← Eesti

2-12-29311/18

Obsah (7)§ 221§ 38§ 217§ 2§ 48§ 11§ 218

2-12-29311 KOHTUOTSUS Kohtuasja number 2-12-29311 Otsuse kuupäev Rakvere, 6 november 2012 kell 16.00. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi T U’e hagi sundtäitmise lubamatuks tunni

§ 221

lg 1 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et täitmisele pööratud nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ning mis oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. 7. Kohtutäituri tasu määrab kohtutäitur kohtutäituri seaduse (KTS) § 31 lg 1 järgi oma otsusega. Ka muud täitekulud määrab

§ 38lg 2 järgi kindlaks kohtutäitur.

Kohtutäituri otsused tasu ja muude kulude väljamõistmise kohta võib kohustatud isik KTS § 52 ja

§ 217alusel vaidlustada kaebuse esitamisega kohtutäiturile.

Seega on seadusandja kehtestanud täitekulude väljamõistmiseks ja vaidlustamiseks eraldi korra ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa täitekulude küsimust lahendada, pealegi ei ole kostjale teadaolevalt täitekulude väljamõistmise otsust veel tehtudki. 8. Kostja II leidis, et VÕSRS § 9 lg 4 alusel sissenõudja nõue võlgniku (hageja) vastu aegub 01.03.2021. 9. Kostja II nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. 2

(6)2-12-29311 KOHTUTÄITURI VASTUS
  2. septembril 2012 esitatud vastuses palus kohtutäitur jätta hagi rahuldamata, sest täitedokumendist tulenevad nõuded ei ole aegunud. Samas ei ole hageja hagiavalduses täpsustanud, millistele kohtutäituri otsustest tulenevatele nõuetele taotleb hageja aegumise kohaldamist.
  3. Kohtutäitur täidab Tallinna Linnakohtu 28.03.2002 otsuse kriminaalasjas nr ½-365/02, millega mõisteti hagejalt Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks kahju 1 544 220.30 krooni. Kohtuotsus jõustus 09.04.2002 ning 13.06.2002 on kohtutäiturile esitatud sissenõudja avaldus täitemenetluse algatamiseks hageja vastu. Nimetatud kohtuotsuse täitmiseks on avatud täitetoimik täiteasjas 140/2002/
  4. Täitur samuti leidis, et sissenõudja nõue ei ole aegunud ja VÕSRS § 9 lg 4 alusel kohaldatakse nõude aegumisele 10-aastast aegumistähtaega alates 01.03.
  5. Hageja suhtes tehti kohtuotsus 2002, seega oleks kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 nimetatud aegumistähtaeg lõppenud
  6. Kuna nimetatud tähtaeg on pikem kui 05.04.2011 jõustunud 10 aastane tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele uus redaktsioon ja arvestamata aegumise katkemise võimalust aeguks nõue
  7. Kuivõrd TsÜS § 157 lg 1 märgitud aegumine allub ka katkemise regulatsioonile, siis TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Täitedokument saabus täitmisele 13.06.2002, seega katkes ja algas aegumine uuesti nimetatud kuupäeval ning täitedokumendist tulenev nõue ei ole aegunud. 12.

§ 2

lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumentideks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Kohtutäitur on täiteasjas koostanud erinevaid täitekulude väljamõistmise otsuseid, kuid hageja on jätnud täpsustamata, millistest konkreetsetest otsustest tulenevatele nõuetele taotleb hageja aegumise kohaldamist ning võlgnik on piirdunud vaid üldistava määratlusega tunnistada aegunuks täiteasjas koostatud kohtutäituri tasu ja täitekulu otsused, lähtudes hagis esitatud ekslikust, nn automaatse aegumise kohaldumise, regulatsioonist.

  1. Kostja I palus TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada hagi tagamise abinõu. HAGEJA SEISUKOHT
  3. oktoobril 2012 esitatud seisukohas hageja täpsustas, et hageja puhul algas aegumine 12.06.2002, seega enne 01.07.2002 ning aluseks tuleks võtta VÕSRS § 9 lg 2, mille kohaselt, kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.
  4. Seega on hageja vastu suunatud nõue aegunud, mistõttu tuleb lugeda aegunuks ka täituri tasu ja täitekulu nõuded. MENETLUSE KÄIK
  6. oktoobril 2012 teatasid hageja ja kohtutäitur kohtule, et nad nõustuvad tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega.
  8. oktoobril 2012 teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks kuni 30.10.
  9. 3

(6)2-12-29311
  1. Täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid ei ole pooled esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Sissenõudja nõue ei ole aegunud
  3. Tallinna Linnakohtu 28.03.2002 kohtuotsusega kriminaalasjas nr ½-365/02 mõisteti T U (hageja) süüdi KrK § 148 1 lg 10 järgi ja karistati vabadusekaotusega 4 aastat ning mõisteti temalt Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kasuks välja kahju 1 544 220.30 krooni (t. lk. 1315). Hagiavalduse ja kohtutäituri vastuse kohaselt täidab kohtutäitur nimetatud otsuse kriminaalasjas. Sissenõudja avaldus täitemenetluse algatamiseks esitati täiturile 13.06.
  4. Pooltel ei ole vaidlust hageja suhtes tehtud otsuse ja otsuse täitmiseks täitemenetluse algatamise üle.
  5. Täitemenetluse seadustiku (

) § 221 lg 1 järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja ei väida, et ta sissenõudja nõude rahuldanud, ta väidab, et sundtäitmine on lubamatu, kuna sissenõudja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel aegunud. Sisuliselt väidab hageja, et esineb seaduses sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks. 21. Täitemenetluse lõpetamise õiguslikud alused on sätestatud

§ 48

, mille kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 8) muul seaduses sätestatud alusel. Kuna

§ 48

punktides 1-7 sätestatud aluseid täitemenetluse lõpetamiseks ei esine, siis analüüsib kohus, kas esineb

§ 48

p 8 toodud muu seaduses sätestatud alus avalduse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks.

  1. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 1 järgi kohtuotsusega tunnistatud nõude aegumistähtaeg oli 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest. See, et täitemenetlus 28.03.2002 kohtuotsuse kriminaalasjas nr ½-365/02 sundtäitmiseks algatati 13.06.2002, ei tähenda, et aegumisele tuleb kohaldada otsuse jõustumise või täitemenetluse algatamise ajal kehtinud TsÜS-is sätestatud aegumistähtaeg. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  3. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  4. juulit
  5. TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud 4

(6)2-12-29311 redaktsiooni järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Selle sätte järgi on kohtulahenditest tulenevate lahendite aegumistähtaeg 30 aastat alates lahendi jõustumisest.
  1. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 sätestab, et TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  2. aasta
  3. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
  4. aasta
  5. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
  6. aasta
  7. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
  8. Kuna avaldaja suhtes kriminaalasjas ½-365/02 tehtud 28.03.2002 kohtuotsuse aegumistähtaeg kuni 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel oli 30 aastat, mis ei lõpe TsÜS § 157 lg 1 alates 05.04.2011 kehtiva redaktsioonis sätestatud tähtajast varem, siis kohaldatakse nõude aegumisele 10 aastast aegumistähtaega alates 01.03.
  9. TsÜS § 157 lg 1 muutmisel oli seadusandja tahteks minna üle lühemale aegustähtajale
  10. aastase ülemineku perioodi kehtestamisega. Eeltooduga on tuvastatud, et puudub seadusest tulenev alus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks. Sellepärast puudub ka alus hagi rahuldamiseks. Täituri tasu ja täitemenetluse kuludest
  11. Hageja nõudeks on ka täituri tasu ja täitemenetluse kulude väljamõistmise otsuste aegunuks tunnistamine. Hageja ei ole nimetanud, milliste kuupäevadega täituri otsused on aegunud. Hageja ei ole täituri otsused hagiavaldusele juurde lisanud. Kostja I vastuse kohaselt temale teadaolevalt ei ole täitekulu väljamõistmise otsust tehtudki. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Seega tõendamata on täituri tasu ja täitemenetluse kulude kohta otsuste tegemine.
  12. TsMS § 4 lg 1 esimese lause alusel kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 11lg 1 p 4 ja Ts

MS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on maakohtu pädevuses muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale, millised lahendatakse hagita menetluses.

§ 217

lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 218

lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt otseselt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hageja ei ole väidetavate otsuste peale kohtutäiturile kaebust esitanud, mistõttu esineb TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestatud .alus selles osas hagi läbivaatamata jätmiseks, sest hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Eeltoodust tulenevalt tuleks hageja nõue täituri otsuste aegunuks tunnistamise osas jätta läbi vaatamata. 26. Kuna hageja on tuginenud täituri otsuste aegumisele, siis asjas tehtava otsuse kõrgema astme kohtu formaalsetel alustel tühistamise vältimiseks, kohus lahendab hagi ka selles osas sisuliselt ja jätab rahuldamata, põhjusel, et käesoleva otsuse punktides 22, 23 on tuvastatud, et sissenõudja nõuded hageja vastu ei ole aegunud, mistõttu ei saanud ka aeguda täituri tasu ja täitekulu sissenõudmise otsustest tekkinud nõuded hageja vastu. 5

(6)2-12-29311 Hagi tagamise tühistamine
  1. Viru Maakohtu 30.07.2012 kohtumäärusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 140/2002/
  2. Kohtutäitur on oma vastuses taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata tühistab kohus hagi tagamise abinõu. Menetluskulud
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
  4. Menetluskuludega seoses peab kohus vajalikuks selgitada hagejale, et kuigi tsiviilprotsessis hageja valib, kelle vastu ja millise nõudega ta hagi esitab, siiski

§ 221

lg 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel on kostjaks sissenõudja, kohtutäitur ei ole sellises hagis kostja. Kuna hagi mõlema kostja vastu jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 30. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.