3-11-2588/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2588 Otsuse kuupäev

1. aprill 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Kopra Karjamõis kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 06.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1704-4 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Kopra Karjamõis Vastustaja Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. mai 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
4. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LÕMTK) viis läbi üksikjuhtumi kontrolli OÜ Kopra Karjamõis käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise osas maksustamisperioodidel november ja detsember 2006 ning detsember
6. septembril 2011 koostas LÕMTK kontrollakti nr 12.2-3/1704-
7. 16.septembril 2011 esitas OÜ Kopra Karjamõis kontrollaktile eriarvamuse.
8. oktoobri 2011 maksuotsusega nr 12.2-3/1704-4 määras LÕMTK maksustamisperioodide novembri ja detsembri 2006 ning detsembri 2007 eest OÜ-le Kopra Karjamõis tasumiseks käibemaksu 208 186 krooni (13 305.51 eurot) ja tulumaksu 405 500 krooni (25 916.18 eurot), kokku 613 686 krooni (39 221.69 eurot). 1
9. Maksuotsuses asuti seisukohale, et kontrollitud perioodil kaebaja ja OÜ-de Latkal ja Goldwey vahel reaalselt tehinguid ei toimunud, mistõttu puudus OÜ-l Kopra Karjamõis alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvata. Kopra Karjamõis on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu liigselt ja tasumisele kuuluvat käibemaksu ettenähtust väiksemana kokku 208 186 krooni. Tulumaksu osas asuti seisukohale, et OÜ Latkal ja OÜ Goldwey nimel väljastatud ja OÜ Kopra Karjamõis raamatupidamise- ja maksuarvestuses kajastatud arveid ei saa lugeda nõuetele vastavaks ning nende äriühingute nimel väljastatud arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb arvestada OÜ Kopra Karjamõis ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Kaebuse põhjendused
10. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuotsuses toodud järeldused ei põhine kogutud tõenditel, maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet ning pole arvestanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidlustatud maksuotsus tugineb kriminaalasjades nr 0893000134; 08930000113 ja 07930000233 kogutud tõenditele. Kriminaalasjas nr 0893000134 ei ole kuni käesoleva ajani tehtud kohtulahendit. Kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõenditele annab hinnangu kohus otsuses, mistõttu ei ole käesoleval ajal tegemist selliste tõenditega, millele ilma neid täiendavalt kontrollimata saaks rajada haldusakti. Maksumenetluses arvesse võetud tõendid, mis koguti kriminaalmenetluses ei võimalda vastata kõigile olulistele küsimustele.
11. Riigikohus on 08.märtsi 2002.a. otsuses nr 3-4-1-1-02 asunud seisukohale, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata, siis tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Eeltoodust tulenevalt ei piisa OÜ Kopra Karjamõis maksukohustuse suurendamiseks sellest, et on tuvastatud kuriteo koosseis OÜ Goldwey ja OÜ Latkal juhatuse liikmete tegevuses.
12. Selleks, et OÜ Kopra Karjamõis maksukohustus suureneks, peab olema vaieldamatult tõendatud, et OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liige Jüri Koppel oli teadlik OÜ Goldwey ja OÜ Latkal juhatuse liikmete ebaseaduslikest tegudest ning ta osales maksupettuse toimepanemises või et ta jättis täitmata hoolsuskohustuse. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ Latkal ja OÜ Goldwey juhatuse liikmed ning nendega seotud isikud puutunud kokku OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liikmetega. T.Valviku jt kohta tehtud kohtulahendite kohaselt seisnes nende tegevus selles, et pärast seda, kui tellijale oli väljastatud fiktiivne arve ning see oli tasutud, võeti nn „arvevabriku" pangakontolt välja sularaha ning toimetati see pärast „teenustasu" mahaarvamist tagasi tellijale. Seega peaks selleks, et tõendada OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liikmete osalemist maksupettuses, tuvastama vahetu seose nende ning maksualaste kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud isikute vahel. Maksuotsuses viidatud materjalidest sellist seost ei nähtu. T.Valvik jt on kirjeldanud oma ebaseaduslikku tegevust, kuid keegi neist ei kinnita arvete alusel saadud raha tagastamist OÜ-le Kopra Karjamõis. Maksumenetluse käigus kogutud materjalidest ei nähtu, et keegi OÜ-ga Latkal või OÜ-ga Goldwey seotud isikutest tunneks OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liikmeid või oskaks anda selgitusi selle kohta, kas ja kuidas toimetati väidetavalt maksupettusega saadud raha tagasi kaebuse esitajani. Seega ei ole põhjendatud maksuotsuse seisukoht, et OÜ Kopra Karjamõis on 2 teadlikult ja tahtlikult vähendanud tasumisele kuuluva käibemaksu summat.
13. OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liige J. Koppel on selgitanud, et enne tehingute tegemist kontrolliti OÜ Latkal ja OÜ Goldwey andmeid. Mõlemad eelnimetatud äriühingud olid 2006 2007.a kantud äriregistrisse ning olid käibemaksukohuslased. Osaühingud kustutati äriregistrist alles 2010.a sügisel. Nende poolt väljastatud arved vastasid vorminõuetele ning arvetel näidatud kaubad olid tegelikult olemas. Seega ei olnud OÜ-1 Kopra Karjamõis mingit alust kahelda müüjate tegevuses. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei saa välistada, et kas T.Valvik või mõni teine isik kasutas OÜ Latkal ja OÜ Goldwey ära oma tulude varjamiseks, müüs OÜ-le Kopra Karjamõis kaupa, lisas sellele põhjendamatult käibemaksu ning omastas saadud raha. Selliste tegevuse varjamiseks ning maksude tasumisest kõrvalehoidmiseks jäeti J.Koppelile mulje, et kauba müüjaks on arvetel näidatud äriühing. Kuna OÜ Latkal ja OÜ Goldwey olid nõuetekohaselt registreeritud ning esitatud dokumendid olid korrektsed, siis ei saanud Jüri Koppel tema käsutuses olevaid võimalusi kasutades tuvastada, et müüja ei kavatse riigile makse tasuda ning tegemist on pettusega. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja peab OÜ Kopra Karjamõis kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Maksukorralduse seadusest ega uurimisprintsiibi põhimõttest ei tulene, kui palju peab maksuhaldur koguma tõendeid mingi asjaolu tõendamiseks. Käesolevas asjas maksuhaldur leidis, et kogutud tõendid kogumis on piisavad maksuotsuses tehtud järelduste põhjendamiseks. Vaidlustatud maksuotsusest ja halduskohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis võiksid kummutada maksuotsuses tehtud järeldusi. Seega on ebamõistlik eeldada, et maksuhalduril endal on võimalik koguda tõendeid, mille avaldamine oleneb kaebuse esitaja tahteavaldusest. Samas on vaieldamatult ilmne, et OÜ Latkal ja OÜ Goldwey vaidlusalustel arvetel nimetatud kaupu reaalselt ei müünud ja teenust ei osutanud. Ka kohtupraktikast tulenevalt ei saa tõendi kogumata jätmist lugeda õigusvastaseks, kui asjaolu on piisavalt tõendatud muude tõenditega. Kriminaalasja materjalide kasutamine maksumenetluses on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt lubatud prokuröri määratud ulatuses. Kriminaalmenetluses kogutud tõendeid hinnati kogumis teiste maksuhalduri valduses olevate tõenditega, ning lähtudes maksuseadustest määras kaebajale täiendavalt tasumiseks maksusummad.
15. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja viited tema heausksele käitumisele on paljasõnalised ja kontrollimatud, kuna oma väidete kinnituseks ja maksuhaldurile esitatud
16. aasta novembri- ja detsembrikuu ning
17. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonide aluseks on fiktiivsed arved. Näidates kauba ja teenuse ostmist OÜ-delt Latkal ja Goldwey reaalselt seda saamata, deklareeris OÜ Kopra Karjamõis alusetult sisendkäibemaksu. Vastustaja on seisukohal, et juhul kui ostja ja müüja vahel pole tehinguid toimunud, siis ostjat ei saa käsitleda heauskse ostjana, kes ei teadnud, et dokumentidel märgitud äriühingud ei ole tegelikult kaupa ega teenust müünud. Taoline tegevus on teadlik ja tahtlik, mistõttu on käibemaksu ja tulumaksu määramine põhjendatud. Nimetatud seisukohta kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegium oma 13.02.2008 kohtuotsuse nr 3-3-1-90-07 punktis
18. 3
19. Kaebuses toodud käsitlus on vastustajale alusetuid tõendamise ja tõendite kogumise osas nõudeid esitav. Samas ei ole OÜ Kopra Karjamõis peale kontrollakti kätte saamist ise ühtegi tõendit maksuhaldurile esitanud. OÜ-de Latkal ja Goldwey juhatuste liikmeteks olid variisikud, kes äriühingu juhtimisega ja majandustegevusega ei tegelenud, äriühingute nimel vormistati ainult arveid ning arvete vormistamine ja selle eest tasu saamine oli Toivo Valviku kontrolli all. Nimetatud äriühingute variisikud võimaldasid kolmandatel isikutel varalise kasu saamise eesmärgil väljastada reaalse majandustegevusega tegelevatele firmadele fiktiivseid arveid. Arvetel näidatud kaup või teenus ei kajastanud tegelikult toimunud majandustehinguid, kuid arvete kajastamisega raamatupidamises tekkis ostjal, s.h OÜ-l Kopra Karjamõis, võimalus vähendada maksukohustust ning kanda maksuvabalt ettevõtlusest välja rahalisi vahendeid. Vastustaja leiab, et OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liige Jüri Koppel on pikaajalise äriühingu juhtimise kogemusega (äriregistri andmetel alates 04.06.2004). Seega ei saa lugeda eluliselt usutavaks asjaolu, et ostes teenust ja kaupa ning samal ajal teades, et arved on vormistatud valede andmetega, makstakse kassast välja sularaha kokku 224 312.10 krooni tundmatutele isikutele (keegi Rein või autojuht). Samas on tõendatud Jüri Koppeli ütlustega, et ta teadis, et arved sisaldavad valeandmeid, kuid see ei takistanud OÜ Kopra Karjamõis raamatupidamises neid arvestada. Seega kaebaja väide, et Jüri Koppelile jäeti mulje, et kauba müüjaks on arvetel näidatud äriühingud on paljasõnaline ning on vastuolus OÜ Kopra Karjamõis seadusliku esindaja Jüri Koppeli ütlustega.
20. Tulumaksu osas märgib vastustaja, et maksuhaldur on oma valduses olevate tõendite analüüsimise ja hindamise tulemusel tuvastanud, et OÜ-de Latkal ja Goldwey nimel väljastatud arved on fiktiivsed ja nimetatud äriühingud ei ole arvetel kajastatud teenust ja kaupa OÜ-le Kopra Karjamõis müünud. Fiktiivsed algdokumendid (arved) ei ole nõuetele vastavad, kuna neil ei ole kajastatud tehingu tegelikku majanduslikku sisu ning nimetatud tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks on varjata ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemist. Kuna valeandmeid sisaldavate arvete alusel ei ole võimalik tuvastada, kas tehingud üldse on toimunud, ei ole antud asjaoludel maksuhalduril võimalik tuvastada ka võimalikku müüjat.
21. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse õiguspärase ja põhjendatud 06.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/1704-4 tühistamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 ja § 92 lg-st 1 vastustaja Kohtu põhjendused ja otsus
22. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohutuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 4
23. Käesoleva vaidluse puhul on maksuhaldur maksuotsuses leidnud, et tehinguid OÜ Kopra Karjamõis ja OÜ Latkal ja OÜ Goldwey vahel tegelikult ei toimunud. Maksuhalduri järeldus põhineb kriminaalasjades nr 0893000134; 08930000113 ja 07930000233 kogutud tõenditel, millest nähtuvalt puudus OÜ-1 Latkal ja OÜ-1 Goldwey tegelik majandustegevus ning nimetatud äriühingute juhatuse liikmed Silver Lehtla ja Artur Säde tegelesid fiktiivsete arvete vormistamisega. Eeltoodud põhjustel asus maksuhaldur seisukohal, et OÜ Kopra Karjamõis on teadlikult ja tahtlikult vähendanud tasumisele kuuluva käibemaksu summat maksustamisperioodide november ja detsember 2006 ja detsember 2007 käibemaksudeklaratsioonides ning jätnud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustamisperioodide november ja detsember 2006 ja detsember 2007 maksudeklaratsioonides deklareerimata ja arvestamata nendelt tulumaksu.
24. Vaidlust ei saa antud asjas olla selles, et vaidlusalune maksuotsus on tehtud kriminaalasjades kogutud tõendite alusel. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamise osas haldusmenetluses märgib kohus, et maksumenetluse ja kriminaalmenetluse kokkupuutepunkte ning tõendusteabe vastastikkust kasutamist nendes menetlustes on Riigikohtu üldkogu käsitlenud 17.02.2004 otsuses nr 3-1-1-120-
25. Selle otsuse p-s 17 leiab üldkogu, et maksumenetlusel ja kriminaalmenetlusel on kokkupuutepunkte ning eksisteerib võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista Haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks Maksukorralduse seadus. Sama lahendi punktis 21 märgib Riigikohtu üldkogu, et kui on tuvastatud kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusmenetluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on tulenevalt MKS §-dest 10 ja 11 kohustatud tegema maksuotsuse. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata. Kui maksuhalduri ettekirjutuse aluseks on asjaolu, mis viitab väärteole või kuriteole, siis ka sellise asjaolu puhul tuleb maksuhalduril koguda haldusmenetluse käigus tõendid maksumaksja tegevuse või tegevusetuse kohta. Tõenditeks haldusmenetluses võivad seejuures olla ka väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid (Riigikohtu halduskolleegiumi 6.11.2011 otsus asjas nr 33-1-54-01). Kohus on seisukohal, et kriminaalasja eeluurimise käigus kogutud tõendite kasutamist ja nende lubatavust ei välista ei haldusmenetluse seadus, maksukorralduse seadus ega ka kohtumenetluse seadused. Seega ei ole asjaolu, et maksuotsuse tegemisel on kasutatud kriminaalmenetluses kogutud tõendeid, maksuotsuse tühistamise aluseks. 08.09.2011 koostatud kontrollaktile oli kaebajal võimalik esitada eriarvamus kuni 16.
26. 2011.a. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja seda õigust kasutanud ning on esitanud 16.09.2011 ka eriarvamuse, millele on vastused antud vaidlustatud maksuotsuses. Seega on maksuhalduri poolt täidetud ka nõue anda maksukohustuslasele võimalus tema ärakuulamiseks. Vastustaja on märkinud, et maksuotsuse tegemisel hindas ta kriminaalmenetluses kogutud tõendeid kogumis teiste maksuhalduri valduses olevate tõenditega.
27. Maksuotsuse kohaselt on kriminaalasjade nr 08930000134, 089300011 ja 0793000233 menetlemise käigus kogutud tõendite alusel kindlaks tehtud, et OÜ Kopra Karjamõis on maksukoormuse vähendamiseks maksustamisperioodidel november 2006, detsember 2006 ja detsember 2007 deklareerinud käibe- ja tulumaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, 5 kajastades oma raamatupidamises ning käibe- ja tulumaksu maksuarvestuses OÜ-de Latkal ja Goldwey nimel väljastatud fiktiivseid arveid kaupade ja teenuste soetamisel.
28. Käibemaksu puhul on oluline tuvastada tehingu teine pool, sest kui kauba või teenuse müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tuleneb, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu eeskätt juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuste iseärasusi, kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (lahend nr 3-3-1-97-07). Maksuotsuses on maksuhaldur märkinud, et käesoleva maksuotsuse koostamise aluseks ei ole hoolsuskohustuse rikkumine, vaid asjaolu, et OÜ Kopra Karjamõis ei ole OÜ-de Latkal ja Goldwey rekvisiitidega arvetel näidatud teenust ja kaupa tegelikult nendelt firmadelt soetanud ning et kuna OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liige Jüri Koppel oli teadlik sellest, et OÜ Latkal ja OÜ Goldwey ei olnud kaupade tegelikud müüjad, kuid nõustus ikkagi vastu võtma nimetatud äriühingute nimel vormistatud arveid, neid oma raamatupidamises kajastama ja arvete andmete kohaselt väljamakseid tegema, ehk et tegemist on maksupettusega.
29. Antud juhul maksuhalduri poolt kasutatud tõendid kinnitavad üheselt, et arvetel teenuse osutajatena näidatud OÜ-d Latkal ja Goldwey olid variäriühingud, kelledel reaalne majandustegevus puudus. Kohtuotsusega kriminaalasjas nr 0793000233 on tuvastatud, et OÜ-de Latkal ja Goldwey tegevust juhtis tegelikult variisikuna T.Valvik ning et nimetatud varifirmade nimel koostati fiktiivseid arveid ja muid raamatupidamisdokumente. Fiktiivsete arvete kajastamisega raamatupidamises tekkis ostjatel võimalus vähendada käibemaksukohustust, samuti võimalus kanda maksuvabalt ettevõtlusest välja sularaha. Kuna OÜ-del Latkal ja Goldwey majandustegevus puudus ja nende osa oli ainult fiktiivsete arvete koostamine, tähendab see, et viimased ei saanud ka OÜ-le Kopra Karjamõis teenuse osutajaks ega kauba müüjaks olla, vaid ostetud teenuse osutajaks ja kauba müüjaks pidi olema kolmandad isikud.
30. Kaebajale täiendava maksukohustuse panemiseks ei piisa Riigikohtu seisukohtade järgi üksnes sellest, et arvetel müüjatena näidatud isikud olid reaalse majandustegevuseta variisikud, vaid tõendamisele kuulub ka ostja pahausksus ehk see, kas ostja teadis või pidi teadma, et arvetel müüjatena näidatud isikud ei olnud tegelikult müüjateks ( Riigikohtu halduskolleegiumi 20.01.2010 otsus asjas nr 3-3-1-74-09). Seega tuleb kontrollida, kas OÜ Kopra Karjamõis teadis või pidi teadma, et OÜ-d Latkal ja Goldwey ei olnud tegelikult teenuse osutajaks. Kaebaja on märkinud, et selleks, et OÜ Kopra Karjamõis maksukohustus suureneks, peab olema vaieldamatult tõendatud, et OÜ Kopra Karajamõis juhatuse liige Jüri Koppel oli teadlik OÜ Goldwey ja OÜ Latkal juhatuse liikmete ebaseaduslikust tegevusest ning et ta osales maksupettuse toimepanemises. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kaebaja ei ole käesoleval juhul käitunud heauskselt. Seejuures on kaebaja juhatuse liikme Jüri Koppeli seletused vastuolulised. OÜ Kopra Karjamõis juhatuse liikme Jüri Koppeli 14.03.2008 antud ütluste kohaselt ei kontrollinud ta ise OÜ Latkal tausta ega ka OÜ Latkal nimel dokumente esitanud Reinu nimelise isiku tegelikku esindusõigust (tlk.136-137). J.Koppeli ütluste järgi kontrollis teenuse müüja 6 andmete õigsust OÜ Kopra Karjamõis juhatuse teine liige Raoul Raud, kuid viimase ütluste järgi ei ole ta midagi kuulnud äriühingutest Latkal ega Goldwey. Samuti on R.Raud väitnud, et nende poolt ei ole kunagi kontrollitud teiste ettevõtete tausta. Kohtuistungil märkis kaebaja esindaja J. Koppel, et Reinu nimeline isik, kelle perekonnanime ta seejuures ei mäleta, esitas tehingute toimumise ajal volituse OÜ Latkal esindamiseks. Kohus ei pea kaebaja väiteid volituse olemasolu kohta tõepäraseks, kuna selline väide on esitatud alles kohtuistungil, samuti vastustaja selgituste kohaselt sellist volitust äravõetud dokumentide hulgas ei ole olnud. Ka on J.Koppel 08.09.2011 seletuses väitnud Reinu nimelise isikuosas, et „Ma ei kontrollinud isiku ja arvetel näidatud firma seost. Tema ütles, et on töödejuhataja“ (tlk.142). Seda, et kaebaja teadis, et teenuse osutajaks ei ole arvetel märgitud isik, kinnitab ka asjaolu, et kokkulepitult märgiti arvetele kas kauba kogused tegelikkusest erinevalt või ka kauba nimetus ei vastanud tegelikkusele. Nii on J. Koppel kinnitanud, et arvel näidatud kaupa „lambad“ ta ei ole kunagi saanud, vaid need sai niisama sisse kirjutatud nii nagu mõni teinegi asi. Samuti toodi J. Koppeli seletuse järgi talle juba varasemalt allakirjutatud dokumendid, kusjuures nendele ei olnud allakirjutanud Reinu nimeline isik.
31. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et ostuarvetel näidatud teenust ja kaupa ei ole OÜ Kopra Karjamõis arvetel näidatud äriühingutelt ostnud ega saanudki osta. Seejuures on olulised ka OÜ Latkal juhatuse liikme Silver Lehtla ja OÜ Goldwey juhatuse liikme Artur Säde ning neid varifirmasid tegelikult juhtinud Toivo Valviku kriminaalasjades antud ütlused. T.Valviku ütlustest tulenevalt sai ta nn tellimuse ettevõtte usaldusisikult, võttis summad pangakontolt välja ja tagastas äriühingutele, kust oli ülekanne tehtud. Vahendustasu oli seejuures 4%, hiljem 6%. T. Valvik on 27.02.2009 tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt seletanud, et OÜ-le Kopra Karjamõis vormistatud arved olid fiktiivsed ning et ükski OÜ Latkal tööl olnud meestest seal tööl tegelikult ei käinud. Samuti selgub T.Valviku seletusest, et arvetel näidatud kaupu ega teenuseid ei ole OÜ Kopra Karjamõis kindlasti OÜ-delt Latkal ja Goldwey saanud.
32. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et arvetel müüjatena näidatud isikud ei ole tegelikult müüjateks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et eluliselt ei saa usutavaks lugeda asjaolu, et ostes teenust ja kaupa ning samal ajal teades, et arved on vormistatud valede andmetega, makstakse kassast välja sularaha kokku 224 321.10 krooni tundmatutele isikutele (keegi Rein või autojuht). Samuti tuleb nõustuda, et ei ole usutav, et juhatuse liige kokkuleppes müüjaga vormistab arved suvaliste andmetega, võttes sellega vabatahtlikult äriühingule riski valeandmete ilmsikstulekul tekkivatele kohustustele. Kohtuistungil J.Koppeli seletusest järeldub, et kokkulepe tööde tegemiseks sõlmiti Reinu nimelise isikuga, kes tegi ka vajalikke töid, OÜ Latkal nimel vormistati ainult dokumendid. Nii märkis J.Koppel, et OÜ-ga Latkal sai lepingud vormistatud seetõüttu, et ta ei olnud nõus nn „mustalt“ arveldama. OÜ Kopra Karjamõis raamatupidamise teenust osutanud Ingrid Tamme ütluste kohaselt vastustas ettevõtte raamatupidamise eest Jüri Koppel ning et ülekandeid tema ei teinud, vaid neid tegid Kas Jüri Koppel või Raoul Raud, ehk juhatuse liikmed ise.
33. Kokkuvõttes märgib kohus, et maksuhalduri poolt kogutud tõenditega on leidnud tuvastamist, et OÜ-de Latkal ja Goldwey nimel väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole OÜ Kopra Karjamõis nimetatud äriühingutelt soetanud. Kuna OÜ Kopra 7 Karjamõis ja OÜ-de Latkal ja Goldwey vahel pole majandustehinguid toimunud, ei saa OÜ Kopra Karjamõis raamatupidamises olevad arved kinnitada tehingute toimumist. Vaidluse asjaolusid arvestades oli kaebaja teadlik, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikud kaupade ja teenuste müüjad. Väljamaksed, mis on tehtud teadlikult isikutele, kes vastavat teenust ei osutanud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning selliseid tehinguid kajastavad raamatupidamise algdokumendid ei saa olla raamatupidamise seaduse nõuetele vastavad, sest need ei kinnita majandustehingute toimumist dokumentidele märgitud poolte vahel ega ka seda, et sellised tehingud märgitud ajal üldse toimusid. Näidates kaupade ja teenuste ostmist OÜ-delt Latkal ja Goldwey, kuid ostes kaupu ja soetades teenust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, oli kaebajal võimalik viia äriühingust tulumaksuvabalt välja raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka sisendkäibemaksu. OÜ-delt Latkal ja Goldwey saadud arvete alusel deklareeris kaebaja käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu kokku 208 186 krooni ning tasus OÜ-de Latkal ja Goldwey arvelduskontole ja sularajas ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 1 364 776 krooni ulatuses. T.Valviku, kelle kontrolli all oli tegelikult OÜ-de Latkal ja Goldwey tegevus, ütluste kohaselt saadi arvete vormistamise eest tasu 4-6% tehingu summast, ülejäänud raha tagastati ülekande teinud isikutele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise maksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine, seega ka raha tagastamine ülekande teinud isikutele, üldjuhul võimalik. Maksuhalduri kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses on põhjendatud. Maksuhaldur on teinud õige järelduse, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses ning ei suuda tõendada tehingute tegelikku toimumist. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustegevuse tegelikku toimumist arvetel märgitud poolte vahel. Eeltoodu alusel on maksuotsus õiguspärane nii käibemaksu kui tulumaksu määramise osas ning kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
34. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt kantud menetluskulud kokku 1271,45 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 8