) § 7), lõpetaks täitemenetluse (
) või lükkaks toimingute tegemise edasi (
). Kohtutäitur jättis 29.01.2013 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et täitemenetluse algatamise formaalsed nõuded olid täidetud: Harju Maakohtu 05.01.2012 otsuse resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav ning sellest ei tulene mingeid täiendavaid tingimusi, mis takistaksid otsuse täitmist. Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt kaebuse rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Harju Maakohtu 05.01.2012 otsusega rahuldatud nõue ei ole sissenõutav. Sissenõudja on jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse. Nõue muutub sissenõutavaks alles pärast korteriühistu 21.04.2004 üldkoosoleku otsusega kinnitatud remondikava täitmist. Kohtutäitur võib
kohaselt remondikava täitmise tingimustega arvestada ja avaldaja eeldas ka, et sissenõudja pakub kompromissi. Puudutatud isiku II seisukoht Kohtutäitur jäi oma 29.01.2013 otsuses toodud seisukohtade juurde ning leidis, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad seaduses sätestatud alused. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse tõttu tuleb kohtutäituril täitemenetlust algatades kontrollida, kas täitedokument vastab seaduses sätestatud formaalsetele seaduse nõuetele ning hoiduda neile sisulise hinnangu andmisest. Täitedokumendiks olev otsus on jõustunud ning selle resolutsioon on selge ja üheselt mõistetav. Seega on täitemenetluse algatamise formaalsed nõuded täidetud ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Võlgniku väited, et kohtuotsusest ei tulene pangalaenu tasumise nõuet ning kohtuotsuse täitmisele andmine on seotud täiendavate tingimuste, s.o välisseinte soojustamise tööde teostamisega, ei tulene otsuse resolutsioonist ega ka mitte otsuse sisust. Puudutatud isiku I seisukoht Sissenõudja leidis, et kohtutäituri 29.01.2013 otsus täiteasjas nr 034/2012/3425 on põhjendatud ja õiguspärane ning avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus ei võtnud 12.11.2012 määrusega avaldaja kassatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-08-51426 menetlusse. Seega jõustus 12.11.2012 Harju Maakohtu 05.01.2012 lahend, mille kohaselt mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja 5092,60 eurot. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lõikest 1 tulenevalt menetlusosalistele kohustuslik. Kuivõrd jõustunud Harju Maakohtu 05.01.2012 lahendist ei tulenenud takistust anda kohtuotsus täitmisele, olid täitemenetluse algatamise formaalsed nõuded täidetud. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad muu hulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest. Käesoleval juhul jõustus täitedokumendiks olev kohtulahend 12.11.2012, mil Riigikohus keeldus X Xi kassatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-08-51426 menetlusse võtmast. Kohtulahendiga mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja põhivõlgnevus 2546,30 eurot ja viivis 2546,30 eurot. Kuivõrd jõustunud kohtuotsus on täitedokumendiks
§-s 217 ja 218 sätestatuga ei saa kaebuse esitaja pöörduda esmakordse taotlusega otse kohtu poole. Selleks peab ta esitama
Seega ei ole kaebaja kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebaja taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui asuda seisukohale, et avaldajal on
§-st 45 tulenevalt õigus esitada taotlus täiteasja peatamiseks, tuleks avaldaja kaebus jätta rahuldamata.
kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-79-12, et
kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud ning selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Avaldaja põhjendab täitemenetluse peatamise taotlust sellega, et sissenõudja ei ole pakkunud kompromissi ja lisaks on täitemenetlus võlgniku suhtes ebaõiglane. Võttes arvesse Riigikohtu 12.06.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-79-12 toodud seisukohta, ei saa kohtu hinnangul avalduses toodud põhjused olla täitemenetluse ajatamise aluseks. Avaldaja ei ole oma avalduses välja toonud erandlikke asjaolusid, millele Riigikohus on nimetatud lahendis viidanud. Kohus ei hinda kaebuse lisana esitatud KÜ Keemia 19 remondikava tutvustust ja laenulepingut, kuivõrd nimetatud dokumendid ei oma tähtsust kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamisel ja täitemenetluse peatamise otsustamisel. Määruskaebus X X palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, mille kohaselt oleks täidetud
lg 1 sätestatud täitedokumendi täitmise eeldus, et täitetoimingutega võib alustada pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtutäitur rikkus
lg 1 sätestatud täitedokumendi täitmise eeldust, mille kohaselt võib täitetoimingutega alustada pärast täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumist. Maakohtu seisukoht, et kuna 05.01.2012 kohtuotsuses eraldi täitmise korda märgitud ei ole, siis võib täitetoimingutega alustada enne nõude sissenõutavaks muutumist, on ebaseaduslik. Täitedokumendis sisalduv nõue on ettemaksu nõue. 05.01.2012 kohtuotsuse kohaselt on võlgnik kohustatud tegema sihtotstarbelisi ettemakseid remondifondi, et sellest remondikava täita.
lg 1 märgitud asjaolud (tähtaja möödumine või tingimuse saabumine), mille kohaselt ettemaksu nõue muutub sissenõutavaks, on reguleeritud seadusega. VÕS § 628 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Erinormina on korteriühistu liikmete poolt makstavate tasude arvestus reguleeritud raamatupidamise toimkonna juhendis RTJ 14, mille p 6 kohaselt tuleb korteriühistu liikmete poolt makstavat tasu kasutada konkreetse projekti (remondikava) finantseerimiseks, mis juhendi p 12 (b) kohaselt muutub sissenõutavaks, kui remont on teostatud. Järelikult muutub nõue sissenõutavaks osas, milles sissenõudja on tõendanud ettemaksuga finantseeritud remondikavas olevate tööde teostamist. Maakohtu määruses ei ole märgitud õigusnormi, 3
kohaselt on samaaegse täitmisena täidetud sissenõudjale tema sissenõutavaks muutunud kohustus ning avaldajale hüvitatud koridori remondikulud, kummalegi summas 4410 eurot. Ühes määruskaebusega esitas avaldaja kohtule taotluse peatada TsMS § 665 lg 2 alusel määruse täitmine. 28.08.2013 määrusega jättis maakohus taotluse rahuldamata. Vastused määruskaebusele KÜ Keemia 19 palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman määruskaebusele vastust ei esitanud. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 06.08.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on ebaseaduslik maakohtu seisukoht, et kuna 05.01.2012 kohtuotsuses eraldi täitmise korda märgitud ei ole, siis võib täitetoimingutega alustada enne nõude sissenõutavaks muutumist. Määruskaebuse esitaja leiab, et
lg 1 märgitud asjaolud (tähtaja möödumine või tingimuse saabumine), mille kohaselt nõue muutub sissenõutavaks, tulenevad seadusest. Kolleegium kaebaja väidetega ei nõustu ja leiab, et maakohus on kaevatavas määruses asunud põhjendatult seisukohale, et kuna vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.01.2012 jõustunud kohtuotsus, siis kuulub võlgniku suhtes täitmisele nimetatud kohtuotsuse resolutsioon, mis on käesoleval juhul selge ja üheselt arusaadav. Kuivõrd täidetava kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, et kohtuotsuse kui täitedokumendi täitmiseks oleks kohtu poolt seatud lisatingimusi, siis on kohtuotsusest tulenev nõue sissenõutav lisatingimusteta ning seetõttu ei esine ka
alusel kohtule avalduse esitamisel täitemenetluse peatamiseks, ei saa avaldust põhjendada sissenõudja nõudele materiaalõiguslike vastuväidete esitamisega. Eeltoodud säte näeb ette võimaluse täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks juhtudeks, mil menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, st kui täitemenetluse läbiviimisel ilmnevad võlgniku isikust, s.o tema tervislikust, perekondlikust või majanduslikust olukorrast tulenevad asjaolud, mida arvestades on võimalik hinnata täitemenetluse kohene jätkamine ebaõiglaseks. Kohaseks kaitsevahendiks materiaalõiguslike vastuväidete esitamiseks on aga
§-s 221 sätestatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Määruskaebuse esitaja leiab, et tal on sissenõudja vastu nõue, mida oleks võimalik tasaarvestada. Kolleegium märgib, et täitemenetlust on võimalik lõpetada, kui tasaarvestuse kaudu saab sundtäitmisel oleva nõude lugeda täidetuks. Menetluse lõpetamiseks ei anna aga alust igasuguse väidetava võlasuhte esile toomine võlgniku poolt, vaid tasaarvestuse tegemiseks täitemenetluses on vajalik ka võlgniku kasuks sissenõutava nõude vormistamine täitedokumendis, sest nõude põhjendatust ei ole kohtutäituril formaliseerituse printsiibist tulenevalt võimalik kontrollida. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäiturile omapoolse täitedokumendi sissenõudja nõude tasaarvestamiseks. Määruskaebuse esitaja märgib kaebuses, et esitab ühes määruskaebusega ka avalduse koridori remondikulude hüvitamiseks summas 4410 eurot. Kolleegium selgitab, et käesolevas menetluses lahendab kohus kaebaja kaebust täitemenetluses tehtud kohtutäituri otsusele, kontrollides kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Kohtule esitatavas kaebuses kohtutäituri otsuse peale ei saa esitada nõudeid ja tugineda asjaoludele, mida ei ole esitatud kaebuses kohtutäiturile. Samuti ei ole hagita menetluses võimalik esitada nõudeid, mis kuuluvad lahendamisele hagimenetluses. Juhul kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal on võlaõiguslik nõue sissenõudja vastu, tuleb vastav nõue esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtule. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kaebaja kanda. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.