lg 1 sätestatust, mille kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 järgi tuleb liisinguandja
lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda.
lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees,
lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Vastavalt
lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 12. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et liisingulepingu aluseks oleva sõiduki maksumuse tasumata osa suuruseks oli pärast lepingute lõpetamist 213.985,36 krooni ehk 13.676,16 eurot ning Riigikohus on asunud seisukohale, et lubatav müügihinna ja turuhinna erinevus võib olla kuni 10 %, kusjuures käesoleva liisingueseme turuväärtuseks selle tagastamise hetkel oli 12.457,35 eurot (ilma käibemaksuta) ja vara müügihind oli 8936,80 eurot (ilma käibemaksuta), millest tulenevalt oli vara lubatavaks müügihinnaks 11.211,62 eurot (12.457,35-10%), kuulub kostjalt
lg 1 ja lg 3 alusel väljamõistmisele vara soetusmaksumuse tasumata osa katteks 2464,54 eurot [13.676,16 eurot (vara jääkmaksumus pärast lepingu lõpetamist) – 11.211,62 eurot (vara lubatav müügihind)], sest madalama hinnaga vara müümisel vastutab tekkinud kahju eest liisinguandja ning liisinguandja ei saa liisinguvõtjalt, käesoleval juhul käendajalt, lubatavat müügihinda ületavat summat sisse nõuda. 13. Lisaks kohtuotsuse p-s 12 märgitud vara soetusmaksumuse tasumata osale, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks ka liisinglepingu esemeks oleva sõiduki müügiga seonduv kulu. Kohus on seisukohal, et sõiduki müügiks tehtud ettevalmistustööd, millised on kirjeldatud töö tellimuses, mille hageja on teinud AS-le XXX ja pakkumises, mille töö teostaja on omakorda teinud hagejale, samuti sõiduki realiseerimise eest makstud tasu, mille eest hageja on AS-le XXX maksnud ilma käibemaksuta 476,90 eurot, on
lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud, mille liisinguandja on kohustatud 4 liisinguvõtjale hüvitama. Liisinguandja tegevuseks on reeglina nende sõidukite võõrandamine, millised liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Nii oli ka käesoleval juhul. Selleks, et liisinguandja saaks uuele liisinguvõtjale müüa tehniliselt korras sõiduki, lasi ta selle enne remontida ning kasutas müügiteenuse vahendamiseks AS XXX teenust. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt
Kokku kuulub kohtuotsuse punktides 12 ja 13 märgitust tulenevalt kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks seega 2941,44 (2462,54 + 487,90) eurot. 14. Viivise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks juhindub kohus
lg 1 p 6 sätestatust, mille kohaselt on viivis õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele ja
lausest, mis lubab võlausaldajal nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et kasutusrendilepingus nr XXX oli kokku lepitud viivise suuruseks 0,3 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, sest kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutud viivise arvestuslikule õigsusele ega toonud esile asjaolusid, ms annaksid alust viivist vähendada, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõude suuruses summas 2941,44 eurot nagu hageja on oma 01.10.2012.a. täpsustatud hagis nõudnud (t/l 170). Menetluskulude jaotamine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.