) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 28.02.2013 otsus jõustus 03.08.2013 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Kostja esitas 30.08.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja esitas 02.09.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldused vastavad
lg 3 ja lg 6 nõuetele.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3 Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 162,21 eurot. Hageja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat kostjale hüvitama menetluskulusid 162,21 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega summas 340,80 eurot. Kostja palub mitte rahuldada XXX menetluskulude kindlaksmääramise avaldust XXX poolt taotletud määras; vähendada XXX väidetavalt osutatud õigusabiteenuste ajakulu 7,75 tunni võrra; mõista XXX välja XXX kasuks põhjendatud menetluskulud summas 38,94 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud toimingutele seoses õigusabi osutamisega kokku 8,75 tundi summas 340,80 eurot. Hageja lepinguline esindaja on teostanud mh järgmiseid toiminguid: 23.10.2012- kostja 03.10.2012 vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga (2 tundi); 24.10.2012- hageja vastuse koostamine kostja vastuväidetele (1,5 tundi). Tsiviilasja 2-12-29656 toimikust nähtuvalt edastati kohtule 29.10.2012 hageja vastus kostja vastuväidetele. Hageja vastuses on hageja seaduslikuks esindajaks märgitud XXX, kes on antud vastuse ka allkirjastanud. Hageja 29.10.2012 vastuses puudub viide hageja lepingulise esindaja kohta. Hageja lepinguline esindaja on: 10.01.2013- analüüsinud kostja 30.11.2012 vastust ja pidanud nõu kliendiga (1,5 tundi); 14.01.2013- koostanud vastuse kostja vastuväidetele (1,75 tundi). Tsiviilasja 2-12-29656 toimikust nähtuvalt edastati kohtule 15.01.2013 hageja vastus kostja vastuväidetele. Hageja vastuses on hageja seaduslikuks esindajaks märgitud XXX, kes on antud vastuse ka allkirjastanud. Hageja 15.01.2013 vastuses puudub viide hageja lepingulise esindaja kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-161-11 jõudnud seisukohale, et esindaja kulude hüvitamist saab nõuda alates ajast, mil õigusteenuse osutaja sai vastava poole esindajaks. Kuna 29.10.2012 ja 15.01.2013 hageja vastused on allkirjastanud XXX, on kohus seisukohal, et hageja ei saa nõuda ülalnimetatud menetlusdokumentidega seonduva ajakulu väljamõistmist kostjalt, kuna tsiviilasja toimikust ei nähtu, et need oleks koostanud hageja lepinguline esindaja. Seega tuleb hageja lepingulise esindaja tööaega vähendada vastava ajakulu, so 3,25 tunni võrra (1,5 tundi + 1,75 tundi). Kuivõrd eeltoodud hageja menetlusdokumentide koostamise ajakulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, tuleb rahuldamata jätta ka vastavate dokumentide ettevalmistamisega seonduvad kuluartiklid. Seega tuleb hageja lepingulise esindaja tööaega vähendada veel vastavalt 3,5 tunni võrra (2 tundi + 1,5 tundi). Hageja lepinguline esindaja on 01.02.2013 valmistunud ette kohtuistungiks ja osalenud kohtuistungil (1 tund). 01.02.2013 toimunud kohtuistungil osales hageja lepinguline esindaja Aare Hõbe ja istung kestis 29 minutit. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nimetatud menetluskulu oli vajalik ja põhjendatud. Samuti on hageja lepinguline esindaja 14.01.2013 tutvunud ja analüüsinud I astme otsust (1 tund). Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.07.2013 otsusega Harju Maakohtu 28. veebruari 2013. a. otsuse XXX hagis XXX vastu elatise suurendamiseks muutmata, apellatsioonkaebused rahuldamata ning apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kummagi apellandi enda kanda. Kohus on seisukohal, et hageja poolt välja toodud I astme otsusega tutvumise ja analüüsi 4 kuluartikli näol on tegemist apellatsioonkaebuse positsioonide kujundamisega ning seetõttu apellatsiooniastme menetluskuluga. Seega tuleb eeltoodud menetluskulu osas jätta hageja taotlus rahuldamata ning vastavas osas jätta kostjalt õigusabikulud välja mõistmata. Hageja on esitanud menetluskuludena 8,75 tunnise ajakulu, mille eest kuulub tasumisele 480 eurot (400 eurot + käibemaks). Seega on arvestuslik tunnitasu 45,71 eurot tunnis (400 : 8,75 = 45,71), millele lisandub käibemaks. Kuna hageja esitatud õigusabikulud on põhjendatud üksnes ühe tunni ulatuses, tuleb arvestada nende maksumuseks 45,71 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, seega 54,85 eurot. Maakohus jättis 28.02.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-29656 menetluskulud 71 % ulatuses kostja kanda ja 29 % ulatuses hageja kanda. Seega on kostjalt põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine summas 38,94 eurot, mis on 71 % hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuludest maakohtus. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 593,63 eurot.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 3 200 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja esindaja ja kostja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kokku peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu summas 162,21 eurot ja hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu summas 38,94 eurot. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat kostjale hüvitama menetluskulusid 162,21 euro ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hagejale hüvitama menetluskulusid 38,94 euro ulatuses jätab hageja avalduse rahuldamata summas 301,85 eurot.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXX esitas avalduse kooskõlas
lg 2.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.