alusel on vana
Alates XXX.a. kehtima hakanud
lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.
alusel varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Pooled omandasid abielu kestel 03.01.2008.a. ühisomandisse korteriomandi asukohaga XXX. Korteriomandi ostmiseks ja hiljem 2 laenu refinantseerimiseks võeti ühiselt laenu SEB Ühispangast ning laenu tagatiseks seati lisaks ostetud korterile ka hageja vanemate korterile hüpoteegid. Abielu lahutamise seisuga on laenujääk 83 000 eurot. Antud hetkeks on tekkinud olukord, kus korteri turuväärtus on väiksem kui laenujääk. Perekonnaseaduse § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb abielu lahutamisega.
lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.
lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Pooled on leppinud kokku, et poolte ühisvaraks olev korteriomand jääb XXX ainuomandisse. Pooled ühisvara jagamisel kompromissi ei saavutanud, korteriomandi eksperthinnangut kohtule ei esitanud. TsM § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama need asjaolud, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (toimiku lk11-16). Esitatud lepingute järgi on korteriomand omandatud hinnaga 1 350 000 krooni. Käesoleval ajal hindab hageja korteriomandi turuväärtuseks 31 955 eurot, kostja 55 000 eurot. Kostja lähtub turuhinna määramisel sellest, et korter on väga heas seisukorras, uues tänavas ja päris hästi sisustatud. Kohus leiab, et korteri turuväärtuse hindamisel on küll tähtis korteriomandi asukoht ja korteri üldine seisukord, küll aga mitte sisutus. Kuivõrd väärtuse osas on vaidlus, eksperdi arvamust kohtule esitatud ei ole, peab kohus õiglaseks lähtuda poolte poolt avaldatud keskmisest hinnast, mis on 45 478 eurot (31 995+55000:2), millest kummagi poole osa on 22 739 eurot. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr XXX 21.12.2007.a. , mis on sõlmitud Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja XXX ja XXX summas 150 000 EEK (toimiku lk 17-22) ja laenulepingu nr XXX, mis on sõlmitud AS SEB Eesti Ühispank ja XXX ja XXX vahel summas 88 893,00 eurot (toimiku lk 24-29), laenulepingu nr XXX , mis on sõlmitud AS SEB Pank ja XXX ja XXX vahel summas 7740 eurot (toimiku lk 31-36). Laenu on võetud perekonna huvides. Abielu lahutamise aja seisuga on laenukohustuste suuruseks 83 000 eurot, millest kummagi poole suuruseks on 41 500 eurot. Pooled on panga ees solidaarvõlgnikud. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite, et laenulepingust nr XXX poole sai hageja isa XXX. Kellele laenu saajad laenu edasi andsid, ei oma käesolevas asjas puutumust. Panga ees kannavad vastutust laenu saajad. Kohus asub seisukohale, et kuigi hageja ainuomandisse jääb korteriomand keskmise turuväärtusega 45 478,00 eurot, ei saa hageja nimetatud korterit turul realiseerida, kuna nii selle korteriomandi kui ka tema ema korteriomandi peal on AS SEB Ühispanga kasuks hüpoteegid. Kogu korteriomandi müügist saadud tulu läheks pangale. Pangalaenu mittetasumisel pööraks AS SEB Ühispank sissenõuded korteriomanditele. Kohus leiab, et negatiivse väärtusega ühisvara puhul on äärmiselt ebaõiglane kohustada negatiivse vara saajat poole turuväärtuse hüvitamist teisele poolele. Kohus leiab, et õiglane on jättes negatiivse väärtusega korteriomandi hageja ainuomandisse teha kostjaga tasaarvestus sel teel, et hagejale jääb SEB Panga ees kanda kostjast suurem kohustus kaasomandi lõpetamisel kostjale välja makstava osa suuruse ehk 22 739 euro osas. Laenu võrdsel jagamisel oleks kummagi poole laenukohustuse suuruseks 41 500 eurot. Tasaarvestuse tegemise korral jääb hageja laenukohustuse suuruseks 64 229 eurot (41 500 + 22 729). Kostja laenukohustuse suuruseks jääb 18 771 eurot (41 500-22 239). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.