) § 24 lg 2 järgi lugeda alanuks) alles 13.12.
lg 4 rakendamise eelduste puudumise tuvastamine ei tähenda, et keelumärked tuleb kinnistusraamatust kustutada. Kui täitemenetluse alustamise eeldused on jätkuvalt täidetud, ei ole alust kustutada
Täitemenetluse seadustik võimaldab kinnisasja hindamise erandjuhul edasi lükata kuni hetkeni, mil on selge, et sissenõudja nõude rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa. Käesoleval menetlusetapil on kinnisasjade hindamine võimatu täitemenetluse peatamise tõttu. Põhjendamatu on võlgniku seisukoht, et kinnistud tuleb kasvõi osaliselt vabastada keelumärgetest, sest kinnistute väärtus ületab oluliselt sundtäitmiseks esitatud nõuete ja täitekulude summa. Kinnistute hindamine toimub arestimise käigus. Peatatud täitemenetluses puudub kohtutäituril pädevus täitetoimingute teostamiseks, mistõttu käesoleval ajal on võimatu avaldajale kuuluvad kinnisasjad arestida ja hinnata. 3. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Võlgnik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtutäiturile esitatud võlgniku kaebuse läbivaatamisest ega otsuse tegemisest ei ole kohtutäitur keeldunud. Kaebuse läbivaatamist takistab võlgniku poolt saavutatud kohtumäärus, millega on täitemenetlus peatatud. Peatamist on taotlenud võlgnik ise. Täitemenetluse peatamise tinginud aluse äralangemisel on kohtutäituril kohustus võlgniku poolt esitatud kaebus läbi vaadata vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korrale. Seega on kohtutäituril kohustus sisuliselt asi läbi vaadata ja otsus teha peale täitemenetluse uuendamist. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et ühe sissenõudja poolt esitatud erinevate täitedokumentide alusel tuleb võlgniku suhtes algatada üks täitemenetlus ning et erinevatest täitedokumentidest tulenevad rahalised nõuded tuleb summeerida.
lg 4 rakendamine oli põhjendatud, sest kohtutäiturile teadaolevalt ei olnud sissenõudja kasuks kinnistutele seatud hüpoteeki ning vara võõrandamise või varjamise kahtlus eksisteerib ja võib olla iga võlgniku puhul, kelle suhtes algatatakse täitemenetlus. Kohtutäitur kui täitevvõimu esindaja ei saa jätta
Kinnisasjade hindamistoimingu läbiviimine saab toimuda alles pärast täitemenetluse uuendamist. Maakohtu määrus 4. Maakohus rahuldas 18.03.2013 määrusega Raudla Kodu OÜ kaebuse osaliselt, tunnistades seadusvastaseks kohtutäitur Priit Petteri poolt täiteasjas nr 023/2012/3386 kahe kinnistamisavalduse esitamise keelumärgete kanda laskmiseks kinnistusraamatu registriosadesse nr xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx kantud kinnistutele ning kohustades kohtutäiturit läbi vaatama kaebaja 17.12.2012 kaebuse osas, milles taotleti kaebaja kinnistute keelumärgete alt vabastamist. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata osas, milles taotleti täiteasjades nr 023/2012/3387 ja nr 023/2012/3388 täitemenetluse alustamise seadusvastaseks tunnistamist, 30.11.2012 kohtutäituri tasu otsuste täiteasjades nr 023/2012/3387 ja nr 023/2012/3388 tühistamist ning kohtutäituri kohustamist kinnistusosakonnale avalduse esitamiseks käsutamise keelumärgete kustutamiseks kinnistusraamatust võlgnikule kuuluva 43 kinnisasja suhtes. Menetluskulud jättis kohus kohtutäituri kanda. 4 5.
lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
lause sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2009 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-102-09 (p 9) on sedastatud, et juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale kaebuse 17.12.
Kohtutäitur ei ole temale esitatud kaebust läbi vaadanud ning on põhjendanud seda täitemenetluse peatamisega.
lg 2 p 1 sätestab, et kohtutäitur võib täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Kui kohtutäitur oma õigust kasutab, peab ta lahendama kaebuse ajal, millal täitemenetlus on peatatud. Kohtutäitur peab menetluse peatamise ajal kaebuse lahendama, sest menetluse peatamise aluseks on kaebuse esitamine. Peatamise alus ei saaks seetõttu ilma kaebust lahendamata ära langeda. Sõltumata peatamise alusest on täitemenetluse peatamise tagajärjed
Kui täitemenetluse peatamine
lg 2 p 1 alusel ei takista kaebuse läbivaatamist, ei saa takistada kaebuse läbivaatamist ka täitemenetluse peatamine mõnel muul
Seejuures ei oma tähtsust, millise täitemenetluse osalise tegevus on tinginud täitemenetluse peatamise aluse esinemise. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohustatud kaebuse läbi vaatama sõltumata täitemenetluse peatamise alusest. Kohtutäiturile esitatud kaebuse lahendamine täitemenetluse peatamise ajal on kooskõlas ka täitemenetluse eesmärgiga, milleks on võlausaldaja nõude võimalikult efektiivne rahuldamine. Kui kohtutäitur peaks lahendama kaebuse alles pärast täitemenetluse jätkumist, võib see kaasa tuua ebamõistliku viivituse nõude sundtäitmisel, sest kohtutäituri esmaseks toiminguks oleks kaebuse lahendamine. Seejuures ei saa välistada kaebemenetluse jätkumist maakohtus. Kui kaebus lahendatakse täitemenetluse peatamise ajal, on kohtutäituril võimalik jätkata täitemenetluse uuendamisel nõude sundtäitmisega või teha kaebuse lahendamisest tingitud täitetoiminguid. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik teinud omalt poolt kõik vajaliku kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ning on seejuures järginud seadusest tulenevaid tähtaegu. Seetõttu oli võlgnikul õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuste ja tegevuste peale otse kohtule.
lg 4 sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 kohaselt on
lg 4 kohaldamise eeldusena vajalik sellise asjaolu olemasolu, mis annab alust arvata, et keelumärke sissekandmisega viivitamine võib seada ohtu sissenõudja nõude rahuldamise. Üheks selliseks erandlikuks asjaoluks võib olla olukord, kus sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki, ning vara võõrandamise või varjamise kahtlus.
lg 4 kohaldamine võib olla võimalik ka hüpoteegi korral, kui muud asjaolud, nt võlgniku tegevus, mille eesmärgiks on võõrandada vara, annavad alust arvata, et sissenõudja nõude 6 rahuldamine ei ole ilma olulise viivituseta võimalik (punkt 14).
Kohtutäituril on soovituslik märkida
Kindlasti peab aga kohtutäitur suutma
Täitetoimikust ei nähtu, miks rakendas kohtutäitur vaidlusalustes täiteasjades
Kohtuistungil avaldas kohtutäitur, et keelumärked võis seada arvestades nõude suurust ning kinnistusraamatust nähtuvaid õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur on kirjalikult avaldanud, et talle teadaolevalt ei olnud sissenõudja kasuks kinnistutele seatud hüpoteeki ning vara võõrandamise või varjamise kahtlus eksisteerib ja võib olla iga võlgniku puhul, kelle suhtes algatatakse täitemenetlust. Kohtutäitur kui täitevvõimu esindaja ei saa jätta
Kohtutäituri käsitlus, mille kohaselt esineb vara võõrandamise või varjamise kahtlus iga võlgniku puhul, ei ole kooskõlas seadusega. Samuti ei ole kooskõlas seadusega kohtutäituri seisukoht, et ta ei saa jätta täitevvõimu esindajana kohaldamata
Selline tõlgendus välistaks kohtutäituri poolt diskretsiooniõiguse teostamise ja tooks kaasa
lg 4 meelevaldse rakendamise.
lg 4 kohaldamiseks peavad esinema asjaolud, millest nähtub vara võõrandamise või varjamise kahtlus. Täitetoimikust ja kohtutäituri avaldatust nähtub, et kohtutäitur ei ole selliseid asjaolusid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur alusetult kohaldanud
Kohus rahuldab võlgniku kaebuse ja tunnistab seadusvastaseks võlgniku kinnisasjade käsutamise keelumärke registrisse kanda laskmise. 9. Võlgnik leiab, et kohtutäitur on seadnud keelumärked võlgniku varale oluliselt suuremas ulatuses kui on vajalik sundtäitmiseks esitatud maksunõude ja täitekulude katmiseks. Samuti leiab võlgnik, et kohtutäitur on rikkunud võlgniku kinnisasjade hindamise kohustust. Kohus on seisukohal, et
lg 4 rakendamise järgselt on keelumärkega koormatud vara hindamine üldjuhul viivitamatu toiming. Kohtutäitur ei ole vara hinnanud. Samuti ei ole kohtutäitur lahendanud kaebust, milles on vaidlustatud vara väidetavat ülearestimist. Kohus ei saa kaebuse lahendamise raames hinnata, kas vara hind on määratud seadusega kooskõlas olevalt. Menetlusökonoomiast lähtudes on käesolevas asjas kõige otstarbekam lahendus see, kui kohtutäitur selgitab võlgniku vara hindamisel välja vara hinna, mis võimaldab vajaduse korral
Seetõttu kohustab kohus kohtutäiturit vaatama võlgniku kaebuse keelumärgete tühistamise taotluse osas uuesti läbi. Kohtule ei ole antud õigust kohustada kohtutäiturit esitama kinnistusosakonnale kinnistamisavaldust keelumärgete kustutamiseks. Samuti puudub sellise taotluse rahuldamiseks sisuline alus, sest
lg 4 ebaõige kohaldamine ei tähenda automaatselt, et keelumärked tuleb kinnistusraamatust kustutada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2010 kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 16). 10. Tulenevalt
Määruskaebus
lg 1 sätestatud korda, mis näeb ette, et ilma kohtutäiturile kaebust esitamata ei saa kohtule kaevata. Väär on maakohtu seisukoht, et kui täitemenetluse 7 peatamine
lg 2 p 1 alusel ei takista kaebuse läbivaatamist, ei saa takistada kaebuse läbivaatamist ka täitemenetluse peatamine mõnel muul
Täitemenetlus oli kaebuse esitamisel juba täielikult peatatud ning taolist sõnastust
Kohus ei selgita, kuidas kohtutäitur peaks käituma siis, kui täitemenetlus on juba täielikult peatatud. Täitemenetlust on võimalik peatada ka osaliselt (näit peatada vara müük, vms). Võlgnik on ise jätnud oma õiguse kasutamata ja ei ole taotlenud täitemenetluse osalist peatamist. Täielikult peatatud täitemenetluse ajal ei ole lubatud mingid toimingud. Otsustamaks, mis on täitetoiming ning kas kaebuse läbivaatamine ja otsuse tegemine on täitetoimingud, tuleks vaadata
Iga tegevus, mis on tehtud täitemenetluse raames, on täitemenetluse seadustiku kohaselt täitetoiming. Seega toetab täitemenetluse seadustiku eesmärk ja mõte käsitlust, kus täitemenetluse täielikul peatamisel on täitetoimingud keelatud, sh kaebuse läbivaatamine ja otsuse tegemine. Laekunud kaebused lahendatakse peale täitemenetluse uuendamist ja peatamise tinginud asjaolude äralangemist. Kohtu järeldus nõude võimalikult efektiivsest rahuldamisest on asjakohatu, kuna sissenõudja on soovinud, et kaebuse läbivaatamine toimuks peale täitemenetluse uuendamist. Maakohus, soovides nö kiiret menetlust, sunnib kohtutäiturit isiklikult vastutama ja tegema otsuseid, mida ühelt poolt ei ole õigust teha ning mida sissenõudja ei soovi ja teiselt poolt ebapiisavate tõendite ja dokumentide alusel lisaks tegema hetkeotsuseid, mida on võimalik jälle edasi kaevata. Kaebuse kohene lahendamine ei tee täitemenetlust kiiremaks ega ökonoomsemaks, vaid ebaõiglasemaks. Võlgnik vaidleb teises kohtumenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle. Mistahes tsiviilkohtu käsitlus, mis sunnib kohtutäiturit keelatud perioodil täitetoiminguid tegema ja konkreetsel ajahetkel asju otsustega lahendama, ei lahenda siiski tegelikku probleemi (täitedokumendist tulenevat vaidlust) sisuliselt. Kohtutäiturile esitatud kaebus ei muuda tühiseks täitedokumenti, kuid vaidlus täitedokumendi ja selle sundtäidetavuse üle võib kogu täitemenetluse muuta tühiseks või mittevajalikuks. 13. Võlgniku ainsaks varaks on kinnisasjad. Kohtutäitur lähtus kinnisasjadele keelumärgete seadmisel eelkõige kinnistusraamatust nähtuvast kinnisasja koormavast kolmanda isiku õigusest, s.t ühishüpoteegist summas 2 000 000 eurot, võlgnikule dokumentide kättetoimetamise ja vastuvõtmise viivitusest (täitedokumendid edastati võlgnikule 30.11.2012, võlgnik võttis täitmisteated vastu alles 13.12.2012 ehk 2 nädalat hiljem) ning asjaolust, et sissenõudja kasuks ei ole seatud ühishüpoteeki. Kohtutäitur on teinud võlgniku kinnisasjadele käsutamise keelumärgete seadmisel kaalutletud otsuse, mida toetab ka maakohtu käsitlus. Maakohus on kinnitanud, et keelumärke seadmise avalduste esitamisel esines Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-14-10 märgitud eeldus - tagatist (hüpoteeki) ei olnud sissenõudja kasuks seatud. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kaalunud olulisi asjaolusid, mida Riigikohus on tunnustanud oma lahendis. Riigikohtu 06.04.2010 määruse nr 3-2-1-14-10 kohaselt on
lg 4 rakendamise otsustamine kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida peab kohtutäitur suutma põhjendama, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse. Kohtutäitur on põhjendused esitanud. Määruskaebuse esitaja nõustub, et võlgnikke tuleb eristada ja varjamist ning vajadust nõude tagamiseks kontrollida. Samas on kohtutäituril täitemenetluse algatamisel ja diskretsiooniotsuse tegemisel piiratud andmed ja kohustused. Diskretsioonotsuse tegemise kriteeriumiks saavad olla asjaolud, kui suur on nõue ning kas seda on sissenõudja kasuks tagatud ühishüpoteegiga. Kohtutäiturile ei ole seadusega pandud kohustust täitemenetluse algatamise korral hinnata kinnisasja väärtust ja võlgniku käitumist, st kas ta võiks asuda vara varjama või võõrandama. 8 Tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mille aluseks on seadus ja täitemenetluse algatamisel olemasolevad andmed. Menetlust juhtiva ja läbiviiva isikuna on kohtutäituril kohustus täiteasjas esitatud nõude täitmist vara olemasolul tagada. Kohtutäituri tegevus on nõude täitmisel piiratud sedavõrd, et kohtutäitur saab tagada nõude täitmist vaid vara olemasolul. Juhul kui kohtutäitur ei taga sissenõudja nõuet, mis ei ole tagatud ühishüpoteegiga, võiks see kaasa tuua pöördumatud tagajärjed ja kahjunõude kohtutäituri suhtes.
lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse.
Juhul kui kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist ja otsuse tegemist lugeda täitetoiminguks, siis oleks sellise käsitluse järgi täitetoiminguks ka maakohtu tegevus kaebuse lahendamisel
Kaebuse lahendamist
ja 218 alusel tuleb käsitada, kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses, mitte kui täitetoimingut. Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohane ka kohtutäituri väide, et kaebuse lahendamine ajal, kui täitemenetlus on peatatud, võib kaasa tuua kahju tekkimise sissenõudjale, mille eest võib vastutust kanda kohtutäitur. Kaebuse esitamisel kohtutäituri toimingu või otsuse peale lahendatakse küsimust, kas kohtutäituri poolt juba tehtud täitetoiming või otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kui kaebuse lahendamise tulemusena jõuab kohtutäitur või kohus järeldusele, et kaevatav kohtutäituri toiming või otsus on seadusvastane ja see tuleb tühistada, siis ei saa jätta toimingut õigusvastaseks tunnistamata või otsust tühistamata ainuüksi põhjusel, et see võiks kaasa tuua võlausaldajale kahju tekkimise, sest täitemenetluses peab kohtutäitur arvestama ka võlgniku seadusest tulenevate õigustega. Seetõttu on pigem õige see, et kaebuse mittelahendamine ajal, kui täitemenetlus on peatatud, võib kaasa tuua võlgnikul kahju tekkimise seadusvastase kohtutäituri otsuse või toimingu tõttu ja seda suurema, mida pikemalt täitemenetlus on peatatud. Määruskaebuse esitaja väidab, et maakohus sunnib kohtutäiturit ajal, kui täitemenetlus on peatatud, tegema otsuseid, mida sissenõudja ei soovi ja mida on võimalik jälle edasi kaevata. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebuse lahendamisel ei ole maakohtul tõepoolest alust kohustada kohtutäiturit tegema ajal, kui täitemenetlus on peatatud, nõude täitmisele suunatud toiminguid. Küll aga võib kohus siiski kohustada kohtutäiturit kõrvaldama enne täitemenetluse peatamist tehtud ja ebaseaduslikuks tunnistatud toimingute tagajärjed, sest vastasel korral võib nende toimingute tagajärgede kõrvaldamata jätmine paratamatult tekitada või suurendada nendest tingitud kahju, mis võib anda aluse kohtutäituri vastu kahjuhüvitusnõude esitamiseks. Seega on ka kohtutäituri enda huvides võimalikult kiiresti kõrvaldada ebaseaduslikuks tunnistatud täitetoimingute tagajärjed, et vältida võimaliku kahju tekkimist või suurenemist. Määruskaebuse väide, et kaebuse kohene lahendamine ei tee täitemenetlust kiiremaks ega ökonoomsemaks vaid ebaõiglasemaks, on ringkonnakohtu arvates samuti põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kaebuse kohene lahendamine on kooskõlas täitemenetluse efektiivsuse ja ökonoomia põhimõttega, sest täitemenetluse edasisel jätkumisel ei peaks enam kulutama aega kaebuse lahendamisele. Kaebaja väide, et kaebuse lahendamine ja sellest tulenevad toimingud võivad osutada asjatuks, kui teises vaidluses tunnistatakse täitemenetlus lubamatuks, ei ole põhjendatud ega ka asjakohane, sest kaebuse lahendamise eesmärgiks on kontrollida senise täitemenetluse seaduslikkust ja põhjendatust ning vajadusel ebaseaduslikest täitetoimingutest tulenenud tagajärgede kõrvaldamine, mitte aga selle küsimuse lahendamine, kas täitemenetlus on lubatav või lubamatu. Asjaolu, et täitemenetluse lubamatuks 10 tunnistamisel võivad osutuda kaebuse lahendamisest tulenevad toimingud nö tarbetuteks, ei õigusta kaebuse lahendmata jätmist ja sellest tuleneda võivat võlgniku õiguste võimalikku rikkumist. Milles seisneb kaebaja viidatud ebaõiglus, kaebaja põhjendanud ei ole. Määruskaebuse väide, et täidetud ei ole kaebuse maakohtus lahendamise eeldusi, s.t ei ole kinni peetud kaebuse kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et käesoleval juhul on täidetud kaebuse maakohtus lahendamise eeldused, kuna võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtuväline menetlus, kuid kohtutäitur ei ole kaebust tähtaegselt lahendanud ja keeldub selle lahendamisest täitemenetluse peatatuse põhjendusel (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09). Määruskaebuse väide, et
lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse ja sama paragrahvi lõike 11 kohaselt jäävad võlgniku varale seatud keelumärked püsima, on iseenesest õige, kuid see kehtib ainult juhul, kui nimetatud keelumärked on tehtud õiguspäraselt. Juhul kui kohtutäituri vastavad toimingud, mille alusel keelumärked tehti, osutuvad kaebuse lahendamisel näiteks ülearestimise tõttu ebaseaduslikeks, siis on võimalik need siiski kustutada. Määruskaebuse väide, et maakohus tuvastas alusetult kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjadele keelumärgete registrisse kanda laskmisel
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult käsitlenud seda küsimust ja juhindudes muu hulgas ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-14-10 toodud seisukohtatest jõudnud põhjendatud järeldusele, et kohtutäitur ei ole piisavalt põhjendanud
Määruskaebuse esitaja väidab, et maakohus on võlgniku kaebuse ilma vara ja selle väärtuse kohta dokumente nõudmata sisuliselt lahendanud, hinnanud keelumärgete seadmise proportsionaalsust ja leidnud, et kaebus tuleks läbi vaadata ja keelumärked tuleks kustutada. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited on alusetud, sest maakohus ei ole lahendanud kaebust kinnistute keelumärgete alt vabastamiseks sisuliselt, vaid vastupidi, kohus märkis, et kuna vara ei ole kohtutäituri poolt hinnatud, siis ei saa kohus kaebuse lahendamise raames hinnata, kas vara hind on määratud seadusega kooskõlas olevalt. Kohus jättis kaebuse selles osas õigesti täielikult kohtutäituri lahendada. Maakohus on jätnud vaidlustatud määrusega menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse esitaja väidab, et mentluskulud tuleks avalduse osalisel rahuldamisel jaotada võrdselt, eelistamata üht osapoolt teisele. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide on põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane ja sama paragrahvi lõike 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Käesolevas asjas on kaebus maakohtu määrusega rahuldatud osaliselt ja seetõttu on õige jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodu tõttu ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. jäävad määruskaebuse 11 Ulvi Loonurm Kaupo Paal Margo Klaar 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.