3-12-945/25

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-945 Otsuse kuupäev

1. juuli 2012 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus 15.03.2012.a käskkirjade nr 6.-2/458 tühistamiseks Asja läbivaatamine kohtuistungil
2. juulil 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord Tartu Vangla ja nr 6.-2/459
3. Jätta Nikolai Lilitškini kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. august
6. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. mail 2012 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla
9. märtsi 2012 käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459 õigusvastasuse tuvastamiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi
10. märtsi 2012 käskkirjaga nr 6.-2/458 karistati N. Lilitškinit keelatud eseme omamise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks ja käskkirjaga nr 6.-2/459 karistati N. Lilitškinit keelatud eseme omamise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.
11. Tartu Halduskohus tagastas
12. mai 2012 kohtumääruse punktiga 1 N. Lilitškin’i kaebuse hüvitamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. mai 2012 kohtumäärusega N. Lilitškini kaebuse käiguta, tehes kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et taotleda distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise asemel nende tühistamist.
16. mail 2012 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lilitškini kaebuse täpsustused, mille kohaselt taotleb kaebaja Tartu Vangla
17. märtsi
18. a käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459 tühistamist.
19. Tartu Halduskohus võttis N. Lilitškini kaebuse
20. mail 2012 menetlusse.
21. Kaebuse arutamiseks korraldati kohtuistung menetluskonverentsina Tartu Halduskohtu Tartu Kohtumajas ja Tartu Vanglas
22. juulil
23. Kaebuse põhjendused ja taotlused
24. Kaebuse kohaselt määrati N. Lilitškinile
25. märtsil 2012 Tartu Vangla käskkirjaga nr 6.-2/459 Tartu Vangla Kodukorra punktis 7.2.5 ja Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirjas nr 1-3/164 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit, kuna
26. veebruaril 2012 hoidis kaebaja kambris keelatud eset, s.o isevalmistatud veekeeduseadet. Samal õiguslikul alusel määrati
27. märtsi 2012 käskkirjaga 6.-2/458 N. Lilitškinile distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäevaks kartserit, kuna
28. veebruaril 2012 toimunud läbiotsimise käigus leiti kaebaja kambri tualettruumist keelatud ese, s.o isevalmistatud veekeeduseade. Kaebaja väidab, et avastas kambris 1063 juhtme ning teatas sellest valvur Kristjan Koppelile. Valvur ei lubanud kaebajal kontrollida, kas leitud juhe on veekeeduseade, mistõttu kaebaja andis juhtme valvurile üle. Kaebaja väidab, et isetehtud veekeeduseade leiti
29. veebruaril 2012 kambrist 1063 ajal, mil tema seal ei viibinud, tegemist ei ole temale kuuluva veekeeduseadmega. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla
30. märtsi 2012 käskkirjade nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/459 tühistamine kõrvaldab nimetatud käskkirjade kehtivuse ja annab õiguse esitada hiljem hüvitamiskaebus. Käskkirjade tühistamine tagab, et järgmise distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga ei määrata kaebajale karmimat ja põhjendamatumat karistust. N. Lilitškin palub tühistada Tartu Vangla
31. märtsi 2012 käskkirjad nr 6.-2/458 ja nr 6.-2/
32. Vastustaja vastuväited
33. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.5 keelab muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on vangla sisekorraeeskirja, kodukorra või Tartu Vangla direktori käskkirjaga keelatud. Vastavalt Tartu Vangla direktori
34. detsembri 2010 käskkirja nr 1-3/64 punktile 1.24 on isevalmistatud elektriseadmed Tartu Vanglas keelatud. Tartu Vangla valvur Joel Savin koostas
35. veebruaril 2012 ettekande nr 600 selle kohta, kuidas ta märkas
36. veebruaril 2012 kella 10.45 ajal toiduluuki avades, et N. Lilitškin toimetas laua all, muutus rahutuks ning haaras lapi ja hakkas põrandat pühkima. J. Savin sisenes koos K. Koppeliga kambrisse, et kontrollida, kas kinnipeetav omab keelatuid esemeid. Ettekande kohaselt andis kinnipeetav peale valvurite kambrisse sisenemist isevalmistatud veekeeduseadme ära. K. Koppeli
37. veebruaril 2012 antud lisaselgituste kohaselt andis kaebaja veekeeduseadme üle talle. Kuna isevalmistatud elektriseade on vanglas keelatud, pani N. Lilitškin toime distsiplinaarsüüteo. Vastustaja on seisukohal, et ei ole põhjust kahelda distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuses, sest isevalmistatud veekeeduseade võib olla ohtlik nii kinnipeetava enda kui terve vangla julgeolekule, kuna see võib põhjustada elektrilööke kui ka tuleohtu. Vastustaja viitab asjaolule, et sellise elektriseadme kasutamine on karistatav ka väärteo korras väljaspool vanglat tulenevalt elektriohutusseaduse §-le
38. Karistuse määramisel võeti arvesse ka asjaolu, et kinnipeetaval oli eelnevalt 25 kehtivat distsiplinaarkaristust ning korra oli teda ka varem samasuguse rikkumise eest karistatud. Tartu Vangla valvuri ametikohal oleva koosseisuvälise teenistuja Martin Vahheri
39. veebruari 2012 ettekande nr 685 kohaselt leiti läbiotsimisel kinnipeetav N. Lilitškini kambri 1063 tualettruumi kraanikausi ja kraanikausi taguse seina vahelt, nähtavalt kohalt, rippumas isevalmistatud veekeeduseade. Kuna tegemist on vanglas keelatud esemega, pani N. Lilitškin 2 toime distsiplinaarsüüteo. M. Vahheri ettekande õigsust kinnitab ka vangla vanemvalvuri K. Koppeli
40. märtsi 2012 kirjalik selgitus, mille kohaselt teostas ta koos M. Vahheriga
41. veebruaril kella 9.30 ajal N. Lilitškini kambris läbiotsimist ning selle käigus leidis M. Vahher isevalmistatud veekeeduseadme. Vastustaja lisab, et K. Koppeli selgituskirja kohaselt andis kaebaja kambrist välja veel ühe eseme, mis meenutas juhtmeta veekeeduseadet hetkel, mil vangivalvurid läksid võtma kinnipeetavalt selgituskirja. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
42. Kaebaja hinnangul oli tema karistamine mõlema vaidlustatud käskkirjaga õigusvastane, kuna vastustaja ei ole kindlaks teinud, et tegemist oli veekeeduseadmetega, ega seda, kust need pärinevad, kes nad valmistas ja, et need kuulusid kaebajale. Samuti on distsiplinaarmenetluses oluliselt rikutud menetlusreegleid, sest kaebajale ei olnud teada, millises rikkumises teda süüdistatakse ning seetõttu ei olnud tal võimalik distsiplinaarmenetluses oma õigusi kaitsta. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
43. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.5 sätestab keelu muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on vangla sisekorraeeskirja, kodukorra või Tartu Vangla direktori käskkirjaga keelatud. Tartu Vangla direktori
44. detsembri 2010 käskkirja nr 1-3/64 punkti 1.24 järgi on isevalmistatud elektriseadmed Tartu Vanglas keelatud.
45. Tartu Vangla
46. märtsi
47. a käskkirjaga nr 6.-2/459 karistati kaebajat selle eest, et
48. veebruaril 2012 hoidis ta kambris ühte isevalmistatud veekeeduseadet. Vanglateenistuse ametniku J. Savini
49. veebruari 2012 ettekanne nr 600 (tl 50),
50. veerbuari 2012 akt nr 570 eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 51) ja vanglateenistuse ametniku K. Koppeli
51. veebruari 2012 lisaselgitus (tl 52) kinnitavad isevalmistatud veekeeduseadme leidmist kaebaja kambrist, kaebaja kruusist, misjärel kaebaja seadme ära andis. Sealjuures oli keelatud eseme otsimise ajendiks närvilisus kaebaja käitumises, kui J. Savin Tartu Vangla E-hoone
52. sektsioonis korralise ringkäigu ajal kaebaja kambrisse vaatas. Nimetatud tõendite alusel on tuvastatud ka see, et kaebajal oli võimalus keelatud ese ise välja anda, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse protokollis tuvastatule vastu vaielnud. Kaebaja väitel ei kuulunud keelatud ese talle, ta ei ole seda valmistanud. Keelatud eseme oli ta kambri koristamise käigus leidnud ning tahtis üksnes kontrollida, kas tegemist on veekeeduseadmega. Kohtu hinnangul ei anna kaebaja väited alust pidada distsiplinaarkaristuse määramist õigusvastaseks. Tartu Vangla kodukorra p-s 7.2.
53. nimetatud tegevused on sätestatud alternatiivsetena ning distsiplinaarrikkumise koosseis on täidetud juba ühe nimetatud tegevuse tuvastamise korral. Kaebajat karistati keelatud seadme hoidmise eest. Seetõttu ei ole asja lahendamisel oluline, kes seadme valmistas või kas seadme omandiõigus oli kaebajal või kolmandal isikul. Kohus peab siinjuures oluliseks, et rikkumise ajal elas kaebaja kambris üksi. Olukorras, kus kaebaja enda väitel leidis seadme kambri koristamisel tulnuks see viivitamatult vanglateenistuse ametnikele üle anda. Kaebaja on kohtuistungil avaldanud, et oli teadlik, et keelatud esemeks on nii veekeeduseade, kui ka elektrijuhe iseenesest. Seega puudus igasugune vajadus kontrollida, kas isevalmistatud veekeeduseade oli töökorras või mitte ning selline väide ei õigusta seadme üleandmisega viivitamist. Kohtu hinnangut asjale ei muuda ka kaebaja väide, et esineb oluline vastuolu kuna tema andis veekeeduseadme K. Koppeli kätte, kuid nüüd väidetakse, et hoopis J. Savini kätte. Osutatud 3 vastuolu tegelikkuses puudub. K. Koppeli lisaselgituse (tl 52) kohaselt andis kaebaja veekeeduseadme tema kätte. J. Savini ettekandes (tl 50) ja aktis eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 51) ei ole nimetatud kellele kaebaja eseme üle andis. Seega on kaebaja distsiplinaarrikkumine tuvastatud õiguspäraselt ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus on seisukohal, et asjakohased kaalutlused kaebajale karistuse määramisel on kaevatavas käskkirjas esitatud. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega analüüsitud miks kaebajale kergemaliigilise karistuse määramine ei ole otstarbekas ning vajalik on karistada kaebajat kartserikaristusega. Käskkirjas on selgitatud, et karistuse liigi ja määra valikul oli määravaks kaebaja karistatus, samuti see, et kaebaja oli varem sarnase rikkumise toime pannud ning selle eest määratud karistus ei olnud kaebajat piisavalt mõjutanud.
54. Tartu Vangla
55. märtsi 2012 käskkirjaga nr 6-2/458 karistati kaebajat selle eest, et
56. veebruaril 2012 hoidis ta kambris ühte isevalmistatud veekeeduseadet. Vanglateenistuse koosseisuvälise ametniku M. Vahheri
57. veebruari 2012 ettekanne nr 685 (tl 53),
58. veebruari 2012 akt nr A656 eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 54) ja vanglateenistuse ametniku K. Koppeli
59. märtsi 2012 lisaselgitus (tl 55) kinnitavad veekeeduseadme leidmist kaebaja kambrist läbiotsimise käigus. Kaebaja väitel oli tema kambri läbiotsimine õigusvastane, kuna kaebaja ei viibinud läbiotsimise juures. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetava subjektiivset õigust olla läbiotsimise juures. Vangla sisekorraeeskirja (VskE) § 71 lg-st 1 tuleneb läbiotsimisrühma juhile kohustus koostada eseme leidmise kohta akt. Vastav akt on koostatud ja vastab VskE § 71 lg 1 nõuetele. Kohtuistungil väitis kaebaja, et leitu ei olnud veekeeduseade, vaid selle osa – juhtmejupp. Distsiplinaarmenetluses ei ole tuvastatud, et tegemist oli veekeeduseadmega. Kaebaja kinnitusel leidis ta päev või kaks hiljem veel ühe osa (juhtmejupi), mille ta valvurile vabatahtlikult ära andis. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarrikkumise koosseisu täitmise tuvastamisel ei ole määrav, kas leitud seade on töökorras või on kinnipeetav hoidnud üksnes seadme osa. Seetõttu ei lükka kaebaja väited ümber kaevatava käskkirjaga tuvastatud rikkumise toimepanemist, vaid kinnitavad seda. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega nagu ei oleks tuvastatud, kus keelatud eset hoiti. Nii vanglateenistuse koosseisuvälise ametniku M. Vahheri
60. veebruari 2012 ettekanne nr 685, kui ka
61. veebruari 2012 akt nr A656 eseme leidmise/äravõtmise kohta kinnitavad, et keelatud ese leiti kaebaja kambri tualetist kraanikausi ja seina vahelt. Siinjuures on ainetu kaebaja väide, et keelatud eset ei saanud temalt leida ja ta ei ole seda hoidnud, kuna ta ei viibinud eseme leidmise ajal kambris. Seega on kaebaja distsiplinaarrikkumine tuvastatud õiguspäraselt ja kvalifitseeritud õigesti. Kohus on seisukohal, et asjakohased kaalutlused kaebajale karistuse määramisel on kaevatavas käskkirjas esitatud. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega analüüsitud miks kaebajale kergemaliigilise karistuse määramine ei ole otstarbekas ning vajalik on karistada kaebajat kartserikaristusega. Käskkirjas on selgitatud, et karistuse liigi ja määra valikul oli määravaks kaebaja karistatus, samuti see, et kaebaja oli varem sarnase rikkumise toime pannud ning selle eest määratud karistus ei olnud kaebajat piisavalt mõjutanud.
62. Distsiplinaarrikkumise mõlema episoodiga seoses on kaebaja veel väitnud, et keelatud esemed olid kambris juba enne kaebaja kambrisse paigutamist ning kaebaja ei olnud neist teadlik. Arvestades, et kaebaja elas kambris üksi, samuti tema kambrisse paigutamise aega, s.o
63. veebruar 2012, ning kaebaja kinnitust kambri kohese ülevaatamise ja koristamise kohta, ei pea kohus kaebaja väidet usutavaks. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõendid kaebaja väidet samuti ei kinnita. Rikkumise korduvuse tõttu ei pea kohus usutavaks ka kaebaja väidet, et tal puudus vajadus 4 veekeeduseadme järele ning, et ta oli teadlik veekeeduseadme keelatusest ega oleks karistatava toimepanemisega riskinud. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et kaebaja oli keelatud esemete hoidmisel kambris vähemalt hooletu, s.t pani distsiplinaarrikkumised toime süüliselt.
64. Kaebaja väitel ei tõlgitud distsiplinaarmenetluse materjale talle arusaadavasse keelde, mistõttu ei olnud talle teada, millises rikkumises teda süüdistatakse ning tal ei olnud võimalik distsiplinaarmenetluses oma õigusi kaitsta. Vanglateenistuse ametniku J. Savini
65. veebruari 2012 ettekandest nr 600 nähtuvalt teavitati kaebajat ettekande koostamisest, kuid kaebaja loobus kirjaliku seletuse andmisest.
66. veebruari 2012 episoodi osas on kaebaja esitanud kirjaliku seletuse
67. veebruaril 2012 (tl 56). Seletuskirjast nähtub, et kaebaja oli teadlik distsiplinaarmenetluse asjaoludest, samuti millises rikkumises teda kahtlustatakse ning esitas asjakohased selgitused. Vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et inspektor-kontaktisikute tööülesannete hulka kuulub suuliste selgituste andmine dokumentide kohta, mis ei ole koostatud kinnipeetavale arusaadavas keeles. Eeltoodud asjaoludest järeldab kohus, et ka kaebajale selgitati talle arusaadavas keeles distsiplinaarmenetluse eset ja menetlustoimingute põhiolemust. Kui see siiski nii ei olnud, siis ei ole menetluse läbiviimine eesti keeles takistanud kaebajal oma menetluslike õiguste kasutamist ega saa seetõttu olla käsitatav sellise menetlusrikkumisena, mis tingib menetluse tulemusel antud haldusakti tühistamise. See, et kaebaja
68. veebruari 2012 episoodi osas keeldus seletuskirja kirjutamast, ei kinnita, et tema menetluslikke õigusi oleks rikutud. Kaebaja väide ei ole eluliselt usutav ka seetõttu, et mõlema distsiplinaarkaristuse käskkirja peale esitas kaebaja põhjalikult motiveeritud vaide. Juhul, kui kaebaja eesti keelest aru ei saa ning talle käskkirjade sisu ei tutvustatud, ei olnuks kaebajal võimalik sedavõrd põhjalikke vaideid esitada. Kohtu hinnangul ei selgita vaiete konkreetsust usutavalt kaebaja selgitus, et ta lähtus vaiete koostamisel üksnes käskkirjades nimetatud õigusnormide numbritest. Kohus märgib siiski, et vaidlusi eestikeelsete dokumentide tõlkimise või nende sisu tutvustamise üle aitaks vähendada see, kui dokumendile tehtaks selle sisu kinnipeetavale arusaadavas keeles tutvustamise kohta vastav märge.
69. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajat on karistatud distsiplinaarrikkumiste eest õiguspäraselt. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle on antud võimalus anda selgitusi. Kõiki asjaolusid arvestades on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ning protokolli on kaebajale tutvustatud. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema käitumisega ja karistustega ning eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Käskkiri vastab haldusakti nõuetele ja on motiveeritud. N. Lilitškini kaebus tuleb jätta rahuldamata.
70. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tanel Saar kohtunik 5