) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XXXesitas 28.11.2012 avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõue XXX vastu kokku 134 168,16 eurot. Võlgnik nõudele ja selle suurusele vastu ei vaielnud, kuid eitas oma püsivat maksejõuetust. Harju Maakohtu 15.02.2013 määrusega nimetas kohus XXX ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise pankrotihalduri aruanne Andres Tootsman esitas 11.03.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ning 12.03.2013 ja 18.04.2013 aruande täpsustused. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks 326 444,09 eurot, s.h võlgnevus XXXees 134 168,16 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgniku kohustused on veelgi suuremad, sest Swedbank AS on teatanud, et võlgnik tagab käenduslepingu nr XXXalusel XXX OÜ kohustusi isikliku käendusega summas kuni 1 168 730 eurot. XXXkorteriomand on koormatud muu hulgas ka hüpoteegiga summas 40 000 eurot OÜ XXX kasuks, kuid võlgnik ei ole selgitanud, kui suurt nõuet see hüpoteek tagab. Teadaolevad võlad suurenevad veelgi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgnik eitab oma püsivat maksejõuetust. XXXpankrotiavalduses esitatud nõuet summas 134 168,16 eurot võlgniku vara arvelt ilmselt rahuldada ei saa, sest võlgniku turuväärtust omavad kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega, mis tagavad teiste võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule kuulub 6 kinnisasja, osalused kahes äriühingus ning jääk AS-i SEB Pank arvelduskontol, mille reaalseks väärtuseks hindab haldur kokku 185 223 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgniku tehtud valed otsused, sealhulgas kergekäeliselt võetud ülejõukäivad kohustused, mis tulenesid 2008. ja 2010. aastal tehtud investeeringutest enda ja oma äriühingute kinnisvaraarendustesse, mida aga maksetähtaegade saabumisel realiseerida ei ole õnnestunud. Juhtimisvigu, ega kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaielnud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus XXX pankroti välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1725 eurot, millele 2 lisandub sotsiaalmaks. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
§-ga 31 lg 6 Andres Tootsmani. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevat vara kokku vähem kui 200 000 euro väärtuses ja teadaolevate võlgade suuruseks on üle 326 44 eurot, s.h XXXnõue kogusummas 134 168,16 eurot. Võlgnik ei vaidle võlausaldaja nõudele vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku vähem kui 200 000 euro väärtuses ja teadaolevaid kohustusi on üle 326 444 euro. Võlgnik on pikka aega tegutsenud ettevõtjana kinnisvara alal ning on teinud seda eeskätt läbi oma ettevõtete XXXOÜ ja XXX OÜ. Võlgnik ei erista ilmselt alati enda ja oma äriühingule kuuluvat, kasutades vajadusel enda vara äriühingute huvides ja vastupidi. Võlgnik eitab püsivat maksejõuetust, kuid on jätnud ajutisele haldurile esitamata oma varade ja võlgade nimekirja ning XXXOÜ ja XXX OÜ bilansid ja kasumiaruanded seisuga 31.12.2012.a. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku tehtud valed otsused, sealhulgas võetud ülejõukäivad kohustused. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas
§-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu 3 ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 23 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1725 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 2294,25 eurot Andres Tootsmani kasuks välja mõista võlgnikult, XXX . /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.