km raadiuses toitlustust pole, koht oleks uus ja inimesed pole teadlikud koha olemasolust (äriplaani p 21, tlk 28). Kui tegemist peaks aga olema tegevuse lõpetanud toitlustusettevõtte tegevuse jätkamise/uuendamisega, siis pole võimalik rääkida sellest, et antud piirkonnas toitlustust ei pakuta, kuigi nõudlus olevat väga suur. Toitlustusettevõtet avada plaaniv isik peab olema kursis valdkonnas kehtivate rangete reeglitega, nagu nt toitlustusettevõtte tunnustamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt toiduseaduse
8. peatükis 4 sätestatud alustel ja korras. Seepärast on ebaõige väita, et äri alustamiseks piisab üksnes registreeringust majandustegevuse registris. Kohus viitab, et isegi kui kaebaja plaanib „üle võtta“ varem samas kohas (?) tegutsenud ettevõtte, ei ole võimalik „üle võtta“ teisele ettevõtjale antud tunnustamist, kuna toiduseaduse § 9 lg 4 kohaselt tunnustatakse ettevõtet käitlemisvaldkondade kaupa ning kindla toidugrupi käitlemiseks ettevõttes tunnustamise ajal valitsenud tingimustel. Äriplaan ei sisalda ka viiteid suurte kogemustega toitlustusspetsialisti palkamisele, millest räägitakse kaebuses. P-s 12 on juttu kuue koka palkamisest, kusjuures plaanide kohaselt peaks kiirtoitlustuskoht tegutsema ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. Nõudepesijaid oleks 1,5 kohta ja koristajaid-majahoidjaid 1,5 kohta. Sellise personali arvu puhul on kindlasti tarvis lähemaid selgitusi, kuidas on võimalik tagada ööpäevaringne teenindus kehtivate töö- ja puhkeaja normide tingimustes. Olukorras, kus isik taotleb toetust ettevõtluse alustamiseks suure konkurentsiga valdkonnas, tuleb esitada täpsem turu- ja konkurentsianalüüs, mis peab muu hulgas sisaldama tootevaliku kirjeldust ja eelist konkurentide ees. Taotleja ei saa keelduda sellest väitega, et toodete valik, menüü ja retseptuur on ärisaladus. Kuigi pakutavate toodete täpsem koostis, maitsed jne võib tõesti liigitada ärisaladuse alla, ei saa avalikest vahenditest anda toetust projektile, mille puhul pole selge, mida üldse müüma hakatakse ja milles seisnevad nende toodete eelised konkurentide ees. Üldsõnaline väide, et pakutakse „häid tooteid hea teenindusega“, ei ole kindlasti piisav. Kuna töötukassa pole ettevõtja, tal pole huvisid vastaval turul ja teda seob konfidentsiaalsuskohustus, ei ole täpsemate andmete esitamine toodete omahindade kohta sortimendi lõikes käsitatav toetuse taotleja õiguste rikkumisena. Kohus märgib, et töötukassa kriitiliste hinnangute ja prognoosotsuse põhjendatust kinnitab asjaolu, et kasumiaruande prognoosis (tlk 30) on taotleja märkinud käiberentaabluseks juba esimesel tegutsemisaastal 49% ja edasi juba tõusvas joones. Ainuüksi see asjaolu orienteerib järeldusele, et äriplaan on ebarealistlik ja läbimõtlemata ning selline ettevõtlus ei saa suure tõenäosusega olla jätku-suutlik. Vähemriskantse ja realistlikuma äriplaani koostamine eeldab uue äriplaani koostamist. Töötukassa langetab kaalutlusotsuse äriplaani riskantsuse kohta, lähtudes kogemusest äriplaanide hindamisel ja realiseerumisel ning arvestades äriplaani kõiki aspekte tervikuna ja koosmõjus. Seetõttu pole võimalik väita, mitu puudust või konkreetsemalt millised puudused tingivad äripaani liigse riski. Töötukassa arutluskäik peab olema jälgitav, tehtud järeldused mõistlikud, mittevastuolulised ja kontrollitavad. Praegusel juhul on see nii. Otsus vastab sisu- ja vorminõuetele ja sellele on eelnenud kohane menetlus. Kuna kaebaja on vaide- ja kohtumenetluses jäänud oma ekslike seisukohtade juurde, et tema äriplaanil polnud puudusi ning neid pole kõrvaldatud ka hiljem, poleks saanud ärakuulamine viia teistsuguse otsuse tegemiseni.
9. Vastusena kaebaja väitele, et vastustajal on võimalik toetus tagasi nõuda, leiab kohus, et ettevõt luse algatamise toetuse andmine peab olema põhjendatud ning vastustajal on kohustus käia maksu maksja rahaga ümber otstarbekalt. Kuigi vastustajal on TTTS § 19 lg 8 alustel võimalik toetus tagasi nõuda, võib see toetussumma ärakulutamisel osutuda võimatuks, kui isikul puuduvad vahendid, mil le arvelt toetust tagasi nõuda. Seega oleks suure riskiga äriplaani teostamiseks toetuse andmine sõl tumata selle tagasinõudmise võimalustest vastuolus töötukassa vahendite säästliku ja sihipärase ka sutamise kohustusega. Teiseks tuleb märkida, et läbimõtlemata, ebarealistliku või liigriskantse äriplaani toetamine avalikest vahenditest ei aita kaasa eesmärgile vähendada töötust, kuna selline ettevõtlus pole üldjuhul jätku-suutlik ega võimalda toetuse saajal leida stabiilset tuluallikat.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna äriplaanis esinevad puudused on niivõrd ulatuslikud, et seavad äriplaani teostamise võimalikkuse tõsise kahtluse alla ning äriplaan on 5 seetõttu toetuse maksmiseks liiga suure riskiga. Nende puuduste kõrvaldamiseks on ilmselt vajalik äriplaan põhjalikult läbi mõelda ja ümber töötada ning seetõttu oli põhjendatud ka esitatud taotluse rahuldamata jätmine ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseta.
11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta kaebaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 6