← Eesti

2-12-8431/26

Obsah (5)§ 175§ 174§ 177§ 138§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-8431 Tsiviilasi Swedbank AS väljamõistmiseks Mene

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4. Harju Maakohtu otsus jõustus 18.07.2013. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 10.06.2013, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus

§ 174lg 3 nõuetele.

5.

§ 177

lg 4 kohaselt lahendab kohus menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Kohus rahuldab Swedbank AS-i avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks täielikult. Kooskõlas

§ 175

lg 1 ei kontrolli kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, sest käesoleval juhul ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selgelt põhjendamatu. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 95.85 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 383.48 eurot. Hageja riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks taotletud ulatuses kokku summas 479.33 eurot välja mõista. 7.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (479.33 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8.

§ 177

lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.