Ajutise halduri tasu ja kulutused 2 175,60 eurot (s.h käibemaks 362,60 eurot) Transport ja side 1 353 eurot (s.h käibemaks 225,50 eurot) Bürookulud ja ametlikud 1 160,16 eurot (s.h käibemaks 193,60 eurot) teadaanded Vara müügikulud 2 625,60 eurot Halduri tasu lähtuvalt
10 335,64 eurot lg 1 Halduri tehtud vajalikud kulutused ja prognoositav halduri tasu kokku on 17 650 eurot. 2
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja 3 möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 30.05.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 30.05.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Toimiku materjalidest nähtub, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on võlgnik Danske Bank A/S Eesti filiaali nõudele esitanud vastuväite summale 14 749,33 eurot ja XXXOÜ nõudele vastuväite kogu nõude ulatuses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et XXXOÜ on esitanud võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks. Harju Maakohtu 31.10.2012 määrusega tunnustati XXXOÜ nõuet XXX(pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena summas 590 541,44 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaal kohtule võlgniku vastu hagi nõude tunnustamiseks esitanud ei ole. Seega on käesolev määrus kooskõlas
§-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgnevalt: Danske Bank A/S Eesti filiaal 44 972,50 eurot; XXXOÜ 590 541,44 eurot; Maksu- ja Tolliamet 452,12 eurot; XXX 66 723,76 eurot; XXX 705,74 eurot.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Rein Vaiksaar tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 117 100 eurot ja palub määrata tasu alammääras summas 10 335,64 eurot, mis jääb alla
Halduri tasu pankrotivara suuruselt 117 100 eurot ülemmääras
Võlausaldajad ega võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid halduri taotletava tasu suuruse osas. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Rein Vaiksaare töötasuks 10 335,64 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulud summas 7 314,36 eurot, millest 2 175,60 eurot on ajutise halduri tasu ja kulutused, 1 353 eurot transport ja side, 1 160,16 eurot bürookulud ja teadaannete avaldamise kulu, 2 625,60 eurot vara müügikulud. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud 4 ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kuivõrd ajutise halduri tasu ja kulutused summas 2 175,60 eurot on määratud 01.07.2011 kohtumäärusega siis need täiendavat kinnitamist ei vaja. Kinnitamisele kuuluvad pankrotimenetlused kulud summas 5 138,76 eurot. XXX(pankrotis) on 22.07.2011 esitanud kohtule avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitatud ei ole. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXXkohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt võlausaldajate 24.07.2012 üldkoosolekul tegi pankrotihaldur ettepaneku nimetada võlgniku usaldusisikuks XXX, kes on esitanud vastava kirjaliku nõusoleku. Tulenevalt eeltoodust nimetab kohus XXX(pankrotis) usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel XXX (isikukood XXXelukoht XXX). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.