← Eesti

2-11-20562/46

Obsah (7)§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

2-11-20562 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20562 Tsiviilasi XXXhagi Prantsuse Vabar

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 13.05.2013.a otsusega. Kostja esindaja esitas 11.06.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 174lg 3 ja lg 6 nõuetele.

7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Seega on kostja lepingulise esindaja kulud menetluskulud.

  1. Kostja taotleb esindaja kulude väljamõistmist summas 3 100,56 eurot (koos käibemaksuga) 19,2 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, kuna kostja arvetel puuduvad spetsifikatsioonid, mistõttu pole arvete alusel võimalik kontrollida kostja lepingulise esindaja ajakulutusi. Kostja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks on hageja arvates 120 eurot koos käibemaksuga ja põhjendatud ning vajalikuks ajakuluks 4 tundi ja 45 minutit. Kostja vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud kassatsiooniastmes on hageja hinnangul koos käibemaksuga 534 eurot.
  2. Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd kostja lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Hageja on leidnud, et ajakulu kassatsioonkaebusega seotud tegevustega sai kostja esindajal olla kokku 4 tundi ja 45 minutit (kaebuse läbilugemine 15 minutit, vastuse koostamine 3 tundi, hageja täiendavate seisukohtade analüüs ja kliendile kommenteerimine 30 minutit, Riigikohtu otsuse analüüs ja selgitamine kliendile 30 minutit). Hageja ei ole nõus hüvitama ajakulu, mis kostja esindajal kulus tegevuse planeerimisele, kliendi informeerimisele menetluse seisundist ja arengust ning kohtuteadete lugemisele.
  2. Kohus hindab esmalt arvel nr 645/13EE toodud kostja lepingulise esindaja tegevusi: kassatsioonkaebuse analüüs, edasise tegevuse planeerimine, kliendi informeerimine kaebusest ja nõustamine seoses edasise tegevusega (0,6 h); telefonikõne kliendiga seoses menetluse sisuga, menetlustaotluse sisu kontroll Riigikohtu lehelt (0,1 h); Riigikohtu 04.02.2013 4 2-11-20562 kohtumääruse analüüs ja kliendi informeerimine (0,2 h), Riigikohtu 13.02.2013 teatise lugemine seoses menetlustähtaegadega ning kirjaliku menetlusega, kliendi informeerimine teatisest ning selle võimalikust mõjust vaidlusele (0,3 h) - kokku 1,2 h. Kohus leiab, et märgitud õigusabi 1,2 h ulatuses ei ole valdavalt kontrollitav ajakulu ega sedavõrd vajalik, et vastaspool peaks selle kostjale hüvitama. Siinjuures kohus märgib, et hindab kassatsioonkaebuse analüüsile kulutatud aega järgmises lõigus eraldi.
  3. Kassatsioonkaebuse analüüs; kassatsioonkaebuse vastuse koostamine, allkirjastamine ja edastamine

(16h). Kassatsioonkaebus asub tsiviilasja toimikus II kd, tl 73 – 82, selle sisuline pikkus on 8,5 lehekülge. Kostja esindaja koostatud vastuse (II kd, tl 90 – 94) sisulise osa pikkus on ligi 6,5 lehekülge. Arvestades viidatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab kohus, et kostja esindaja proportsionaalne ja vajalik ajakulu kaebuse läbilugemise ja analüüsi eest, mis hagejal tuleb hüvitada, on maksimaalselt 2 tundi ning kassatsioonivastuse koostamise eest 6 tundi, kokku 8 tundi. Nimetatud toimingutele kulutatud aja hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuivõrd tegemist oli kassatsiooniastme menetlusega, oli kostja esindaja vaidluse asjaoludega kursis juba eelnenud menetluse põhjal. Kuigi iseenesest on õige kostja väide, et kuivõrd kassatsioonimenetluses hinnatakse alama astme kohtute menetluse ja otsuste seaduslikkust ja põhjendatust, on kassatsioonkaebuse vastuse rõhuasetus teine, leiab kohus, et kassatsioonmenetluse erisused ei õigusta 6,5 leheküljelise vastuse koostamisele väidetavalt kulunud aega 16 tundi. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et kassatsioonmenetluses oli kostja esindajaks kogenud vandeadvokaat. Professionaalselt õigusteadmistega isikult, kes osutab teenust keskmisest turuhinnast kõrgema tunnihinnaga, eeldatakse, et ta suudab ka menetlusetapi erisusi arvestades koostada menetlusdokumente kulutamata selleks üleliia palju aega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kassatsioonivastuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud aeg 16 tundi. Arve nr 645/13EE järgi loeb kohus seega kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks hüvitatavaks ajakuluks 8 tundi.
  1. Arve nr 1439/13EE järgi sai kostja järgmist õigusabi 2 töötunni ulatuses: - kassaatori täiendavate seisukohtade analüüs (sh täiendavate seisukohtade esitamise vajaduse analüüs) ja kommenteerimine kliendile (1,2 h). Hageja täiendavad seisukohad kostja kassatsioonivastusele paiknevad kuuel leheküljel (II kd, tl 96 – 99). Kohtu hinnangul on nimetatud dokumendi analüüsi ja kliendile kommenteerimise eest, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, proportsionaalne ja vajalik hüvitatav esindaja ajakulu 0,5 tunni ulatuses; - Riigikohtu 17.04.2013 teate lugemine ning kliendi informeerimine uuest kohtuotsuse teatavaks tegemise ajast (0,1 h). Riigikohtu teate lugemisega ning kliendi informeerimisega seotud esindaja kulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vastaspoolelt välja mõista;
  2. Riigikohtu otsuse analüüs ja otsuse selgitamine kliendile (0,7 h). Riigikohtu 13.05.2013.a otsus (II kd, tl 102 – 106) on kostjale positiivne. Arvestades nimetatud asjaolu ning viidatud otsuse sisu ja mahtu (sisulise osa pikkus 8 lehekülge), leiab kohus, et otsuse analüüsiks ja kliendile selgitamiseks kostja esindaja vajalik põhjendatud ajakulu, mis hagejal tuleks hüvitada, on maksimaalselt 0,5 tundi. Kohus märgib, et esindaja ülesanne on kliendile õigusabi osutamine, mitte üksikasjalike juriidiliste aspektide selgitamine. Eeltoodust lähtuvalt on kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud hüvitatav ajakulu kokku 9 tundi.
  3. Kostja avalduses ega ka sellele lisatud arvetes ei ole välja toodud kostja esindaja tunnitasu määra, kuid menetluskulude nimekirjas näidatud töötundide arvu (19,2) arvestuse ning tasu summa (3 100,56 eurot) alusel arvestatuna on kostja esindaja tunnitasu määraks 134,58 eurot (käibemaksuta). Hageja hinnangul on tunnitasu hind põhjendamatult kõrge. Hageja tugineb siinjuures Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-66-12, milles leitakse, et mõistliku suurusega õigusabi tunnihinnaks võib lugeda 110 eurot (käibemaksuta). Kohus nõustub õigusabi tunnihinna osas kostja seisukohaga ning selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades 5 2-11-20562 käesoleva tsiviilasja kestvust (hagiavaldus esitati 02.052011.a; lõpplahend tehti 13.05.2013.a), keerukust ning asjaolu, et kostja esindaja puhul on tegemist kogenud õigusteenuse osutajaga vandeadvokaadiga, peab kohus antud kohtuasja puhul kostja esindaja tunnihinda 134,58 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Lisaks märgib kohus, et juba 03.11.2008 Maikko Kalveti Äripäevas ilmunud artiklis „Eesti advokaaditasud on kordi madalamad Lääne-Euroopast“ kirjutatu kohaselt (kättesaadav http://www.das.ee/eesti-advokaaditasud-on-kordi-madalamadlaane-euroopast/) oli Eestis keskmine advokaadi tunnihind 2008 aastal 2000 kr, so 127,82 eurot. Tegemist on ligikaudu viie aasta taguse artikliga ja kõigi eelduste kohaselt on hinnad tõusnud. Arvestades eeltoodut loeb kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks hagejalt väljamõistetavateks kuludeks kokku 1 453,41 eurot (9 tundi x 161,49 eurot/h).
  4. Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka hüvitatavate kulude piirmäära. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr
  5. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 19 734,24 eurot. Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 19 734,24 eurot kohta käiva piirmääraga 8 310 eurot. Kostja esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu käibemaksu tagasi taotleda, on põhjendatud temale ka käibemaksu hüvitamine. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud 1 453,41 euro ulatuses. Kostja taotlus jääb rahuldamata 1 647,15 euro ulatuses (taotletud summa 3 100,56 eurot – rahuldatud osa 1 453,41 eurot).
  6. Vastavalt

§ 177

lg 2 ja arvestades kostja taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.