Obsah (9)

§ 175§ 442§ 662§ 465§ 463§ 436§ 663§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Ülle Jänes Määruse tegemise aeg ja koht 9.07.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-44797 Tsiviilasi X Xi hagi X X,

) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides. Kostjate hinnangul kuulub nende põhimõtete hulka ka see, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses ei vaadata üle menetluskulude jaotuse küsimust, mida hageja taotleb, paludes arvesse võtta vaidluse sisulisi asjaolusid. Hageja väide, et tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension 150 eurot kuus, ei ole usutav, kuivõrd hageja on vandeadvokaat ja mitme tema omanduses oleva osaühingu juhataja. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-56-10 p-st 14 võib järeldada, et kui esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära, on kulude ettenähtavuse kriteerium, millele hageja tähelepanu juhtis, täidetud. 2 17.06.2010 õigusabitoimingute põhjendatuse osas märkis kostjate esindaja, et kuna moraalse kahju nõuded oma kõrge abstraktsioonitaseme tõttu ei ole nii arusaadavad kui varalise kahju nõuded, siis oli klientidele vaja eraldi selgitada moraalse kahju hüvitamisega seotud aspekte. Hageja vastuväide

1. Hageja vaidles kostjate avaldusele vastu. Hageja ei nõustunud kostjate avaldusega esmalt seetõttu, et kostjate esindaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid avalduses märgitud menetluskulud tegelikult tasunud. Täiendavalt esitas hageja järgmised vastuväited. Arvestades hagi ning vastuse mahtu on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks 1h. Mõistlik aeg hageja vastuseisukohaga tutvumiseks on 0,1h. Mõistlik aeg hageja 28.04.2010 tõendi taotlusega tutvumiseks on 0,1h. Hageja hinnangul oli istungiks ettevalmistamiseks ja nõudpidamiseks kliendiga 05.05.2010 kulutatud 0,8h mittevajalik, sest kohtuistungiks ettevalmistusena saab käsitleda juba hagiavaldusele ning hageja seisukohtadele kirjalikku vastamist, samuti sai kõik menetlusdokumendid saata klientidele e-posti teel. 17.06.2010 teostatud toimingud olid ebavajalikud (sh neile kulunud 1h), sest pärast kohtuistungit puudus vajadus telefoninõupidamiseks klientidega, sest kliendid viibisid isiklikult kohtuistungil, mille käigus pidi klientidel kujunema oma arvamus asja perspektiividest, seega ka e-kirja koostamiseks polnud vajadust. 04.11.2010 istungiks ettevalmistamiseks puudus vajadus, sest tegemist ei olnud esimese kohtuistungiga antud asjas ja kostjate esindaja pidi juba varem kõiki kohtuvaidluse asjaolusid teadma. Hageja arvates on põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemise aeg 1 tund, seega tuleb 04.11.2010 toimingute ajakulu 2,5h vähendada 1,5h võrra. 22.11.2010 toimingutele kulutatud aega 1,5h on tuleb vähendada 1,4h ulatuses, kuivõrd üldkoosoleku protokolli täiendamine piirdus praktiliselt 1 lausega ning selle trükkimiseks ja esitamiseks registriosakonnale ei saanud kuluda üle 0,1h. 25.11.2010 toimingule kulunud aeg 0,5h on põhjendatud vaid 0,03h ulatuses, kuivõrd kirja pikkust arvestades ei saanud selle koostamiseks kuluda üle 2min ehk 0,03h. 21.–22.2010 toimingutele kulunud aeg 3,5h on mõistlik 0,5h ulatuses. nimetatud tegevusteks 0,5 tundi. 03.01.2010 toimingule kulunud aeg 1,5h on mõistlik 0,25h ulatuses. Seega kokku moodustab kostjate esindaja mõistlik ajakulu hageja arvates 4,11h. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-09 kohaselt toimub menetluskulude väljamõistmine samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse (VÕS) järgi. Hageja hinnangul tuleb antud asjas kohaldada VÕS § 139 lg-d 1 ja 2 ning vähendada menetluskulusid, sest kahju tekkis kostjate poolt hagejat traumeeriva sõnastusega üldkoosoleku protokolli esitamisest äriregistrile, mida kostjad ise ka on tunnistanud, sest tegid vastava paranduse äriregistris menetluse jooksul. Seega oli kostjatel oluline osa kahju tekkimisel. Lisaks esinevad VÕS §-s 140 sätestatud alused kahju hüvitamise piiramiseks. Kostjate menetluskulude hüvitamine hageja poolt on äärmiselt ebaõiglane seetõttu, et hageja on kaotanud kostjate tegevuse tõttu 60% oma töövõimest ja tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension 150 eurot kuus. Eeltoodud sätte kohaselt tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mh isikutevahelisi suhteid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-87-09 kohaselt saab menetluskulusid välja mõista sellises ulatuses, mida isik sai ette näha. Hageja ei näinud ega saanud ette näha menetluskulusid, mille suurus on ca 2 Eesti keskmist kuupalka. Eeltoodu alusel leidis hageja, et mõistlikud menetluskulud, mida hageja saaks kostjatele hüvitada, ei tohiks ületada hageja 1 kuu sissetulekut ehk 150 eurot. Esimese astme kohtu määrus 3
2. 17.12.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja kostjate menetluskulud 657 eurot 65 senti iga kostja kasuks võrdsetes osades, s.t 219 eurot 22 senti.

§ 175

lg-st 1 tulenevate esindaja kulude (õigusabikulu) põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult tehtud tööga. Samuti tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada asjaolu, et Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ei ületata. Avalduses on kostjate esindaja märkinud lepingulise esindaja kuluks 1628 eurot 06 senti. Tsiviilasja menetlus on toimunud Vabariigi Valitsuse 04.09.

1. määruse nr 137 kehtivusajal. Seega said menetlusosalised arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud nimetatud määrusega. Määruse nr 137 § 2 järgi on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kostjate õigusabi kulude suurus ei ületa eeltoodud piirmäära. Avaldusele lisatud õigusabiarvetest nähtub tunnihind (500 krooni, millele lisandub käibemaks, seega 600 krooni) ning õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ning neile kulunud aeg. Kohtunikuabi leidis, et arvetel kajastuvad õigusabi teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, et esindatava õigused saaksid kaitstud. Avaldusele lisatud dokumentide alusel tuleb hinnata, kas menetlusosalist esindanud lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohtunikuabi, toetudes toimiku materjalidele (õigusabi sisaldas nt: hagile vastuse koostamist, kohtuistungiteks ettevalmistust ja esindust kohtuistungitel, hagi täiendustele vastamist, paranduste esitamist registrisse, tõendite taotlemine) ja võrreldes esindaja toimingute nimekirjaga pidas vajalikuks ja põhjendatuks toiminguteks kulunud aega 17,15h. Kohtuvaidluse asjaolusid (asjas esitatud menetlusdokumendid) arvestades, arvete sisu ja toimikut võrreldes ning tulenevalt Riigikohtu määruse nr 3-2-1-87-09 p-s 16 väljendatud seisukohast, pidas kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kulusid 17,15h x tunnihinnaga 600 krooni, kokku 10 290 krooni. Kohtunikuabi ei arvestanud kõigi kostjate esindamist kohtus (vastavalt esitatud loetelule), vaid ühte, kuna ühe kostja esindamine kohtuistungil või mõne muu menetlustoimingu tegemine kehtib ka kaaskostjate suhtes. Antud juhul ei ole põhjendatud kõigi kostjate esindamise eest õigusabi hüvitamise nõudmine teiselt poolelt mitmekordselt. Esitatud arvete alusel ei saa hinnata, kas ja kuidas on töid ja toiminguid detailsemalt tehtud. Seega ei ole eraldi kolme kostja esindamine, kui kostjate huvid on kokkulangevad, põhjendatud kulu, mida saaks teiselt poolelt välja mõista. Kohtunikuabi arvestas ühe kostja esindamiseks vajalikuks esindajakuluks 10 290 krooni ehk 657 eurot 65 senti (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt kõigi kostjate kasuks kolmes võrdses osas välja mõista, s.o 219 eurot 22 senti igale kostjale. Hageja määruskaebus
2. 11.01.2013 esitatud määruskaebuses vaidlustas hageja maakohtu määruse osaliselt, s.o menetluskulude põhjendatuse osas. kostja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, mille mõista hagejalt kostjate kasuks välja 157 eurot 33 senti. Kohus ei ole kaevatava määruse tegemisel arvestanud hageja vastuväidetega kostjate esindaja tehtud toiminguteks kulunud aja ning kulude suuruse põhjendamatuse kohta, rikkudes sellega

§ 442lg-t 8.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostjate esindaja mõistlik ajakulu on 4,11h. Kohus on jätnud ka kohaldamata VÕS § 140 ja § 139 lg-d 1 ja

1. Kostja jäi oma 4 eelnevalt esitatud vastuväidete juurde ning leidis, et mõistlikud menetluskulud, mis hageja peaks kostjatele hüvitama, et tohiks ületada hageja 1 kuu sissetulekut ehk 157 eurot 33 senti. Kostjate seisukoht
2. Kostjad ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud. Kostjate määruskaebus
3. 16.01.2013 esitatud määruskaebuses palusid kostjad tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostjate kasuks välja kostjate menetluskulud 1628 eurot 06 senti, iga kostja kasuks võrdsetes osades, s.t 542 eurot 69 senti. Kostjate hinnangul on kohus ekslikult jaganud kostjate kulud kolmeks olukorras, kus need kulud olid juba kolmeks jagatud. Nimelt ei arvestanud kohus kostjate taotluses tooduga, et summa 1628 eurot 06 senti jagati kostjate vahel võrdselt, seetõttu oli taotlusele lisatud tunnitasu (s.o 500 krooni + km) kokkuleppelise tunnitasu 1500 krooni (+km) kolmeks jagamise tulemus.

§ 662

lg 3alusel esitasid kostjad tõendina õigusabi osutamiseks 02.12.2009 kliendilepingu, mille p 4 kohaselt kohustusid kostjad tasuma õigusabi teenuse eest asjas 1500 krooni, millele lisandub käibemaks. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et kostjatele osutatud õigusabi teenusele kohaldati 600 kroonist tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaevatav määrus

§ 465

lg 2 p 8 (

§ 463

lg 2 kaudu ka

§ 436lg 1) sätestatud põhjendatuse nõudele.

Kostjate menetluskulu kolmeks jagamine olukorras, kus menetluskulu oli juba kolmeks jagatud, ei olnud põhjendatud. Hageja seisukoht

1. Hageja on seisukohal, et olenemata sellest, kas kostjate õigusabikulud olid jagatud kolmeks tunnitasu või kulutatud aja järgi, on need kulud põhjendamatud nii ajakulu kui töötunni maksumuse osas. Edasine menetluse käik
2. Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas

§ 663lg 6 alusel kohtunikule.

Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja asjas teha uus määrus, millega kostjate taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada. Maakohus nõustus kostjatega, et õigusabile on kulunud 17,15 tundi. Samas on kohtunikuabi jaganud advokaadi tunnitasu kolmega, põhjendamata, millisel seadusel selline arvutustehe põhineb. Kohtunikuabi on jätnud tähelepanuta, et kostjate esindaja on osutatud õigusabikulude rahalise suuruse 1628 eurot 06 senti jaganud kostjate vahel ja palunud välja mõista iga kostja kasuks kolmandiku õigusabikuludest, so 542 68 senti. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja poolt esitatud ajakulu arvestusega, mille kohaselt tulnuks kostjate esindamiseks kulutada 4,11 tundi. Õige on, et kohus peab

§ 175lg-st 1 tulenevalt menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kontrollima.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui 5 kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik hageja määruskaebust rahuldada. Hageja väited, et hagiavalduse vastuse koostamisele, st kolmele nõudele vastamiseks pidi kuluma 1 tund, istungiks valmistumiseks ei oleks kostjate esindaja võinud aega kulutada jne, ei ole tõsiseltvõetavad. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-88-11 märkinud, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus. Hageja määruskaebuse väited ei anna alust lugeda mõistlikuks ajakuluks 4,11 tundi. Näiteks on hageja määruskaebuse p-des 1.9 ja 1.10 leidnud, et teabenõue tuleks koostada 0,5 tunni asemele 2 minutiga ja et hageja täiendavate selgitustega tutvumine, edastamine kliendile ei olnud vajalik kulu. Põhjendatud ei ole hageja väited, et hagile vastuse koostamiseks on mõistlik aeg 1 tund ja et kohtuistungiks ei ole vaja valmistuda ja eelnevalt klientidega nõu pidada. Käesolevas menetluses on hageja esitanud korduvalt tõendite esitamise taotlusi ning nendega tutvumine ja kostjate seisukohta kujundamine, taotlustele vastuste koostamine on suurendanud kostjate menetluskulusid. Kohtunikuabi on kaalunud kostjate esindaja õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid kinnitavaid tõendeid piisava põhjalikkusega. Hageja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ükski hageja määruskaebuse väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja vastaspoole kaebuse rahuldamata jätmiseks. Hageja väide, et ta ei näinud hagi esitades ette vastaspoolele menetluskulude tekkimist ja nende hüvitamise kohustust, ei ole kooskõlas

§ 162

lg-ga 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

U. Loonurm G. Kivinurm Ü. Jänes 6