← Eesti

2-12-54632/18

Obsah (10)§ 394§ 142§ 317§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-12-54632 Ts

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse

§ 317

lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I Asjaolud ja hageja nõue 20.12.2012 laekus BIGBANK AS-ilt Viru Maakohtule hagi A A` vastu tarbijakrediidilepingust nr 0850918/96st tuleneva võlgnevuse, kokku summas 2143,12 eurot, nõudes. Hagiavalduses toodud asjaolud Hageja ja kostja A A sõlmisid 11.09.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0850918/96st, mida on muudetud kahe

(2)kokkuleppega. Kokkulepe nr 2 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 751,58 eurot ning kostja oli kohustatud maksma intressi 43,47% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.10.2009. Kuna kostja rikkus korduvalt maksete tasumise kohustust, alustas hageja võla sissenõudmise menetlust. Vaatamata kirjalikele meeldetuletustele, ei asunud kostja oma kohustusi täitma. 25.03.2010 saadetud teatega hoiatas hageja kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja hoiatustele ei reageerinud, ütles hageja 15.04.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 21 533,6 krooni tasumist, millest 11 759,73 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 7108,09 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 400 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 800 krooni eelnevalt tekkinud võla sissenõudega seotud kulu ja 465,78 krooni viivis. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja täitma muud kohustused. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma ega ka intresside katteks tasunud ühtegi makset. 20.12.2012 seisuga moodustab hageja nõue kostja vastu kokku summas 2143,12 eurot, millest 751,58 eurot moodustab laenu põhisumma, 454,29 eurot - sissenõutavaks muutunud intress, 751,58 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis, 160,11 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud ja 25,56 eurot – lepingu sõlmimise tasu. Seisuga 20.12.2012 tuleks lepingu ja seaduse alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 906,97 eurot, mida hageja nõuab üksnes osaliselt s.o. summas 751,58 eurot. 2 Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 ja § 94 lg 1 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud nõuet tõendavad tõendid: laenuleping, laenulepingu üldtingimused, koopiad kostjaga sõlmitud kokkulepetest, meeldetuletuskirjad, ülesütlemishoiatus ja –avaldus, hageja hinnakiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest, õigusabi tasu arve, esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid Kohtute Infosüsteemist nähtuvale aadressile – xxxx, kuid dokumendid on kohtule tagastatud. Kohus üritas kostjale materjale kätte toimetada ka rahvastikuregistrist nähtunud viimasel elukoha aadressil – xxxx, samuti palus kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveameti abi. Politsei vastuse kohaselt ei ela kostja xxxx, võib elada xxxx, kuid tema tegelik asukoht on teadmata. Kohus toimetas 02.08.2013 kohtumääruse alusel kostjale materjalid kätte avalikult ning avaldas Ametlikes Teadaannetes teate kostjale

§ 317lg 1 p 1 ja 2 alusel materjalide avalikust kättetoimetamisest.

Vastavalt

§ 317

lg 5 sätestatule loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel avaldamisest. Seega sai kostja hagimaterjalid kätte 17.08.

  1. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Vastamise viimaseks tähtajaks oli seega 31.08.
  2. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostjad hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitanud ka taotluse kostjate poolt vastuse mitteesitamise korral

§ 407lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks.

Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. Kostja kohustused tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingust. 3 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes hagejalt saadud laenu kokkulepitud tähtajaks tagastamata. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavaldusele vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 2143,12 eurot, millest põhivõlgnevus 751,58 eurot, laenu intress 454,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 751,58 eurot, lepingu sõlmimise tasu 25,56 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 160,11 eurot. Menetluskulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja poolt asjas kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega ka välja mõista. Hageja menetluskulude nimekirja ja tõendavate dokumentide kohaselt kuulub kostjalt menetluskulude katteks väljamõistmisele kokku 295,87 eurot. Hageja kuludeks on vastavalt riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel 17.12.2012 tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse arve koondsummas 4793,50 eurot), s.o. kokku on menetluskulud summas 295,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§ 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Irma Külavee 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.