Obsah (8)

§ 138§ 144§ 175§ 477§ 217§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-13902 Tsiviilasi XXXhagi KÜ XXX vastu hageja kort

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 16.07.2013.a. XXX esindaja esitas 12.08.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv hagiavalduselt 319,55 eurot ja hagi tagamise avalduselt 28,76 eurot, kokku 348,31 eurot. Vastavate summade tasumine nähtub kohtutoimikust (tlk 13-14, maksekorraldused), seega on riigilõivu tasumine hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
2. Järgnevalt kontrollib kohus hageja kohtuväliseid kulusid. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks kohtutäituri põhitasu 110,40 eurot hagi tagamise määruse sundtäitmisel. Kohtutoimikust nähtuvalt on Harju tööpiirkonna kohtutäitur Katrin Vellet XXX esitanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tlk 158, otsus), mille alusel kuulus tasumisele hagi tagamise määruse täitmise põhitasu 110,40 eurot. Hageja on vastava summa tasunud (tlk 174, 2 maksekorraldus). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
3. Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 2 707,20 eurot (käibemaksuga), mis on tekkinud õigusteenuse osutamise eest 28,2h ulatuses. Kostja vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et hageja on ise õigusteadmisega isik ja ei vajanud õigusabiteenust.

§ 217

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Seega on kostja väide alusetu, kuna hagejal on vabadus otsustada, kas ta osaleb menetluses isiklikult või esindaja kaudu. Antud põhimõte kehtib näiteks ka siis, kui hagejal on kraad õigusteaduses. Samuti väidab kostja, et hageja esindaja menetluses ja toimingutes ei osalenud. Käesoleval juhul nähtub toimikust, et hagejat esindas 07.04.2012.a koostatud volikirja alusel jurist Aleksei Smelov. Antud volikiri oli lisatud hagiavaldusele. Samuti nähtub toimikust, et Aleksei Smelov on kinnitanud mitmel juhul menetlusdokumentide kättesaamist ning on kohtule esitanud mitmeid menetlusdokumente. Seega on alusetu kostja väide, et hageja esindaja menetluses ei osalenud.

1. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kostja 26.04.2012.a esitatud vastusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks kulunud 3h. Kostja vastus oli sisuliselt alla 1 lehekülje pikk. Samuti ei olnud sellele lisatud mahukaid ega keerukaid tõendeid, mille puhul oleks vastav ajakulu põhjendatud. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks ning hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 1,5h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1,5h võrra.
2. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kostja 19.06.2012.a esitatud arvamusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks kulunud 2h. Kostja vastus oli sisuliselt 1,5 lehekülge pikk. Arvamusele oli lisatud 17 lehekülge arveid. Kohus peab antud toimingu ajakulu ülemääraseks. Arvestades antud dokumendi sisu, mahtu ja sellele lisatud tõendeid, hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 1h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1h võrra.
3. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on menetluskulude taotluse koostamisele kulunud 1h. Kohus peab antud toimingut menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kontekstis mittehüvitatavaks. Vastavalt

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Arvestades eeltoodut loeb kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise 1h ulatuses põhjendamatuks menetluskuluks.

1. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hagi tagamise määruse sundtäitmisega seonduvate erinevate dokumentidega tutvumiseks ja analüüsimiseks ning nende osas kliendiga konsulteerimiseks kulunud kokku 5,5h. Antud dokumentatsioon on kokku 7 lehekülge pikk. Tegemist on lihtsate ning tüüpvormis menetlusdokumentidega, millega tutvumiseks ei saa kokku aega kuluda rohkem kui 1h. Arvestades ka kliendiga konsulteerimise ja arutamise vajadust, hindab antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2h, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 3,5h võrra. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud.
2. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga.

§ 174

lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, 3 et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja aga oma avalduses seda kinnitanud ei ole. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringu andmetel ei ole XXX registreeritud käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus vajaliku ja põhjendatud esindajatasu välja koos käibemaksuga.

1. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 21,2h (28,2h – 7h), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (96 eurot, käibemaksuga) arvestades 2 035,20 eurole. Hageja menetluskulud kokku on 2 493,91 eurot (riigilõiv 348,31 eurot + hagi tagamise määruse sundtäitmise kulu 110,40 eurot +lepingulise esindaja kulu 2 035,20 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 672 eurot (taotletud summa 3165,91 eurot – taotluse rahuldatud osa 2 493,91 eurot).
2. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 597,79 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 17.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4