3-11-945/87

Haldusasi nr 3-11-945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-11-945 Haldusasi R.J. kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks väljastama käskkirjad talle lisatasude määramise kohta ja lisatasude määramise esildised ning Maksu- ja Tolliameti toimingu, mis seisnes talle tema palka ja lisatsusid puudutavate käskkirjade mitteväljastamises, õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2012.a Menetlusosalised Kaebaja R.J., nõustaja Eve Bluman Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Jätta R.J. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) uurimisosakonna Lääne talituse vaneminspektor R.J. esitas 01.03.2011.a MTA-le e-kirjaga nõude väljastada talle 14.03.2011.a kõikide tema palga määramist ja kinnitamist puudutavate alusdokumentide (vahetu juhi esildised, lisatasu määramise käskkirjad jne) kinnitatud koopiad alates 01.01.2004.a (I kd tl 112).
3. MTA edastas 15.03.2011.a vastuses R.J.le koopiad MTA peadirektori lisatasude määramise käskkirjadest ja väljavõtted lisatasude esildistest kokku 28 lehel (I kd tl 9, 45). Vastuskirjas märkis MTA täiendavalt, et koopiat soovitud dokumentidest ei ole võimalik anda, kuna need ei ole personaalsed ja puudutavad kogu MTA-d. Samuti märkis MTA, et alates 01.07.2009.a rakendati MTA töötajatele brutopalga kärbet suuruses 4,6%. Käibeprotsendile vastav vähendamisele kuuluv summa arvestati töötajatele seisuga 30.06.2009.a määratud brutopalgast kuni 2009.a lõpuni ja vähendamine toimus personaalse lisatasu summast.
4. R.J. esitas 14.04.2011.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles (arvestades 19.05.2011.a kaebuse täpsustust) esitas taotluse MTA kohustamiseks väljastama kaebajale: 1) 2008, 2009, 2010 ja 2011.a MTA peadirektori käskkirjad ning 2) 2008.a II poolaasta, 2009.a ja 2011.a alates 01.04.2011.a esildised kaebajale lisatasude määramise kohta (I kd tl 33-34).
5. MTA vastas 25.07.2011.a kohtunõudele, et kuivõrd tehniliste probleemide tõttu olid jäänud osad koopiad ja väljavõtted saatmata, edastas MTA 07.07.2011.a kirjaga nr 3.-12/37558 lisaks koopiad MTA peadirektori käskkirjast „Lisatasu määramine“ ja väljavõtted käskkirjade lisadest ning esildistest perioodil 01.01.2008.a kuni 31.03.2011.a, kokku 36 lehel (I kd tl 45p). Kuivõrd R.J. pöördus MTA poole 01.03.2011.a ja soovis vastust 15.03.2011.a, siis edastas MTA kohtule täiendavalt koopiad ja väljavõtted 01.04.2011.a kuni 30.06.2011.a määratud lisatasu käskkirja koopia ning väljavõtted käskkirja lisast ja esildisest. Ühtlasi teatas MTA kohtule, et R.J. lahkus 12.05.2011.a teenistusest.
6. Tallinna Halduskohtu 26.08.2011.a määrusega tagastati kaebus R.J.le kuni 31.12.2011.a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel (kd I tl 66-68). Kohus märkis, et kuna MTA on kõik kaebaja 01.03.2011.a nõudekirjas soovitud dokumendid esitanud, on esitatud kohustamiskaebus perspektiivitu.
7. R.J. esitas 26.09.2011.a Tallinna Halduskohtu 26.08.2011.a määruse peale määruskaebuse leides, et kaebus on tagastatud valel alusel ning kaebuses esitatud nõuded ei ole vastustaja poolt täidetud (I kd tl 73-75).
8. Tallinna Halduskohtu 03.10.2011.a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 26.08.2011.a määrus ning jäeti R.J. kaebus käiguta paludes täpsustada, millised kaebaja poolt 01.03.2011.a nõudekirjas taotletud käskkirjad ja esildised on MTA poolt jätkuvalt väljastamata. Ühtlasi selgitas kohus, et kui kaebaja on kohustamiskaebusega püstitatud eesmärgi saavutanud, tuleb tal kuni 31.12.2011.a kehtinud HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt ära näidata, milline on tema põhjendatud huvi menetluse jätkumiseks tuvastusnõudega (I kd 77-79).
9. R.J. vastas 13.10.2011.a kohtule, et taotleb vastustaja toimingu, mis seisnes kaebajale tema palka ja lisatasusid puudutavate käskkirjade mitteväljastamises, õigusvastaseks tunnistamist eesmärgiga esitada tulevikus vastustaja vastu kahjunõue. Lisaks leidis kaebaja, et kuivõrd vastustaja ei vormistanud vaidlusaluseid käskkirju personaalsete üksikaktidena, on tal õigus saada originaaldokumendid, st koos teiste esildiste ja käskkirjadel olevate nimedega, mitte aga töödeldud koopiad. Seega taotleb kaebaja ka MTA-le ettekirjutuse tegemist kohustades väljastama talle kõik vastustaja peadirektori käskkirjad ja lisatasu määramise esildised originaaldokumentidena ja tervikuna koos võimalike lisadega kaebajale lisatasude määramise kohta alates 01.01.2008 kuni ettekirjutuse tegemiseni (kd I tl 85-89).
10. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 30.12.2011.a määrusele, milles paluti kaebajal täpsustada, kas ta on esitanud vastustajale taotluse andmete saamiseks teistele teenistujatele makstud lisatasude kohta (I kd tl 90-91), teatas R.J., et „[s]aades teada, et esildised ja käskkirjad on koostatud mitte üksnes personaalselt kaebaja kohta, vaid kogu vastustaja teenistujate ja ka kaebaja talituse töötajate kohta, palus kaebaja väljastada endale esildised ja käskkirjad tervikuna, s.o koos teiste esildiste ja käskkirjadel olevate nimedega, määratud lisatasudega jne“ (I kd 96p).
11. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 06.02.2012.a kohtunõudele, milles paluti MTA-l täpsustada, kas ja millal on R.J. esitanud MTA-le taotluse esildiste ja käskkirjade väljastamiseks tervik- ning originaaldokumentidena (I kd tl 105), teatas MTA, et R.J. esitas 01.03.2011.a e-kirja sooviga saada tema palga määramist puudutavate alusdokumentide koopiad ning rohkem ei ole kaebaja MTA poole pöördunud (kd I tl 111). 2
12. Tallinna Halduskohtu 23.03.2012.a määrusega võeti menetlusse R.J. kaebus toimingu, mis seisnes kaebaja palga määramist puudutavate dokumentide kinnitatud koopiate osaline mitteväljastamine, õigusvastasuse kindlakstegemise osas (I kd tl 113-116). Muus osas menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetati (määruse p 5).
13. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2012.a määrusega rahuldati osaliselt R.J. määruskaebus ja tühistati Tallinna Halduskohtu 23.03.2012.a määruse p 5 (I kd tl 145-147).
14. Tallinna Halduskohtu 19.07.2012.a määrusega võeti menetlusse R.J. kaebus ka taotluste osas MTA kohustamiseks väljastama kaebajale käskkirjad originaaldokumentidena ja tervikuna talle lisatasude määramise kohta alates 01.01.2008.a kuni ettekirjutuse tegemiseni ning lisatasude määramise esildised originaaldokumentidena ja tervikuna alates 01.01.2008.a kuni ettekirjutuse tegemiseni (I kd tl 159-161). Kohus tunnistas vastustajaks MTA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15. Kaebuse põhjendus. 14.1 Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi: ATS) § 37 lg 1 alusel on teenistujal õigus saada ATS § 9 või § 11 alusel makstavat palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani; lg 4 järgi palka makstakse töölepingu seaduse (edaspidi: TLS)
16. ptk
17. jaos sätestatud korras. TLS § 28 lg 2 p 12 alusel on tööandja kohustatud andma töötajale tema nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. 14.2 Juba välislähetuses olles tekkis kaebajal kahtlus selles, et temale ei arvestata ega maksta palka seaduses sätestatud korras ehkki ATS § 40 lg 2 alusel oli vastustajal kohustus säilitada kaebajale teenistuslähetuse ajaks nii ametikoht kui ka sellele ametikohale vastav palk (ka lisatasud). Kaebaja pöördus e-posti vahendusel selgituse saamiseks oma vahetu ülema uurimisosakonna Lääne talituse juhataja Peeter Paisuotsa poole, kuid kaebaja ei saanud ammendavat vastust. Kuivõrd Peeter Paisuots ei andnud kaebajale selgitusi palga määramise kohta ka peale kaebaja teenistusse naasmist, pöördus kaebaja 01.03.2011.a e-kirjaga MTA poole ning palus endale väljastada kõik käskkirjad talle lisatasude määramise kohta ning vahetu ülema poolt koostatud ja peadirektorile esitatud esildised lisatasude määramiseks. 15.03.2011.a saabus vastus MTA uurimisosakonna juhataja Rene Kannistelt. Kaebajale ei väljastatud nõutud lisatasude määramise käskkirju ja esildisi põhjendusel, et need ei ole personaalsed, vaid puudutavad kogu MTA-t. Kaebajale väljastati nõutud käskkirjadest ja esildistest väljavõtted, kuid needki üksnes osaliselt. 14.3 Kaebajale määratav personaalne lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest väheneb palgapäevast palgapäeva ehkki kaebaja on täitnud kõik temast olenevad kriteeriumid selle lisatasu saamiseks võrdselt teiste samu teenistuskohustusi täitvate ametnikega. Seega väheneb kaebaja palk. Kuivõrd vastustaja juures ei ole iial teenistujatele tutvustatud ega ka kätte antud neid puudutavaid teenistusalaseid käskkirju, rääkimata lisatasude esildistest, ei ole kaebajal olnud mingil viisil võimalik kontrollida palga määramise õiguspärasust. 14.4 Kaebaja leiab, et temal on seadusest tulenev õigus (TLS § 28 lg 2 p 12, ATS § 160) saada andmeid temale arvutatud ja makstud palga kohta. Seega peab kaebajal olema võimalus saada vastustajalt allkirja vastu kõik kaebajat puudutavad teenistusalastes küsimustes antud käskkirjad, muuhulgas ka sellised käskkirjad, millised puudutavad kaebajale palga ja lisatasude määramist. Sellise õiguse annab kaebajale ka ATS § 160, mille lg 1 järgi on kaebajal õigus HKMS § 7 lg-s 1 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul esitada kaebus halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. 3 14.5 Kuivõrd vastustaja oma 15.03.2011.a e-kirjaga keeldus kaebajale väljastamast esildisi ja käskkirju, millega kaebajale lisatasu määrati (vähendati), on kaebaja õigustatud nõudma lisatasude esildisi ja käskkirju vastustajalt kohtu vahendusel.
18. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 15.1 Kaebaja pöördus MTA poole 01.03.2011.a nõudekirjaga, milles palus väljastada talle 14.03.2011.a kõik tema palga määramist ja kinnitamist puudutavate alusdokumentide (vahetu juhi esildised, lisatasu määramise käskkirjad jne) kinnitatud koopiad alates 01.01.2004.a. MTA edastas 15.03.2011.a kaebajale temale lisatasu määramist puudutavad dokumendid. Pärast seda pole R.J. täiendavate nõuetega MTA poole pöördunud, R.J. ei teavitanud MTA-d ka sellest, et osad nõutud dokumendid jäid tal 15.03.2011.a saamata. Kui MTA avastas, et tehniliste probleemide tõttu polnud kõiki dokumente kaebuse esitajale saadetud, siis 07.07.2011.a saatis MTA R.J.le esitamata jäänud dokumentidest koopiad ja väljavõtted. 15.2 Kaebaja nõue vastavalt nõudekirjale oli: „Seoses sooviga kontrollida minule palga määramise õigsust, palun käesolevaga mulle väljastada 14.märtsiks 2011 aastal kõikide minu palga määramist ja kinnitamist puudutavate alusdokumentide (vahetu juhi esildised, lisatasu määramise käskkirjad jne) kinnitatud koopiad alates
19. jaanuarist 2004 aastast.“ Seega esitas kaebaja nõude oma palgaga seoses. Nagu kaebaja on kaebuses ka viidanud, siis tööandja on kohustatud TLS § 28 lg 2 p 12 alusel andma töötajale tema nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Nimetatud kohustuse tööandja ka täitis. Nõudekirjast ei nähtunud nõuet, esitada andmeid ka teiste ametnike töötasude kohta. 15.3 Vaidlusaluste käskkirjade ja esildiste näol on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega avaliku teabe seaduse (edaspidi: AvTS) § 35 lg 1 p 12 alusel, s.t käskkirjades ja esildistes on teave, mis sisaldab isikuandmeid. Vastavalt AvTS § 39 lg 1 võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alusel olemasolul AvTS-s sätestatud korras. Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi: IKS) § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. AvTS § 14 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. IKS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul peab olema isikuandmete avalikustamiseks andmesubjekti nõusolek. AvTS § 38 lg 2 kohaselt, kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Seega antud juhul tagati kaebajale juurdepääs teabele, milleks tal oli seaduslik õigus. 15.4 Eeltoodust tulenevalt ei ole MTA toiming õigusvastane ning kaebaja poolt nõutud andmed on talle esitatud ning nende esitamisel on järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Käesolevas asjas ei ole vaidlust R.J.le määratud lisatasude üle. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgmistel põhjendustel jätta rahuldamata. 16.1 Kaebaja on esitanud kohtule järgmised nõuded: 1) tunnistada õigusvastaseks MTA toiming, mis seisnes kaebajale tema palka ja lisatasusid puudutavate käskkirjade mitteväljastamises; 2) kohustada MTA-t väljastama kaebajale kõik MTA peadirektori käskkirjad originaaldokumentidena 4 ja tervikuna koos võimalike lisadega kaebajale lisatasude määramise kohta alates 01.01.2008.a kuni ettekirjutuse tegemiseni; 3) kohustada MTA-t väljastama kaebajale kõik lisatasude määramise esildised originaaldokumentidena ja tervikuna alates 01.01.2008.a kuni ettekirjutuse tegemiseni (vt TlnRKm 31.05.2012, p 12; I kd tl 146p-147). Esmalt käsitleb kohus tuvastamisnõuet (p 16.2), seejärel kohustamisnõudeid (p 16.3). 16.2 Kuivõrd tuvastamisnõue on esitatud kohtule enne 01.01.2012.a (vt kaebaja vastus 03.10.2012.a kohtumäärusele, I kd tl 85-89), toimub kaebeõiguse kontrollimine sel ajal kehtinud HKMS lähtudes (vt 01.01.2012.a jõustunud HKMS § 283 lg 1). Seega on kaebeõiguse aluseks kuni 31.12.2011.a kehtinud HKMS § 7 lg-s 1 sätestatud põhjendatud huvi. Kaebaja vastusest kohtu 03.10.2011.a määrusele nähtub, et tuvastamisnõude esitamise eesmärgiks on nõuda tulevikus vastustajalt kahju hüvitamist (I kd tl 88p). Kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt seisneb nimetatud kahju saamata jäänud palgas (I kd tl 182-183). Kaebaja leiab, et tema lisatasusid on vähendatud ebaõiglaselt (samas). On ilmne, et kuna kaebajale on väidetav kahju tekitatud tema palga vähendamisega, siis pole seda põhjustanud nõutud dokumentide väljastamata jätmine. Seega puudub kahju hüvitamise nõude üks eeldusi – põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel (vt riigivastutuse seaduse § 7 lg 1), mistõttu selline hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja pole väitnud, et tal on kaevatava toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks veel mingi muu huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on tuvastamisnõude rahuldamise üks eeldusi (vt RKHKo 3-3-1-74-10, p 15), selle puudumise tõttu käesoleval juhul jääb vastav nõue rahuldamata ja kohus ei pea hindamata selle sisulist põhjendatust. 16.3 Kohustamisnõuete põhjendatuse hindamisel omab tähtsust, millise nõude esitas kaebaja vastustajale 01.03.20011.a (vt TlnRKm 31.05.2012, p 14; I kd tl 147). Kaebaja pöördus 01.03.2011.a vastustaja poole e-kirjaga, milles oli järgmine tekst: „Seoses sooviga kontrollida minule palga määramise õigsust, palun käesolevaga mulle väljastada 14.märtsiks 2001 aastal kõikide minu palga määramist ja kinnitamist puudutavate alusdokumentide (vahetu juhi esildised, lisatasu määramise käskkirjad jne.) kinnitatud koopiad alates 01.jaanuarist 2004.aastast“ (I kd tl 112). Seega nõudekirjast nähtuvalt ei ole kaebaja taotlenud vastustajalt kõnealuseid käskkirju ja esildisi „originaaldokumentidena ja tervikuna“ (vt kaebaja vastused 03.11.2011.a ja 30.12.2011.a kohtumäärustele; I kd tl 89, 100), vaid nende koopiaid ja üksnes temaga seotud osas, mistõttu puudub tal ka õigus sellised dokumente kohustamiskaebusega nõuda. Asjas on tuvastatud, et 01.03.2011.a nõutud mahus on dokumendid kaebajale käesolevaks ajaks väljastatud. See nähtub MTA uurimisosakonna 15.03.2011.a kirjast nr 3.1-12/15726-1 ja 07.07.2011.a kirjast nr 3.1-12/37558 (I kd tl 9, 45, 45p). Ka pole kaebaja väitnud, et ta ei ole nimetatud kirjadega edastatud dokumente (kokku 64-l lehel) vastustajalt saanud. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et on sellega kaebajale väljastanud kõik nõutud dokumendid (I kd tl 194, II kd tl 41). Seega kuna vastustaja on kaebaja poolt 01.03.2011.a taotletud toimingu sooritanud, puudub kohustamisnõuete rahuldamiseks alus. Selleks ei anna alust ka kaebaja paljas kahtlus, et võib veel olla esildisi, mis on jäänud talle vastustaja poolt väljastamata.
21. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõivud ja nõustajakulud) tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 5