Obsah (7)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 172§ 177§ 178

2-11-33280 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-33280 Tsiviilasi XXXja XXXavaldus XXXAS-

) § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Avaldajad 2 2-11-33280 leiavad, et seega saab BLRT poolt õigusabile kulutatud 42,6 tunni eest XXXja XXXmaksimaalselt välja mõista 736,98 eurot. Asjakohatu ja ebaõige on avalduses toodud väide, mille kohaselt erines käesolev tsiviilasi n.ö tavapärasest hagita menetlusest. XXXja XXX ei nõustu BLRT’ga, kelle sõnul peaks käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud hüvitama hagimenetlusega võrdsel määral.

1. mai
2. a kohtumääruse nr 3-2-1-18-11 p-s 20 asus Riigikohus seisukohale, et õigusabikulusid saab hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. XXXja XXXBLRT õigusabikulu väljamõistmine 736.98 eurot ületavas osas oleks vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga. Liiatigi põhjustas XXX ja XXX poolt kohtusse pöördumise BLRT tegevus, kes jättis avaldajate kui BLRT aktsionäride küsimustele BLRT aktsionäride üldkoosolekul vastamata.
3. XXXAktsiaseltsi täpsustatud avaldusele 12.09.2013.a esitatud vastuses märgivad XXXja XXX, et jäävad kõikide varasemate vastuväidete juurde, v.a väide, et BLRT esitatud õigusabi osutamisega seotud kulud ei ole läbipaistvad. Avaldajad leiavad, et avalduse täienduses märgitud kulu on BLRT lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlikult suur kulu. Esindaja kulude hindamisel on oluline arvestada ka asjaoluga, et puudutatud isikut esindasid lepinguliste esindajatena vandeadvokaadid (Arne Ots ja Neve Uudelt), kellel on väga kõrge õigusalane kvalifikatsioon (Avalduse täpsustusest nähtuvalt on puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu vahemikus 160-175 eurot (ilma käibemaksuta) ja kellel seepärast menetlustoimingute tegemisele ei saa kuluda üleliia palju aega. Kohtu seisukohad
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused jõustusid Riigikohtu 19.12.2012.a lahendiga. Puudutatud isiku esindaja esitas 17.01.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 174lg 3 nõuetele.

8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Puudutatud isik taotleb õigusabikulude väljamõistmist summas 6 961,80 eurot (käibemaksuta) temale 42,6 töötunni ulatuses osutatud õigusabi eest. Avaldajad on seisukohal, et arvel nr 112733 toodud kulu avaldusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks ja
2. novembri 2011.a menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 22,4 tundi on ebamõistlikult suur ning õigusabikulusid saab hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega, mistõttu XXXja XXXsaab BLRT õigusabikulu välja mõista mitte üle 736.98 euro.
3. Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 11. Kuivõrd puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 3 2-11-33280 12. Esmalt annab kohus hinnangu käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

§ 172

lg-st 8 tulenevalt vaidluse all oleva menetluskulude suuruse kohta.

§ 172

lg 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohus märgib siinkohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei sõltu käesolevalt sellest, kas tegemist on hagimenetlusega või hagita asjaga. Nimelt muutis Riigikohus 19.06.2013.a määruse nr 3-2-1-58-13 punktis 14 oma varasemat seisukohta ja leidis, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada

§ 175lg-d 1– 31.

Põhiliseks kriteeriumiks on

§ 175lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

Kolleegium märgib, et Vabariigi Valitsusel oleks õigusselguse huvides otstarbekas määrata ka hagita menetluses kindlaks piirmäärad, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista. Tulenevalt Riigikohtu uuest seisukohast hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmise osas kohaldab kohus puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramisel

§ 175lõiget 1.

1. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise täpsustatud avalduse kohaselt oli lepingulise esindaja ajakulu ja tasu arve nr 112733 järgi 22,4 tundi – 3706,90 eurot (keskmine tariif 165,49 eurot/h); arve nr 112981 järgi 0,8 tundi – 140 eurot (keskmine tariif 175 eurot/h); arve nr 121168 järgi 8,1 tundi – 1296 eurot (keskmine tariif 160 eurot/h); arve nr 121699 järgi 10,9 tundi – 1754,90 eurot (keskmine tariif 161 eurot/h); arve nr 122449 järgi 0,4 tundi – 64 eurot (keskmine tariif 160 eurot/h). Esindaja töötunnid kokku seega 42,
3. Kohus, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ja hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja tehtud toiminguid ning kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu (tutvumist/analüüsimist eeldanud materjalid: XXX ja XXX teabenõudega seotud materjalid –avaldus I kd, tl 2-7 ja lisad tl 9-61; XXXAS 1.11.2011 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku materjalid - I kd, tl 156-162; avaldajate 29.12.
4. arvamus I kd, tl 150-154; Harju MK 13.06.12.a mMäärus; avaldajate määruskaebus I kd, tl 191-201; Tallinna RK 17.09.
5. määrus; 03.10.
6. määruskaebus II kd, tl 3-15; esindaja koostatud dokumendid: vastus ja lisad XXX ja XXX avaldusele seoses teabenõudega – I kd, tl 89- 147; vastus määruskaebusele I kd, tl 208-217; 08.05.
7. kohtuistungiks valmistumine ja osalemine) leiab, et puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu on osaliselt põhjendatud ja vajalik ning kuulub osaliselt XXX ja XXX poolt hüvitamisele.
8. Arve nr 112733 järgi on puudutatud isiku esindaja kulutanud kokku 22,4 tundi avalduse faktilise tausta ja asjaolude välja selgitamiseks ning vastuse koostamiseks. Sealhulgas on kulunud vastuse koostamiseks XXX ja XXX avaldusele seoses teabenõudega – 15,8 h. Puudutatud isiku vastuse (I kd, tl 89-95 ja lisad tl 96-147) sisulise osa pikkus on 5 lehekülge. Vastuse lisadeks on XXX, XXX ja XXX OÜ
9. septembri 2011 nõue XXXAktsiaseltsi aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja teabe andmiseks aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul ning XXXAktsiaselts konsolideerimisgrupi
10. a majandusaasta aruanne. Esindaja kulude hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et lepinguliseks esindajaks oli vandeadvokaat, kellel on kõrge õigusalane kvalifikatsioon ja kellel menetlustoimingute tegemisele ei saa kuluda üleliia palju aega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ~1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega ~40 min kuni 1 tund, sealhulgas aeg dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele. Märgitust tulenevalt ei saanud kohtu hinnangul puudutatud isiku advokaadist esindajal nimetatud vastuse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks kuluda üle 6 töötunni. Siinjuures on kohus juba arvesse võtnud seda, et XXX ja XXX teabenõude materjalide 4 2-11-33280 analüüsiks on esindaja samast arvest tulenevalt eelnevalt kulutanud 6,6 töötundi. Puudutatud isiku taotletud menetluskulusid tuleb seega vähendada 9,8 töötunni võrra. Vastavalt arvel nr 112733 toodud tariifile tuleb puudutatud isiku menetluskulusid vähendada 1 621,80 euro võrra.
11. Arve nr 121168 järgi on esindajal kulunud Harju Maakohtu 08.05.2012.a kohtuistungiks ettevalmistumiseks 5,9 h ja istungil esindamiseks 1,3 h. Esindaja istungiks ettevalmistumisele kulutatud 5,9 töötundi on kohtu hinnangul ülepaisutatud. 08.05.2012.a kohtuistung kestis 1 tund. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (I kd, tl 171-174) tugines puudutatud isiku esindaja kohtus juba varem koostatud ja esitatud seisukohtadele ja tõenditele, täiendavaid tõendeid uurida ega kommenteerida ei soovitud. Nimetatust tulenevalt loeb kohus esindaja piisavaks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1,5 tundi. Lähtuvalt istungi kestvusest, mis oli 1 tund, saab ka kohtus esindamise ajakulu puudutatud isiku esindajal olla 1 tund. Seega tuleb puudutatud isiku menetluskulusid vähendada veel 4,7 esindaja töötunni võrra (4,4 tundi kohtuistungiks valmistumise ja 0,3 tundi istungil osalemise eest). Tulenevalt ajatariifist tuleb seega vähendada puudutatud isiku menetluskulusid 752 euro võrra.
12. Arve nr 121699 järgi kulutas esindaja XXX ja XXX 28.06.
13. määruskaebusele vastuse koostamiseks 9,3 tundi. Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendile vastuse koostamiseks kulutatud 9,3 tundi on põhjendamatult suur ajakulu. Vastus määruskaebusele asub toimikus I kd, tl 208-
14. Määruskaebuse sisuline osa oli 6 lk pikk, vastuse sisulise osa pikkus on 3 lehekülge, mistõttu kohus saab põhjendatuks lugeda esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses, 4,3 tunni võrra tuleb taotlust vähendada. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et määruskaebuse analüüsile on puudutatud isiku esindaja kulutanud juba 1,2 tundi. Tulenevalt arve nr 121699 ajatariifist tuleb seega vähendada puudutatud isiku menetluskulusid 692,30 euro võrra. Kokku vähendab kohus puudutatud isiku menetluskulusid 3 066,10 euro võrra. Ülejäänud arvetel toodud menetlustoimingute osas on ajakulu põhjendatud.
15. Eeltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isiku taotlus rahuldada osaliselt ja mõista XXXja XXXvälja XXXAktsiaseltsi kasuks menetluskulud summas 3 895,70 eurot (taotletud 6 961,80 eurot – rahuldamata osa 3 066,10 eurot). Kuivõrd menetluskulud on jäetud avaldajate kanda võrdsetes osades, tuleb kummalgi avaldajal XXXAktsiaseltsile hüvitada 1 947,85 eurot. Taotlus jääb rahuldamata summas 3 066,10 eurot.
16. Vastavalt

§ 177

lg 2 ja arvestades puudutatud isiku taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajatel tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5