Obsah (5)

§ 46§ 151§ 61§ 11§ 10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1025 Otsuse kuupäev 17. september 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Katri Susi kaebus Maksu- ja Tolliameti 25. v

§ 46, § 61 sätestatuga ning tuleb seetõttu tühistada.

Kuivõrd MTA jättis õigusvastase korralduse vaideotsusega muutmata, vaidlustab kaebaja ka nimetatud vaideotsuse (

§ 151lg 3 p 1).

Kaebajale ei ole selgitatud, millist menetlust OÜ Autolab suhtes läbi viiakse – kas tegemist on revisjoni, üksikjuhtumi kontrolliga või mõne muu menetlusega. Menetluse liigi täpsustamata jätmine ei võimalda kaebajal aru saada oma õigustest – s.o. kas üldse nimetatud menetluse raames saab teda kohustada teavet andma, kas menetlus veel kestab jne.

§ 61

lg 1 alusel saab kolmandat isikut kohustada teavet andma üksnes üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni raames. 3. Kaebajale ei ole selgitatud, kas enne tema poole pöördumist on vastustaja küsinud üldse teavet maksukohustuslaselt endalt, millal seda tehti ja millist teavet küsiti ning lähtudes ka eeltoodust, siis millise menetluse raames.

§ 61

lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. (RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-98-10.) 4. Kaebaja leiab, et korralduses esitatud küsimuste osas on vastustaja väljunud kontrollimenetluse piiridest ja küsinud

§ 61lg 1 mõistes lubamatut teavet.

Kaebaja hinnangul ei esine korralduses

§ 61

lg-s 1 nimetatud eeldused, mis võimaldaksid maksuhaldurit kohustada kaebajat sellist teavet esitama. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemist tuleb mõista konkreetselt need on asjaolud, millest vahetult sõltuvad kontrollitava maksukohustuslase maksukohustused. Seega saab

§ 61

lg 1 alusel nõuda vaid sellist teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. 5. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas omavad korralduses küsitud teave puutumust ja tähendust OÜ Autolab suhtes läbi viidavas maksumenetluses. Ühtegi põhjendust maksuhaldur selle kohta ei ole korralduses ega vaideotsuses esitanud. Kaebaja leiab, et kõik korralduses esitatud küsimused on ilmselgelt suunatud sellise teabe nõudmisele, mis ei oma tegelikkuses OÜ Autolab suhtes läbi viidavas menetluses tähendust ja mida OÜ Autolab ei peaks üldse valdama (ja seda ei saa ka eeldada). Seadusandja on täpselt ära määratlenud selle teabe, mida käibemaksukohustuslasest tehingupartnerid peavad üksteise kohta omama. Ka Riigikohus on oma senises kohtupraktikas korduvalt rõhutanud, millise teabe kontrollimist ja valdamist saab käibemaksukohustuslasest tehingupartnerilt nõuda/eeldada (vt Riigikohtu 17.05.2012 otsus 3-3-1-9-12). Kehtivatest õigusaktidest ega ka kohtupraktikast ei tulene, et müüja või ostja peaks omama või andma teavet ostja või müüja järgmiste või seniste tehingupartnerite kohta. Vastustaja ei ole vaideotsuses kaebuse esitaja nimetatud argumendile vastanud ega selgitanud, kuidas omab OÜ Emeil Cenite Invest ja C.M.T. Group OÜ vaheline tehing just OÜ Autolab suhtes läbi viidavas menetluses tähtsust või, et kuidas saab OÜ Emeil Cenite Invest endine juhatuse liige anda teavet OÜ Autolab ja C.M.T Group OÜ vahelise tehingu kohta. Kaebaja hinnangul korralduses selliste küsimuste esitamine tähendab sisuliselt OÜ Emeil Cenite Invest ja OÜ Codehouse maksukäitumise kontrollimise alustamist ja seda on tehtud

§ 61lg-s 1 sätestatud teabe kogumise võimaluse alusetu laiendamise abil.

2 Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas omab OÜ Autolab maksukohustuse kontrollimisel tähendust OÜ Emeil Cenite Invest tegevus K. Susi juhatuse liikmeks oleku ajal, kalluri ostu, kasutamist ja müüki ning nende põhjuseid puudutavad detailsed faktid ning asjaolu, miks kaebaja ei ole enam OÜ Emeil Cenite Invest juhatuse liikmeks. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks peaks üldse korralduses nõutud teave saama teatavaks OÜ-le Autolab (läbi maksukohustuslase õiguse saada teavet ja näha kõiki maksumenetluses kogutud materjale, s.h teavet).

1. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur selgitanud ega põhjendanud, miks pöördutakse OÜ Emeil Cenite Invest endise juhatuse liikme poole ja miks ei ole pöördutud ega pea vajalikuks pöörduda OÜ Emeil Cenite Invest poole. (Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas nr 3-3-1-49-08.) Kaebajale väljastatud korraldusest ja vaideotsusest ei nähtu selgitused selle kohta, kuidas ja millisel põhjusel maksuhaldur pidas vajalikuks OÜ Emeil Cenite Invest asemel just selle endise juhatuse liikmelt (juhatuse liige kuni 02.07.2012.a) teabe küsimist ja miks on just kaebaja koormamine põhjendatud. Põhjendus, et MTA-l on vaja ebaselge kontrollimenetluse raames välja selgitada käibemaksu arvestamise ja tasumise õigust, ei ole piisav. Maksuhalduri põhjused ei ole läbipaistvad ega arusaadavad. Kaebaja juhib tähelepanu veel faktile, et ta ei ole enam OÜ Emeil Cenite Invest seaduslik esindaja ja tal puudub juurdepääs äriühingu raamatupidamisdokumentatsioonile, mille põhjal tal oleks võimalik üldse maksuhalduri spetsiifilistele küsimustele vastata. Maksuhaldurile on nimetatud fakt teada, mistõttu tuli vastustajal oma kaalutlusotsust (mitte koormata OÜ-d Emeil Cenite Invest, vaid selle endist juhatuse liiget) veelgi enam põhjendada.
2. Kaebaja on seisukohal, et temale väljastatud korraldus on motiveerimata

§ 46

lg 1, lg 2, § 61 lg 3 ja HMS § 56 lg 3 kohaselt ja seega õigusvastane, mistõttu tuleb korraldus tühistada. Lisaks eeltoodule väärib vaidlustamisel rõhutamist see, et vastustajal puudub õigus seadusega antud õiguste kuritarvitamiseks ja seeläbi kolmandate isikute põhjendamatuks koormamiseks. Vastustaja vastuväited 8. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ja põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks. 9.

§-s 84 sätestatud tehingute tegeliku majandusliku sisu arvestamise põhimõttest lähtuvalt peab vastustaja vajadusel koguma ja hindama ka selliseid tõendeid, mille juriidiline vorm ei kajasta seotust maksukohustuslasega. Tehingute toimumist või mittetoimumist võimaldavad ka tuvastada tõendid, mis näitavad müüja poolt asja omandamisega seotut. Maksuhaldur võib küsimustele vastuse saamisel tuvastada, et kallurauto, mille maksukohustuslane omandas, oli müüja omandis, ning tehing tehti tegelikkuses arvel näidatud viisil (s.h arvel näidatud müüjaga), või tuvastada, et kallurauto müüja omandis ei olnud ning saada teavet, kelle omandis auto enne maksukohustuslase poolt omandamist oli. Seega võivad sellised andmed omada maksustamise seisukohalt tähtsust. Eeltoodust tulenevalt võib maksuhaldur kolmandalt isikult nõuda teavet, mis on vajalik kontrollitava isiku maksukohustuste täitmise kontrollimiseks. Maksumenetluse mõttes on iga isik, kes valdab teavet mõne teise isiku kohta, kolmandaks isikuks ning maksuhalduril on 3 maksumenetluses lai kaalutlusruum, et otsustada, kas kolmandalt isikult teavet küsida. Kolmandatelt isikutelt nõuab maksuhaldur teavet nii juhul, kui maksukohustuslane ei ole vajalikku teavet andnud, kuigi oleks seda võinud teha, kui ka juhul, kui maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik teave, mida maksukohustuslane ise tõenäoliselt anda ei saa. 10. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt

§ 11

lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid (s.h menetluse liiki) ega seda, milliseid asjaolusid nõutud teabe ja dokumentide abil täpselt tõendatakse. Eeltoodu on ka kohtupraktikas kinnitust leidnud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2011 kohtuotsus haldusasjas nr 3-10-293, p 15).

§ 61

lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Selle piirangu kohta on selgituse andnud Riigikohus 30.03.2011 kohtuotsuses nr 3-3-1-98-10 (p 18, p 19), märkides, et eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Erandid sellest reeglist on ammendavalt loetletud samas sättes. Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.

§ 61lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik.

Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Riigikohtu arvates ei ole õige

§ 61

lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Vastustaja leiab, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga. Ka

§ 61

lg-s 2 sätestatud piirangu nõude on maksuhaldur täitnud, kuivõrd tehingu osas on maksuhaldur eelnevalt pöördunud Autolab OÜ poole, ning maksumenetluse käigus saadud andmete õigsuse kontrollimine on tinginud pöördumise kolmanda isiku poole teabe saamiseks. Seega on täidetud nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole. Kaebaja ei ole kaebuses tuginenud ühelegi

§-s 64 sätestatud teabe andmisest keeldumise alusele. Olukorras, kus maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid valdab üksnes kolmas isik, on tema poole pöördumine õigustatud. Kolmandalt isikult saadav teave võib olla maksukohustuse tuvastamise juures määrava kaaluga. Tõendite kogumise range piiratus muudaks uurimispõhimõtte sisutühjaks.

§ 10

lg-s 3 sätestatud efektiivsuse ja üleliigsete ebamugavuste ning kulutuste vältimise kohustust arvestades oleks ebamõistlik, kui maksukohustuslase poolt kallurauto ostutehingu kindlakstegemiseks tuleks kõikide vahelülide suhtes läbi viia eraldiseisev kontroll. Vastustaja on järginud

§ 10lg-st 3 ja §-st 12 tulenevaid nõudeid.

Tulenevalt

§-st 26 lasub maksuhalduril maksusaladuse kaitse kohustus.

1. Kuna korralduses viidatakse kaebaja rollile kallurauto tehingus, siis pidi kaebajale olema arusaadav, et tema kui kolmanda isiku poole pöördumise tingis vajadus kontrollida ja võrrelda maksukohustuslase käest saadud andmeid kaebajale teadaoleva infoga. See ilmneb selgelt ka küsimuste sisust. Seetõttu pidi kaebajale korraldust lugedes olema arusaadav, millisel põhjusel tema poole pöörduti ning milline on korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus. Teabe nõudmise ajend on korralduses esitatud faktilisest põhjendusest selgelt arusaadav. 4 Korraldus on vastustaja hinnangul piisavalt põhjendatud. Kui korralduse tekstist on järeldatav, millega seoses see on antud ja maksukohustuslase poole on eelnevalt ka pöördutud, siis ei saa haldusakti tühistada pelgalt seetõttu, et isiku poole pöördumisega seonduvaid asjaolusid olnuks võimalik ehk veelgi detailsemalt kajastada. Vaidlustatud korralduses nimetatud teabe kaebajalt nõudmine ei eelda viimase suhtes eraldi kontrollimenetluse algatamist. Antud juhul on maksuhaldur põhjendanud, miks on kaebajalt nõutud andmed vajalikud Autolab OÜ maksukohustuste täitmise kontrollimiseks. Seega ei ole määrav asja lahendamisel see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka kaebaja maksustamise seisukohast. Määrav on, et need andmed võivad mõjutada kallurauto ostja (s.o Autolab OÜ) maksukohustust. Analoogset seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 24.05.2011 kohtuotsuses nr 3-3-1-24-11 (p 14). Maksu määramine ilma kohase maksumenetluseta on võimatu. Samas ei ole maksumenetluse alustamiseks vajalik mingi konkreetse ajendi olemasolu, mistõttu puudub maksuhalduril vajadus Autolab OÜ kontrollimise käigus otsida ajendit kaebaja kontrollimiseks. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korralduses esitatud teave kontrolli teostamise kohta on piisav ning kolmandal isikul puudub igasugune põhjus kahelda, et seda kontrolli teostatakse.
2. Olukorras, kus Emeil Cenite Invest OÜ juhatuse liige on vahetunud, ei saa õigusvastaseks pidada teabe küsimist äriühingu endiselt seaduslikult esindajalt. Vastustaja hinnangul ei saa sellist kolmanda isiku valikut maksuhalduri poolt pidada õigusvastaseks ega kaebaja õigusi ülemäära piiravaks, kuivõrd vaidluse all olevates küsimustes ei taotleta Emeil Cenite Invest OÜ raamatupidamisdokumentide esitamist, vaid teavet, mida on põhimõtteliselt võimalik esitada dokumentidega tutvumata. Kui kaebaja nimetatud teavet ei suuda meenutada, on piisav ka vastus, milles maksuhaldurit sellest teavitatakse.
3. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab ning kaebusest ei nähtu, et selline korraldus kaebajat kuidagi õigusvastaselt koormaks. Korralduses toodud põhjendused kaebajalt teabe küsimiseks on mõistlikud ja asjakohased. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et temalt teabe küsimisega on maksuhaldur teabe kogumise võimalust alusetult laiendanud. Maksuhaldur peab maksustamisel lähtuma tehingute ja soorituste tegelikust majanduslikust sisust. Kohtu põhjendused ja otsus
4. Halduskohus, tutvunud poolte seisukohtadega, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite vastastikuses seoses ja kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi.
5. Kaebaja vaidlustab haldusaktid eelkõige nende motiveerimatuse motiivil ja esitab kaebuses enda arusaama sellest, mil viisil oleksid pidanud olema haldusaktid motiveeritud. Kaebaja püüab kohut veenda, et kui haldusaktid oleksid motiveeritud tema poolt esitatud viisil, siis oleks kaebaja nõustunud temale esitatud küsimustele vastama. Samas osundab kaebaja, et ta ei saa aru temale esitatud küsimuste seost OÜ Autolab suhtes läbiviidava menetlusega.
6. Kohus kaebaja nende seiskohtadega nõustuda ei saa. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kaebaja poolt osundatud õigusaktidest ja objektiivsest õigusest tervikuna ei tulene menetlusosalisele õigust dikteerida menetlejale tingimusi, milliste esinemisel ta nõustub 5 menetlustoimingu tegemiseks, antud juhul siis, vastustaja poolt esitatud küsimustele vastamiseks. Samuti ei tulene õigusest, et vastustaja peaks avama oma motiivid, miks ta kellelegi dokumentide ja teabe esitamise korralduse annab.
7. Puudub igasugune alus vastustajale õigusliku etteheite tegemiseks kaebaja menetluslike õiguste kuritarvitavas vormis rikkumises ja kaebaja põhjendamatus koormamises vaidlustatud korraldusega. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktidega on kaebajat koormatud proportsionaalselt ja kooskõlas asjakohast õigussuhet reguleerivate õigusaktide eesmärgiga.
8. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et vaidlustatud haldusaktides on vastustaja õigesti sidunud asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud õiguslike asjaoludega. Vastustaja kaalutlused on esitatud arusaadavalt ja kontrollitavalt, vastustaja on kohtu seisukohalt ammendavalt teinud vaidlustatud haldusaktides ja ka kaebusele esitatud kirjalikus vastuses viited õigusaktidele, millele ta tugines, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Samuti ei tulene kaebaja poolt viidatud kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest, et vaidlustatud haldusaktid rikuksid kaebaja õigusi.
9. Vaidlustatud korralduses on vastustaja osundanud, et kaebajale korralduse andmine on tingitud OÜ Autolab suhtes läbiviidavast maksumenetlusest seoses käibemaksu arvestamise ning tasumise õigsuse kontrolliga
10. a juulis. Vaatamata sellele, et vaidlustatud haldusaktides ei ole täpsustatud, kas OÜ Autolab suhtes viiakse läbi üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni, saab sellest faktiviitest järeldada, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga. Kaebaja poolt viidatud õigusaktidest ja kohtupraktikast ei tulene vastustajale kohustust täpsustada läbiviidava menetluse liiki, mistõttu ei ole vastustaja ka selles osas eiranud kaalutlusõigust.
11. Vastuses kaebusele on vastustaja kinnitanud, et enne kaebaja suhtes vaidlustatava korraldus andmist, on teabe saamiseks pöördutud OÜ Autolab poole. Arvestades menetluse ökonoomia printsiipi, ei pea kohus tõenäoliseks, et vastustaja oleks OÜ Autolab suhtes läbiviidavas maksumenetluses selle printsiibi vastu eksinud, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et kaebajale ei ole vaidlustatud korraldust antud ennatlikult, ehk enne seda kui vastustaja pöördus OÜ Autolab poole. Kuna korralduses on täpselt fikseeritud, millise perioodi osas OÜ Autolab käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust kontrollitakse, siis on alusetu kaebaja kartus, et tegeliku kontrolli objektiks OÜ Autolab asemel, on äriühing, mille juhatuse liikmeks kaebaja oli.
12. Kaebaja väide, et temale esitatud küsimused väljuvad OÜ Autolab suhtes läbiviidava kontrollimenetluse piiridest ei ole kooskõlas vaidlustatud korralduses kirjeldatud faktiliste asjaolude kogumiga. Kohus on seisukohal, et kaebajale esitatud küsimusi ei saa pidada asjakohatuteks. Pealegi ei tulene kehtivast õigusest haldusakti adressaadile õigust koormava haldusakti täitmata jätmiseks tema poolt haldusaktile antava subjektiivse hinnangu alusel.
13. Korralduse täitmata jätmise õigust ei tulene ka asjaolust kui korralduse adressaadile jääb arusaamatuks, kuidas omavad temale esitatud küsimused puutumust menetlusega, mille raames küsimused on esitatud. Vastustaja vastavad kaalutlused on arusaadavad ja vastustaja ei ole ka sel motiivil eksinud haldusakti põhjendamiskohustuse vastu.
14. Vaidlustatud korralduses on vastustaja selgitanud, et asjas kogutud tõenditest saab järeldada, et kallurauto, mille ümber vaidlus käib, faktiliseks soetajaks oli kaebaja kui äriühingu seaduslik esindaja, sest kaebaja on olnud esindajaks ja allkirjastanud vastava 6 lepingu. Seetõttu kannavad vaidlustatud haldusaktid tehingu tegeliku majandusliku sisu väljaselgitamise eesmärki. Kaebajale ei anna seetõttu alust vaidlustatud korralduse täitmata jätmiseks isegi asjaolu, kui tema poolt küsimustele vastamine võib puudutada tulevikus selle äriühingu maksude tasumise õigsuse suhtes antavat hinnangut, mille seaduslik esindaja ta oli.
15. Vastustaja kaalutlused, miks küsimustega pöörduti kaebaja poole, on õiguspärased. Korraldusest tuleneb, et kaebaja oli vastustaja poolt kogutud tõendite kohaselt kallurauto faktiliseks soetajaks. Seetõttu ei ole kaebajat kui füüsilist isikut korraldusega põhjendamatult koormatud, vaatamata sellele, et ta ei ole enam selle äriühingu seaduslikuks esindajaks. Kohus on seisukohal, et kaebajat ei ole põhjendamatult koormatud ka sellega, kui vastustaja on enne pöördunud kaebaja poole, mitte aga selle äriühingu poole, mille seaduslikuks esindajaks kaebaja oli. Küsimused on kaebajale esitatud konkreetsete faktiliste asjaolude kohta, milliste asjaolude faktiliseks teadjaks saab olla eelkõige kaebaja kui kallurauto soetaja, mitte aga äriühingu praegune juhatus. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajalt ei ole nõutud teavet, mis eeldaks vastamiseks raamatupidamisdokumentide kasutamist.
16. Neil asjaoludel puudub alus kaebuse rahuldamiseks nii vaidlusaluse korralduse kui vaideotsuse tühistamisnõude osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 7