lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 21.08.2013.a kohtumäärus koos avaldusega edastati XXX, kelle esindaja sai nimetatud dokumendid kätte 09.09.2013.a. Avaldusele vastuväidet ei esitatud. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 5.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 7. Hageja taotleb õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja on ise avaldanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on osundanud, et alates 01.01.2006.a. saab menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (RKTKm 19.04.2006, 3-2-1-24-06). Kohus märgib, et hagejal on käibemaksukohustuslasena võimalus riigiga tasaarvestada arvel kajastatud sisendkäibemaks. Seega puudub hagejal õigus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks ning hageja esindajakulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja esindajakulud käibemaksuta on 255,73 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 1 374,18 eurot (riigilõiv 1 118,45 eurot + esindajakulud 255,73 eurot). 2 8.
lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Seega peaks OÜ XXX ja XXXkandma solidaarselt Danske Bank A/S menetluskulud summas 1 374,18 eurot. Kuna OÜ XXX on äriregistrist kustutatud, on kohus keeldunud selles osas avaldust menetlusse võtmast. Kohus rahuldab Danske Bank A/S avalduse XXXosas ning mõistab temalt välja menetluskulud summas 1 374,18 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 51,15 eurot (taotletud summa 1 425,33 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 374,18 eurot). 9. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 10 695,78 eurot.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 12 800 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 4 470 eurot. Seega ei ületa hageja kasuks välja mõistetav lepingulise esindaja kulude hüvitis kehtestatud piirmäära. 10.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal XXXtasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 374,18 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.