Obsah (16)

§ 174§ 176§ 62§ 66§ 423§ 475§ 477§ 5§ 175§ 138§ 144§ 218§ 139§ 172§ 177§ 466

2-11-13515 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Elle Lumiste Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-13515 Tsiviilasi, nõue XXXavaldus men

§ 174

lg-st 1 tulenevalt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 1.12.2012 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahalise jaotuse kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-13515. Avalduse kohaselt on kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludena märgitud kokku 950 eurot (õigusabikulud), millest kostja palub hagejalt välja mõista vastavalt kohtuotsuses märgitud jaotusele 850,60 eurot. Avaldusele on lisatud OÜ Õigusinfo 26.11.2012 arve nr 008, milles on näidatud kulude detailne koosseis. 3.

§ 176

lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast.

§ 176

lg3 kohaselt tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on hageja esindajale kätte toimetatud 11.12.2012. 2.01.2013 esitas hageja esindaja seisukoha kostja menetluskulude taotluse osas (vastuväite) tsiviilasjas nr 2-11-13515. 4.

§ 176

lg 2 sätestab, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks

§ 176

lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul (kättetoimetamisest) ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Lähtudes

§ 176

lg-st 2 nõudis kohus 11.12.2012 kirjaga, et hageja esitaks 30 päeva jooksul ka oma menetluskulude nimekirja (vastavalt Harju Maakohtu 1.11.2012 otsusele). Vastav kiri on hageja esindajale kättetoimetatud 11.12.2012. 30-päevane tähtaeg hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks hakkas käesoleval juhul

§ 62lg 1 ning Ts

ÜS § 135 lg 1 ja § 136 lg 6 järgi kulgema 12.12.2012 ja lõppes 10.01.2013. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Hageja esitas aga Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tsiviilasjas nr 2-11-13515 11.01.2013 (saabunud AET kaudu). 2 2-11-13515 Eelnevast tulenevalt võis menetluskulude kindlaksmääramise avaldust hageja esitada aga 10.01.2013 kuni kella 24.00-ni. Kuivõrd hageja avaldus esitati kohtule 11.01.2013, esitati see hilinenult. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega (

§ 66

). Kohtul puudub alus omal algatusel menetluse tähtaja ennistamise läbiviimiseks. Kohus võib jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (

§ 423lg 2 p 2).

Juhindudes

§ 62lg-st 1, Ts

ÜS § 135 lg-st 1 ja § 136 lg-st 6,

423 lg 2 p-st 2 jätab kohus hageja esindaja poolt kohtule 11.01.2013 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata. 5.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Märgitud säte määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada.

§ 174

lg 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist (3-2-1-16-09). Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtule enne kohtuotsuse jõustumist, tuleb lugeda avaldus esitatuks tähtaegselt. Tsiviilasja nr 2-11-13515 toimiku dokumentidest nähtuvalt hageja esindaja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse 7.06.2011, millega palub mõista kostjalt XXXJulianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud, sealhulgas Julianus Inkasso OÜ poolt tasutud riigilõiv kokku summas 115,04 eurot (67,11 eurot + 47,93 eurot =115,04 eurot) ja esindajale OÜ Julianuse Õigusbüroo makstud tasu õigusabi eest 198,13 eurot, kokku summas 313,17 eurot. Lisatud on menetluskulude nimekiri (t lk 22) ja arve (t lk 45). Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus loeb hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegselt esitatuks.

1. Hageja vastuväide Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude taotlus ei ole põhjendatud suuruses ning palub jätta seetõttu rahuldamata täies ulatuses. Käesoleva tsiviilasjas hind oli 520,76 eurot ning vastavalt VV 26.11.2010 määrusega nr 163 kinnitatud Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg-le 1, on maksimaalne lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissnõutav kulu summas 320.00 eurot. Hageja on seisukohal, et nimetatud piirmäärast tuleb arvestada kohtu poolt nimetatud protsentuaalne osa, so 84,8%. Seega saab kostja kulu olla maksimaalselt summas 271,36 eurot. Eeltoodu tõttu palub hageja jätta kostja taotlus rahuldamata või alternatiivselt rahuldada maksimaalselt summas 271,36 eurot. 3 2-11-13515
2. Kostja seisukoht, esitatud 16.01.2013 kostja esindaja poolt. Kostja palub kohut jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotluse täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud summas 198,13 eurot on põhjendamatud. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on omandanud nõude XXXAS-ilt. Nõude loovutamise leping on Eestis kujunenud praktika järgi tasuline leping, mis tähendab, et nõude loovutaja maksab uuele kreeditorile tasu võla sissenõudmise eest. Käesolevas tasus sisaldub ka reeglina uue võlausaldaja õigusabikulud. Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulud on juba kaetud eelmise võlausaldaja poolt. Samuti hageja juhatuse liige ja hageja esindaja juhatuse liige on üks ja sama isik, seega võib järeldada, et õigusabi osutamise leping, mis on sõlmitud erinevate juriidiliste isikute vahel, kuid ühe ja sama juhatuse liikmega ei ole usaldusväärne. Kostja leiab ka, et hagejale esitatud arve hageja esindaja poolt on fiktiivne, kuna arvel (mis oli lisatud 03.06.2011 hagiavalduse juurde) teenuse nimetusena seisab „Esindustasu XXX kohtumenetluses, vastavalt lepingule XXX, 30.12.2008)“. Tõendatud on ainult riigilõivu tasumine käesoleva menetluses menetluskuludena. Kostja palub jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt rahuldada menetluskulud summas 17 eurot, mis moodustab 15,2% hageja poolt tasutud riigilõivudest (67,11 + 47,93)*15,2%). Kohtunikuabi seisukoht
3. Kohtunikuabi selgitab, et menetluskulude kindlamääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud menetluskulude jaotuse kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu
4. novembri
5. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse

§ 475

järgi hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab

§ 5

lg 3 esimese lause ja

§ 477lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid.

Lähtudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohast (2.12.2010 määrus nr 3-2-1-132-10, P 10),

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumiteks on õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja sellele kulunud aeg. Kostja menetluskulu 9. Tulenevalt

§ 138lg-st 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku dokumentidest nähtuvalt kostjal käesolevas tsiviilasjas

§ 218lg 1 p-st 2 tulenevalt on lepinguline esindaja.

Seega kostja õigusabikulud on menetluskulud. 4 2-11-13515 10.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskulu on õigusabikulu summas 950,00 eurot, mis 1.11.2012 kohtuotsusest lähtuvalt moodustab 805,60 eurot (950,00 X 84,8% : 100 = 805,60). 26.11.2012 arvel nr 008 on muu hulgas näidatud teenus: 13.07.2011 kliendi poolt edastatud dokumentatsiooni analüüs, vastuse koostamine ts asjas 211-13515, edastatud kohtule- asub toimikus lk 56- 58, allkirjastatud kostja enda poolt; 17.10.2011 kostja seisukoha koostamine ts asjas 2-11-13515, edastatud kohtule- toimiku dokumentidest nähtuvalt 17.10.2011 kostja seisukohta kohtule esitatud ei ole, seega seisukoha koostamine ja kohtule edastamine tõendamata; 16.11.2011 kostja seisukoha koostamine ts asjas 2-11-13515, edastatud kohtule- asub toimikus lk 80- 82, allkirjastatud kostja enda poolt. Kokku ajakulu 3,5 tundi, õigusabikulu 350,00 eurot.

§ 175lg 2 teine lause sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata.

Kuivõrd 26.11.2012 arvel nr 008 13.07.2011 ja 16.11.2011 märgitud kuupäevadel kohtule edastatud menetlusdokumendid tsiviilasja nr 2-11-13515 toimiku dokumentidest nähtuvalt on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt kostja enda poolt ja 17.10.2011 kostja seisukoha koostamine ja kohtule edastamine on tõendamata, ei kuulu vastav kulu lepingulise esindaja õigusabikuluna väljamõistmisele. Seetõttu tuleb kogu õigusabikulust 950,00 eurost maha arvata 350,00 eurot, mis teeb õigusabikulu summaks 600,00 eurot, mis 1.11.2012 kohtuotsusest lähtuvalt moodustab 508,80 eurot. Kohtunikuabi, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut, analüüsinud vastuväidet ja seisukohta ning hinnates kostja lepingulise esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu ning esindamise tulemuslikkust seisukoht on, et kostja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 6 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik ning et kostja lepingulise esindaja tehtud õigusabitoimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalik ning kuulub sellisena hüvitamisele. 11.

§ 175

lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja 2-11-13515 hind on 520,76 eurot. Vabariigi Valitsuse 4.09.

1. a määruse nr 137 kohaselt lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude piirmäär kuni 640 euro suuruse tsiviilasja hinna korral on maksimaalselt 320 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud summas 508,80 eurot ületab Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära. Seega saab kostja õigusabikuluna välja mõista summas 320,00 eurot, millest 84,8% on 271,36 eurot. 5 2-11-13515 Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 271,36 eurot (õigusabikulu). Hageja menetluskulu
2. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv kokku summas 115,04 eurot (67,11 eurot + 47,93 eurot =115,04 eurot) ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 198,13 eurot, kokku summas 313,17 eurot.
3. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (

§ 138lg 2).

Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (

§ 139

lg 1).

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja

§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Riigilõivu tasumine on tõendatud toimikus asuvate maksedokumentidega (t lk 49, lk 20). Kuivõrd riigilõiv on menetluskulu on riigilõivu summas 17,49 eurot (115,04 eurost 15,2% on 17,49 eurot) väljamõistmine kostjalt põhjendatud. 14. Tulenevalt

§ 138lg-st 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.

Toimiku dokumentidest nähtuvalt hagejal on käesolevas tsiviilasjas

§ 218lg 1 p-st 2 tulenevalt lepinguline esindaja.

Seega hageja õigusabikulud on menetluskulud. Kohtunikuabi, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut ja hinnates hageja lepingulise esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu, seisukoht on, et hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku 1 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik ning et hageja lepingulise esindaja tehtud õigusabitoimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalik ning kuulub sellisena hüvitamisele. 15.

§ 175

lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada seega esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär määratakse lähtuvalt tsiviilasja hinnast. Tsiviilasja 2-11-13515 hind on 520,76 eurot. Vabariigi Valitsuse 4.09.
3. a määruse nr 137 kohaselt lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude piirmäär kuni 640 euro suuruse tsiviilasja hinna korral on maksimaalselt 320 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud summas 198,13 eurot ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära. Seega saab hageja õigusabikuluna välja mõista summas 198,13 eurot, millest 15,2% on 30,12 eurot. 6 2-11-13515 Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 47,61 eurot (30,12 - õigusabikulu, 17,49 - riigilõiv).
4. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

§ 177

lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,50%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2013, Intressimäära avaldamise teated). 17.

§ 466

lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid

§ 138, § 139, § 144, § 174, § 175 kuni § 178, § 423, § 427, § 466, § 661, VÕS § 113.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Lumiste kohtunikuabi 7