1-10-2046/45

1-10-2046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2046 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus Timofei Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Timofei Malõšenko määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. septembri 2013 määrus Timofei Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Timofei Malõšenko määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. T. Malõšenko on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 02.06.2010 otsusega KarS § 121, § 263 p 3, § 200 lg 2 p 8 ja § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistatud 3 aastase vangistusega. Karistusele liideti Viru Maakohtu 11.11.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10770 mõistetud karistus. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks oli 02.06.2010 ja lõpp 02.03.
8. Viru Vangla edastas 22.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Malõšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
9. Viru Maakohtu 17.09.2013 määrusega jäeti T. Malõšenko talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.1 Kohus leidis, et kuigi isikul on vabaduses olemas elu- ja töökoht, isikul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis, tugigrupi tegevuses ja omandanud riigikeelt, on tema vabastamist välistavaid asjaolud kaalukamad. 3.2 Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt, s.o 9-l korral karistatud ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust teist korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Vangistuses viibides on kinnipeetav korduvalt tööst keeldunud. 3.3 Tegemist on isikuga, kes on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kes pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Kohus pidas paljasõnalisteks kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda. 3.4 Kuigi vangla on isiku vabastamist toetanud, nähtub iseloomustusest, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on keskmine. Nimetatud asjaolu ei toeta isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud ka prokurör. Kohus nõustus prokuröri hinnanguga, et isiku elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus viitavad tema ohtlikkusele. Isiku vabastamine olukorras, kus tal on kanda jäänud ligi kolmandik talle mõistetud karistusest, ning arvestades tema poolt toime pandud tegude iseloomu, ei ole tema vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. 3.5 Tegemist on isikuga, kes on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Samas isik ei tunnista probleemi olemasolu. Kohtu hinnangul võib nimetatud asjaolu suurendada uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
10. Maakohtu määrusele esitas kaebuse süüdimõistetu T. Malõšenko, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. T. Malõšenko põhistab määruskaebust järgnevalt. 4.1 Positiivselt iseloomustavate asjaoludena toob T. Malõšenko välja, et on vanglas sooritanud riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksami. Samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammides ja tugigrupi tegevuses, mis õpetab teda kontrollima oma emotsioone ja hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Vabanedes on T. Malõšenkole garanteeritud töökoht. Süüdimõistetul on head suhted lähedastega ja tal on alaealine poeg. 4.2 T. Malõšenko selgitab, et Viru Vanglas tööst keeldumine oli arusaamatus. Sellel ajal käis ta eesti keele kursustel ja tema eesmärk oli sooritada B1 ja B2 taseme keeleeksam. Tema jaoks oleks olnud liiga suureks koormuseks käia korraga nii tööl kui õppida. Tema prioriteediks oli eesti keele õppimine. 4.3 Määruskaebuses tuuakse välja, et T. Malõšenko soovib tulevikus taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust ning see motiveerib teda käituma seaduskuulekalt. T. Malõšenko leiab, et tema mõtlemine on paranenud ja oluline pole mitte niivõrd vaadata minevikku, kui keskenduda tulevikule. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et T. Malõšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 5.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Malõšenko määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja T. Malõšenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. -2- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta T. Malõšenko enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja raskusele, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et T. Malõšenko, kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning kes on toime pannud kuriteo ka katseajal, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kuigi vangla toetab T. Malõšenko vabastamist enne tähtaega, on tegu üksnes arvamusega, mis ei ole kohtu jaoks siduv. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas T. Malõšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. 5.3 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et T. Malõšenko on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, mis näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Süüdimõistetu on vangistuses tegelenud eesti keele ning samuti põhiseaduse õppimisega ja soovib taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Sellised tegevused aitavad kindlasti kaasa T. Malõšenko resotsialiseerimisele pärast vangistust. Samuti peab ringkonnakohus positiivseks seda, et süüdimõistetul on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning toetav perekond. Kuigi süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, võimaldavad ringkonnakohtu hinnangul ka juba kustunud karistused teha järeldusi T. Malõšenko võimetusest kehtivast korrast kinni pidada. T. Malõšenkole on vangistuse jooksul mõistetud kokku 15 distsiplinaarkaristust. Viimase rikkumise pani ta toime 15.12.2011 ning kohtu hinnangul pole sellest möödas piisavalt aega tuvastamaks, et T. Malõšenko on otsustanud pöörduda õiguskuulekale teele. 5.4 Ringkonnakohus peab sarnaselt maakohtuga T. Malõšenko puhul riskiteguriks alkoholi. Vangla koostatud iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu ei tunnista enda probleemi alkoholiga, kuid samas on pannud toime kuritegusid alkoholijoobes. Samuti on olemas risk seoses narkootiliste ainetega, kuna isik on neid varasemalt tarvitanud ning sellise tegevuse eest ka väärteokorras karistatud. 5.5 KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et T. Malõšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna T. Malõšenkot on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole T. Malõšenko oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 5.6 T. Malõšenko puhul on näha teatavat hoiakute paranemist, kuid kohtu hinnangul pole kantud karistus siiski veel olnud piisav, et süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Kui süüdimõistetu pidas varem liiga aeganõudvaks korraga õppida ja töötada, siis nüüd avaneb tal võimalus ka töötada, mis kohtu hinnangul aitab kinnistada veelgi T. Malõšenko hoiakute muutumist. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on ette nähtud T. Malõšenkole sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, mis samuti aitaks kaasa süüdimõistetu toimetulekule pärast vangistusest vabanemist. 5.7 Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele -3- tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles T. Malõšenkot iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi.
12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb Viru Maakohtu 17.09.2013 määrus jätta muutmata, T. Malõšenko tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk