) § 177 lg-s 2 sätestatud viivist. Avalduses on kinnitatud, et õigusabikulud on olnud kostja jaoks täies mahus vajalikud. Arvele lisatud spetsifikatsiooni järgi osutas esindaja kostjale õigusabi 39 tundi, mis koosneb järgnevatest toimingutest: 14.09.2010 nõupidamine kliendiga – 1,5h; 15.09.2010 kohtuasja materjalidega tutvumine – 2,75h; 21.09.2010 kostja vastuse koostamine hagiavaldusele – 1,75h; 23.09.2010 kliendi esitatud täiendavate tõendite analüüs, kostja vastuse koostamine, suhtlus kliendiga – 1,75h; 27.09.2010 kostja vastuse koostamine, Riigikohtu lahendite analüüs, suhtlus kliendiga – 5h; 28.09.2010 kostja vastuse täiendamine, suhtlus kliendiga, vastuse dokumentide komplekteerimine ja kohtule saatmine – 3,25h; 06.10.2010 täiendava tõendi esitamine – 0,75h; 26.10.2010 hageja 14.10.2010 vastusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, vastuse koostamine hageja vastusele – 4h; 27.10.2010 vastuse koostamine hageja vastusele – 4h; 30.11.2010 täiendav seisukoht vastavalt kohtu poolt 17.
30.03.2012 seisukoha järgi on ebaõige ning eksitav hageja seisukoht, et tsiviilasjad nr 2-1042381 ja nr 2-10-42161 on identsed. Asjakohane ei ole hageja väide, et mõlemas tsiviilasjas esitati sama arv lisasid lisaks hagiavaldusele. Oluline on pöörata tähelepanu lisade mahukusele. Viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-112-09 ja nr 3-2-1-43-10 on asjakohatud, sest hagejale pidi mittevaralise nõude esitamisel olema ettenähtav tema jaoks negatiivse lahendi jõustumisega kaasnev risk ja õiguslik regulatsioon. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-88-11 p 12 järgi ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Seega hageja paljasõnaline arvamus ei muuda kostja kulutusi õigusabile põhjendamatuks ja mittevajalikuks. Väär on seisukoht, mille kohaselt peab kostja esitama maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta.
-ist ei tulene ühtegi õiguslikku alust, mis kohustaks kostjat esitama maksekorralduse menetluskulude tasumise kohta. Hageja vastuväide 4. Hageja vaidles kostja avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitatud menetluskulude ulatus ei ole põhjendatud.
Seetõttu ei ole kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks mitte lepingulise esindaja poolt esindatavale esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Sealjuures tuleb eelkõige arvestada mitte konkreetse tsiviilasja raames koostatud menetlusdokumentide arvu või mahtu, vaid õigusvaidluse sisu. Arvestades hageja nõude tagasihoidlikku suurust, materjali võrdlemisi väikest mahtu ning seda, et vaidlus toimus kirjalikus menetluses ilma istungeid pidamata sisuliselt vaid ühe õigusküsimuse üle, leidis hageja, et kostjale osutatud õigusabi maht ei ole põhjendatud ja vajalik. Käesolev vaidlus on analoogne teiste hageja poolt hooldusteenuste võlgnike vastu esitatud nõuetega. Sealjuures esindas advokaat Hannes X analoogses tsiviilasjas nr 2-10-42381 ka kostjat J. Ki, kelle vastu hageja esitas samasisulise nõude kui kostja vastu. Viidatud tsiviilasjas esitas kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse vaid 9 töötunni ulatuses. Tsiviilasjad nr 2-10-42381 ja 2-10-42161 on analoogsed nii faktiliste asjaolude kui õigusliku positsiooni mõttes. Seetõttu on arusaamatu, miks käesolevas tsiviilasjas on kostjal menetluse tarbeks kulunud neli korda rohkem aega kui tsiviilasjas nr 2-10-42381. Hageja hinnangul on ka käesolevas asjas kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud mitte suuremas ulatuses kui 9 tundi. Kuivõrd kostjale on esitatud vaid üks arve, s.o 13.12.2011 arve nr 1138505, kuid menetluskulude nimekirja kohaselt asuti kostjale õigusabi osutama juba hiljemalt 14.09.2010, 3 siis tekib põhjendatud kahtlus selles, et menetluskulude nimekiri ei ole koostatud mitte vastavalt tegelikult tehtud töömahule, vaid on koostatud pärast menetluse lõppu sooviga esitada hageja vastu maksimaalselt suur rahaline nõue. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole esitanud kohtule maksekorraldust arve tasumise kohta. Kostja ei ole esitanud ka
08.03.2012 vastuväidetes leidis hageja, et ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09). Seega ei ole oluline kostja vastuväide tasu vormi osas, küsitavaks jääb ikkagi selle ulatus. Hageja rõhutas veelkord, et tsiviilasjad nr 2-10-42381 ja 2-10-42161, milles mõlemas oli lepinguliseks esindajaks vandeadvokaadi abi H. X, on analoogsed nii faktiliste asjaolude kui õigusliku positsiooni mõttes. Õige ei ole kostja esindaja väide, mille kohaselt tsiviilasjas nr 2-10-42381 esitati märkimisväärselt vähem seisukohti, lisasid ning taotlusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4310 leidnud, et
lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kuna tegemist on sarnaste kaasustega, kus kostja esindajal on olnud samaväärne töömaht, saab kohus hinnata esindaja tegelikku töömahtu selle kaudu, millisel määral sarnanevad esindaja menetlusdokumendid. Võrreldavad on ka erinevates tsiviilasjades koostatud menetlusdokumendid, mis oma sisu poolest on praktiliselt identsed. Hageja kostja seisukohaga, et menetluskulusid tasumist tõendava maksekorralduse esitamist ei ole asjakohane nõuda, ei nõustunud. Kostja viidatud ringkonnakohtu otsusel ei ole pretsedendi tähendust. Kuivõrd arve esitati kliendile 13.12.2011 ehk rohkem kui 2 kuud tagasi, on tavapärane ja ka raamatupidamislikult korrektne, et kõnealune arve on käesolevaks hetkeks tasutud. Asjaolu, et kostja ei soovi esitada tasumist tõendavaid dokumente, on selge märk sellest, et nimetatud arvet kostja tasunud ei ole ning suure tõenäosusega on tasumisega viivitamine eesmärgipärane. Esimese astme kohtu määrus 5. 28.12.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohtu kohtunikuabi kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5752 eurot 04 senti ja kohustas hagejat määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma kostjale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu 21.01.2011 otsuse kohaselt on tsiviilasja hind 3938 eurot 87 senti. Kohus on käesolevas asjas menetlenud nii varalist kui ka mittevaralist nõuet. Seega on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 §-de 1–3 alusel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni ning X Xi poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 5752 euro 05 sendi (90 000 krooni 03 senti) hüvitamiseks on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud piirmääraga. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud 15.12.2011 (II kd, lk 148), seega tähtaegselt. Menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud), sisaldub avaldusele lisatud arve lisas. Kostja on avalduses kinnitanud, et õigusabikulud on olnud kostja jaoks täies mahus vajalikud, mida kohtunikuabi luges kinnituseks, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
nõuete järgi ei ole kulude kandmist ehk tasumist tõendavate dokumentide esitamine menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt vajalik. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvega. Kohus ei ole kostjalt nõudnud menetluskulude tasumist tõendavate dokumentide esitamist ning ei pea seda 4 käeolevas menetluses täiendavalt vajalikuks, mistõttu käsitles kohus esitatud arvet dokumendina, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus ning arve lisa menetluskulude nimekirjana. Kohus lähtus käesoleva asja menetluskulude kindlaksmääramisel esitatud avaldusest koos lisadega ja tsiviilasja toimikust. Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel, samuti võib tulenevalt AdvS § 61 lg-st 3 kokkuleppel kliendiga lepingulise esindaja tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. Kohtunikuabi ei arvestanud käesolevas tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramisel mõnes teises tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente, samuti ei andnud hinnangut teiste tsiviilasjade menetluskuludele. Kohtunikuabi leidis, et ei saa hinnata dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Kostja on 13.02.2012 esitatud menetlusdokumendis kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ka Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjale hüvitada lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. 13.12.2011 arve nr 1138505 ja arve lisa kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 39 tundi kokkulepitud summas 5752 eurot 04 senti koos käibemaksuga, mille kohaselt kujuneb keskmiseks tunnihinnaks 147 eurot 49 senti (2307 krooni 69 senti). Toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi lepingulise esindaja poolt osutatud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid, asja lahendamine mitmes kohtuastmes) arvestades pidas kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostjale õigusabi osutamist 39 tundi 5752 euro 04 sendi (koos käibemaksuga) eest. Kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramise avalduses lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 5752 eurot 05 senti, esitatud arve nr 1138505 järgi on lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse eest tasumisele kuuluv summa aga 5752 eurot 04 senti. Kohus määras seega kostja menetluskulud kindlaks vastavalt õigusabikulude arvele summas 5752 eurot 04 senti. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud ka viivise väljamõistmist, seega määras kohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus 6. Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega mõista kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kohus on hagejalt mõistnud välja menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses arvestades kohtuvaidluse mahtu, kestvust ja keerukust. Kohus ei ole kaevatavas määruses analüüsinud ega põhjendanud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust piisaval määral, käsitlemata on hageja vastuväited. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvega. Kohtumenetluses kantud menetluskulud tuleb välja mõista sarnaselt kahju hüvitamise regulatsiooniga ning tuginedes üldistele kahju hüvitamise põhimõtetele. Eelkõige tuleb arvestada kahju hüvitamise regulatsiooni aluspõhimõttega, et kahju kannatanud isik ei tohi kahjutekitaja arvelt aluseta rikastuda. Käesoleval juhul on kujunenud olukord, kus õigusabikulude tegelik kandmine on jäänud tõendamata. Arvestades, et kostjale osutas õigusabi tema poeg, on eluliselt usutav, et tegelikkuses kostja õigusabi eest midagi ei tasunud ning talle väljastati arve vaid väidetava kohustuse olemasolu tõendamiseks, kusjuures puudus igasugune takistus arve tühistamiseks või hilisemaks muutmiseks. Seetõttu ei saa välistada 5 võimalust, et kostja soovib hageja arvelt rikastuda. Hageja sellekohast põhjendatud kahtlust ei ole maakohus pidanud vajalikuks kontrollida. Seega ei ole hageja hinnangul kostja reaalselt kandnud kahju õigusabikulude osas ja puudub alus sellise kulu hüvitamiseks. Vastustaja seisukoht 7. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik 8. Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas
Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas
Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu kohtunikuabi 28.12.2012 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme, vaidlustatud määrus on piisavalt põhjendatud ning selles toodud järeldused on kooskõlas asja materjalidega. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub
lg 6 alusel täielikult määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et hageja kaebus sisaldab suuremas osas juba varasemalt esitatud vastuväiteid, millistele kohtunikuabi on kaevatavas määruses vastanud. Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi kaalunud kostja esindaja õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Määrusest nähtuvalt lähtus kohtunikuabi õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja tsiviilasja toimikust, arvestades hagihinda, menetlusaega, esitatud menetlusdokumente ning seda, et asja lahendamine toimus mitmes kohtuastmes. Järelikult on kohus määruse koostamisel kontrollinud ka toimingute teostamist ja hinnanud nende vajalikkust. Lisaks ei ole ka hageja ise välja toonud, milline kostja esindaja konkreetne toiming ei ole vajalik või millisele toimingule kulunud aeg on ülemäärane ja mis ulatuses. Kaebuse väide, et kohtunikuabi ei ole arvestanud hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitatud vastuväidetega, ei ole täpne. Asjaolu, et kohtunikuabi ei ole nõustunud hageja vastuväidetega, ei tähenda, et kohtunikuabi oleks vastuväiteid ignoreerinud.
lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada.
Ulvi Loonurm Kaupo Paal Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.