Obsah (8)

§ 138§ 144§ 175§ 477§ 169§ 392§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-8977 Tsiviilasi AS-i XXXhagi XXXOÜ vastu võlgnevuse

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

1. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et AS-i XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 4
2. Vaidlus puudub selles, et AS XXXon tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 2 236,90 eurot (II kd, tl 83). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale tasutud riigilõivu, so 2 236,90 eurot.
3. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku 13 310 euro ulatuses, kuid kuna kõnealune summa ületab Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, siis on hageja palunud kostjalt lepingulise esindaja tasu katteks välja mõista 8 310 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust kokku 109,60 tundi, mis kulus mh asja materjalide analüüsimiseks, ekirjade ettevalmistamiseks, hagiavalduse koostamiseks, inglise keelsete dokumentide tõlkimiseks, kostja vastuste analüüsimiseks, menetlusdokumentide koostamiseks, telefoninõupidamisteks, kostja seisukohtadega tutvumiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kassatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Kostja nõustub hageja lepingulise esindaja kuludega summas 4 442,80 eurot.
4. Kohtu hinnangul ei saa kohus käesoleval juhul lihtsalt piirduda lepingulise esindaja tasu vähendamisega Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 sätestatud piirmäärani. Lepingulise esindaja kulu väljamõistmine maksimummääras peaks olema pigem erand kui reegel, seetõttu hindab kohus hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus arvestab sellega, et antud tsiviilasi on läbinud vaid kaks kohtuastet, samas on piirmäär ettenähtud kõigi kolme kohtuastme lepinguliste esindajate kulude katteks.
5. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Kohus leiab, et arvel nr 120363 kajastatud hageja esindaja ajakulu hagiavalduse koostamiseks 15,4 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Esindaja kulude hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et lepinguliseks esindajaks oli kogenud vandeadvokaat, kellel on kõrge õigusalane kvalifikatsioon ja kellel menetlustoimingute tegemisele ei saa kuluda üleliia palju aega. Kohtutoimikust nähtuvalt on hagiavaldus (I köide, tlk 2 - 10) sisuliselt 6,5 lehekülge pikk, kuivõrd ülejäänu sisaldab poolte kontaktandmeid ja lisade loetelu. Kohtu hinnangul on kõnealuse dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 6,5 tundi. Siinjuures on kohus juba arvesse võtnud seda, et materjalide analüüsiks on esindaja samast arvest tulenevalt eelnevalt kulutanud 2,4 töötundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 90 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu arve nr 120363 eest 801 euro ulatuses.
2. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arvel nr 120965 kajastatud hageja esindaja ajakulu tunnistaja ülekuulamise taotlusele vastuse koostamist 0,9 tunni ulatuses. Toimikust nähtuvalt on hageja vastus kostja taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks (I köide, tlk 77 – 78) sisuliselt veerand lehekülge pikk ega sisalda keerukat õiguslikku hinnangut 5 vastava taotluse osas. Kohtu hinnangul on kõnealuse vastuse koostamisele kulunud mõistlik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja kanda tuleb jätta menetluskulu, mis on seotud hageja vastusega tunnistaja K. Raidla ülekuulamisega, sest hageja taotlus jäeti rahuldamata. Kuigi

§ 169

lg 3 kohaselt võib rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud, ei ole käesoleval juhul see säte kohaldatav. Kostja on esitanud tunnistaja ülekuulamise taotluse, kohus on kohustanud hagejat taotlusele vastama. Vastaspoole taotluse suhtes seisukoha andmine on muuhulgas eelmenetluse ülesanne (

§ 392l g 1 p 2).

See, et hageja ei nõustunud iseenesest kostja seisukohaga tunnistaja ülekuulamiseks ei anna alust lugeda hinnangu andmist põhjendamatuks menetlustoiminguks.

1. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on arvel nr 120965 kajastatud toimingute eest arvestatud tasu tunnitasu määraga 190 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kõnealune tunnitasu määr ebamõistlikult suur, kuivõrd arvel kajastatud toimingud ei ole niivõrd keerukad, et õigustaks tunnitasu määra 190 eurot tund. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu määraks 140 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Kokku ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu arve nr 120965 eest 262 euro ulatuses.
2. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arvel nr 121174 kajastatud hageja esindaja ajakulu tõendite vastuvõtmise taotluse koostamise ajakulu 3,8 tunni ulatuses. Kõnealune taotlus (I köide, tlk 132-133) on sisuliselt pool lehekülge pikk. Kohtu hinnangul on vastava taotluse koostamise maksimaalseks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks Harju Maakohtu 28.05.2012 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 5,2 tunni ulatuses. Käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist väga mahuka ning tõenditerohke tsiviilasjaga, lisaks kuulati kõnealusel istungil ära vaid üks tunnistaja. Arvestades, et esindajale olid kõik vajalikud asjaolud istungi toimumise ajaks teada, tuleb mõistlikuks istungi ettevalmistuse ajaks käesolevas asjas pidada ajakulu maksimaalselt 3 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks Harju Maakohtu 29.05.2012 istungil osalemise ajakulu 1,6 tunni ulatuses. Istungiprotokollist (I köide, tlk 179 – 181) nähtub, et kõnealune istung kestis 1 tund ja 14 minutit. Seega peab kohus kõnealusel istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 134 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Kokku ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu arve nr 121174 eest 723,60 euro ulatuses.
3. Arvete nr 121418 ja 122020 osas nõustub kohus küll arvetel kajastatud toimingute ajakuluga, kuid ei pea mõistlikuks arvetel kajastatud tunnitasu määra 190 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Kõnealustel arvetel kajastatud toimingud (kohtuistungi protokolliga tutvumine, nõupidamine, e-kirja ettevalmistamine ja kohtuistungiks ettevalmistamine) ei ole niivõrd keerukad toimingud, et õigustaks sellist tunnitasu määra. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu määraks 140 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt arve nr 121418 eest välja tasu 50 euro ulatuses ja arve nr 122020 eest 85 euro ulatuses.
4. Kohus ei pea põhjendatuks arvel nr 122256 kajastatud hageja esindaja ajakulu 05.09.2012 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 4 tunni ulatuses. Kohus leiab jätkuvalt, et käesoleva vaidlus ei ole väga mahukas või keerukas või tõenditerohke, samuti kuulati 05.09.2013 istungil ära vaid üks tunnistaja. Kohtu hinnangul on kõnealuseks kohtuistungiks ettevalmistamiseks mõistlik ning põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks Harju Maakohtu 05.09.2012 istungil osalemise ajakulu 1,5 tunni 6 ulatuses. Istungiprotokollist (I köide, tlk 188 - 189) nähtub, et kõnealune istung kestis 45 minutit. Seega peab kohus kõnealusel istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,75 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ka kostja kompromissettepanekule vastuse koostamiseks näidatud ajakulu 1,7 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt on kõnealune vastus (I köide tlk 208 – 209) sisuliselt 1lehekülje pikkuse dokumendiga, mille koostamiseks on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul maksimaalselt 1 tund. Kohus ei nõustu ka tõendi tõlke esitamise avalduse koostamiseks märgitud ajakuluga 0,6 tundi. Vastav avaldus (I köide, tlk 195 – 196) on sisuliselt pool lehekülge pikk ning kohtu hinnangul on kõnealuse avalduse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 0,2 tundi. Samuti ei nõustu kohus kohtuistungi teeside koostamiseks märgitud ajakuluga 8,7 tundi ning kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluga 3,5 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja kohtuistungi teesid (I köide, tlk 219 – 223) sisuliselt 4 lehekülge pikad. Nimetatud teesidest ei nähtu uusi asjaolusid ja seisukohti. Kohtu hinnangul on vastava dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu 4 tundi. Samuti hindab kohus mõistlikuks kohtuistungiks ettevalmistamise ajakuluks 1 tunni. Kohus ei pea ka põhjendatuks Harju Maakohtu 24.09.2012 istungil osalemise ajakulu 1,3 tunni ulatuses. Istungiprotokollist (I köide, tlk 228 - 229) nähtub, et kõnealune istung kestis 1 tunni. Seega peab kohus kõnealusel istungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 117 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Kokku ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt arve nr 122256 eest välja tasu 1 327,95 euro ulatuses.
5. Arve nr 122457 osas nõustub kohus küll arvel kajastatud toimingu ajakuluga, kuid ei pea mõistlikuks arvetel kajastatud tunnitasu määra 190 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Kõnealusel arvetel kajastatud toiming (kohtuotsusega tutvumine ja selle edastamine kliendile koos kommentaariga) ei ole niivõrd keerukad toimingud, et õigustaks sellist tunnitasu määra. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu määraks 140 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt arve nr 122457 eest välja tasu 20 euro ulatuses.
6. Arve nr 122939 osas ei pea kohus põhjendatuks apellatsioonkaebusele vastuse koostamist 10,8 tunni jooksul. Kohtutoimikust nähtub, et hageja vastus apellatsioonkaebusele (II köide tlk 15 - 21) on sisuliselt 5 lehekülge pikk. Vastuses apellatsioonkaebusele kordab hageja oma varasemaid seisukohti. Kohtu hinnangul on 5 lehekülje pikkuse vastuse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 102 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu arve nr 122939 eest 591,60 euro ulatuses.
7. Arve nr 130413 osas nõustub kohus küll arvel kajastatud toimingute ajakuluga, kuid ei pea mõistlikuks arvel kajastatud tunnitasu määra 205 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Kõnealusel arvel kajastatud toimingud (ettevalmistamine Tallinna Ringkonnakohtu istungiks, osalemine Tallinna Ringkonnakohtu istungil, Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2013 otsuse analüüsimine, e-kirja ettevalmistamine) ei ole niivõrd keerukad toimingud, et õigustaks sellist tunnitasu määra. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu määraks 140 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt arve nr 130413 eest välja tasu 305 euro ulatuses.
8. Arve nr 130739 osas nõustub kohus küll arvel kajastatud toimingute ajakuluga, kuid ei pea mõistlikuks arvel kajastatud tunnitasu määra 205 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Kõnealusel arvel kajastatud toimingud (e-kirjade ettevalmistamine, kassatsioonkaebusega tutvumine ja suhtlemine kliendiga) ei ole niivõrd keerukad toimingud, et õigustaks sellist 7 tunnitasu määra. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu määraks 140 eurot tund (ei sisalda käibemaksu). Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt arve nr 130739 eest välja tasu 65 euro ulatuses.
9. Arve nr 130867 osas ei pea kohus põhjendatuks kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks märgitud ajakulu 15,2 tundi. Kohus nõustub siinjuures kostja seisukohaga, et kuivõrd toimikust ei nähtu, et Riigikohus oleks hagejalt küsinud vastust kassatsioonkaebusele, siis tuleb tasu kassatsioonkaebuse koostamise eest jätta välja mõistmata. Kuivõrd vastustajal tekib kohustus vastata kassatsioonkaebusele alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab, ei saa vastustaja lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus vastustaja ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Nimetatud seisukohal on muuhulgas ka riigikohtu tsiviilkolleegium - RKTKm 18.12.2012 3-2-1-158-
10. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt arve nr 130867 eest välja 2 023,50 eurot.
11. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kõik arvetel näidatud toimingud, mis kajastavad suhtlust kliendiga ei ole käesoleva kohtumenetlusega seotud ning on tõendamata. Kohus selgitab, et suhtlemine kliendiga kuulub esindaja kohustuste hulka ning tal on õigus selle eest tasu saada. Kliendiga suhtlemiseks näidatud ajakulu on kohtu hinnangul mõistlik ning seetõttu ei näe kohus põhjust ka vastava ajakulu vähendamiseks.
12. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Samuti loeb kohus mõistlikuks arvetel nr 120363, 120691, 121174, 122256 ja 122939 märgitud õigusabiteenuse tunnihinna. Kokku on hageja esindaja kulud põhjendatud summas 7 055,35 (13 310 – 6 254,65) eurot.
13. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku 13 310 euro ulatuses, kuid kuna kõnealune summa ületab Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, siis on hageja palunud kostjalt lepingulise esindaja tasu katteks välja mõista 8 310 eurot. Kohus on eelnevalt selgitanud, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud summas 7 055,35 eurot ning kõnealune summa ei ole suurem Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest.
14. Kokku tuleb OÜ-lt XXXmõista hageja kasuks välja menetluskulud osaliselt, summas 9 292,25 eurot (7 055,35 + 2 236,90). 36.

§ 177

lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l XXXtasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (10 541,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 37.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 8

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 9