Obsah (5)

§ 638§ 637§ 651§ 633§ 450

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-27769 Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2013, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mar

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Määruse põhjendused

1. 21.06.2013 osaotsusega rahuldas Harju Maakohus X X põhihagi ning otsustas jätkata menetlust vastuhagi osas.
2. 09.07.2013 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu osaotsuse tühistada. Kaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõigust, kuna ei ole motiveerinud, kuidas osaotsuse tegemine kiirendab konkreetse asja läbivaatamist. Kostja hinnangul on tema sattunud osaotsuse tegemise tulemusena hagejast halvemasse olukorda. Osaotsus on vastuolus heade kommetega.
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab

§ 638

lõike 1 alusel, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata.

§ 637

lõike 1 punkti 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui esiletoodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 4.

§ 651

lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 633lõike 2 punkti 3 kohaselt peab apellatsioonkaebus sisaldama kaebuse põhjendusi.

Sama sätte lõike 3 punktide 1-3 kohaselt tuleb põhjendustes märkida millist õigusnormi on maakohus otsuses või selle tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu ebaõigesti/ebapiisavalt tuvastanud ja millest see tuleneb, samuti tuleb viidata tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. 5. 09.07.2013 esitatud apellatsioonkaebus sisaldab väiteid vaid osaotsuse tegemise otsustuse võimaliku hea usu ja kostja huvide vastasuse kohta, mitte aga maakohtu poolt vaidluse sisu (poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu või selle puudumine) kohta tuvastatu ja järeldatu kohta. Seega ka teoreetiliselt ei saa ringkonnakohus kontrollida maakohtu poolt teostatud tõendite hindamist, rakendatud materiaalõiguse asjakohasust jmt. Vastavalt

§ 450lõikele 1 on osaotsuse tegemise otsustamine asja lahendava kohtu pädevuses.

Otsustades rahuldada hageja taotluse ja teha esmase nõude osas osaotsuse, ei ületanud maakohus diskretsiooni piire ning kõrgema astme kohtul puudub õigus maakohtu otsustusse sekkuda. Seega ei anna apellatsioonikaebuses esile toodud väited alust maakohtu osaotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. 6. Kooskõlas

§ 637

lõike 1 punktiga 6 ja § 638 lõikega 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab kaebuse pärast määruse jõustumist. Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu 2