lg-st 1 tulenevalt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3. Hageja esindaja esitas 23.01.2013.a. avalduse, millega palub määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud. Avalduses on menetluskuludeks näidatud kokku summas 564,49 eurot (riigilõiv maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamise eest ja riigilõiv hagiavalduse esitamise eest). Samuti on hageja kohtu nõudmisel tasunud 29.02.2012 6,39 eurot nn Ametlike Teadaannete tasu ja 08.03.2012 26,76 eurot kohtutäituri tasu. Hagejale avaldatud informatsiooni kohaselt ei tekkinud kohtul kõnealuseid kulusid, mistõttu on hagejal õigus nõuda nimetatud summade tagastamist. Lähtudes eeltoodust palub hageja: 1) määrata pärast tsiviilasjas nr 2-11-34869 tehtud otsuse jõustumist kindlaks menetluskulude rahaline suurus; 2) mõista XXXSwedbank Liising AS-i kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras; 3) tagastada Swedbank Liising AS-ile Ametlike Teadaannete tasu 6,39 eurot ja kohtutäituri tasu 26,76 eurot Swedbank Liising AS arvelduskontole Swedbank`is nr XXXXXXXXXXXXX selgitusega „AT tasu ja kohtutäituri tasu tagastamine_XXXOÜ“. 4.
lg-st 1 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta.
lg 4 kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata
lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. 7. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (
Kohtukulud on muu hulgas riigilõiv (
Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (
lg 1).
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,50%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2013, Intressimäära avaldamise teated). 11.
lg-st 1 tulenevalt, menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik 3 ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul
VI osas sätestatud viisil.
lg 5 järgi dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega. Kohtule ja hagejale ei ole kostja tegelik elukoht teada ning kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kohtul ei ole seega võimalik kostjale XXXkohtumäärust menetluskulude kindlaksmääramise kohta kätte toimetada, seetõttu eeltoodust tulenevalt toimetab kohus kostjale XXXkohtumääruse kätte avalikult. 12. Riigilõivuseadus (RLS) § 44 kohaselt, kui seadus ei sätesta isiku, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, kohustust hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites riigilõivu tasumisest vabastatud. Eelnevast lähtudes on kohus kohtulahendi avalikul kättetoimetamisel ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu riigilõivust vabastatud.
lg-st 1 tulenevalt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohaldatud õigusnormid
/allkirjastatud digitaalselt) Helle Eduvald Kohtunikuabi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.