Obsah (11)
§ 396§ 397§ 402§ 76§ 82§ 101§ 108§ 415§ 113§ 42§ 1152-13-3212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2013. a Põlva Tsiviilasja number 2-13-3212 Tsiviilasi R. OÜ h
§ 396
lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
§ 397
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
§ 402
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
§ 76
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 101lg 1 punkti 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 3
(6)2-13-3212
§ 108
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§ 101
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 415
lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
§ 113
lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Sama paragrahvi lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hagi on põhivõlgnevuse, intressi, võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja viivise osas tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 24-34) ja õiguslikult põhjendatud
§-de 396 lg 1, 397 lg 1, 402, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laen – 255,64 eurot –
§-de 396 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel, intress – 17,72 eurot -
§-de 397 lg 1; 402; 76 lg 1 ja 108 lg 1 alusel, võla sissenõudmiseks tehtud kulud – 11,31 eurot –
§-de 76 lg 1; 108 lg 1 ja 113 lg 5 teise lause alusel ning viivis – 255,64 eurot –
§-de 76 lg 1; 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Laenulepingus ette nähtud viivise määr 0,75% tagastamata laenusummalt iga laenusumma tagastamisega viivitatud päeva eest, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav
§ 42
lg 3 p 5 järgi ning seetõttu tühine
§ 42lg 1 järgi.
Kuna hageja on hagiavalduses vähendanud nõutavat viivist ning nõuab seda kostjalt tagastamata laenusummaga samas ulatuses, mis teeb viivise määraks 0,1% päevas ja mis on mõistlik viivise määr tarbijaga sõlmitud laenulepingu puhul, kuigi kostja on laenusumma tagastamisega viivitatud kolm ja pool aastat, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine hagiavalduses nõutud ulatuses. Hageja on nõudnud ka kahju hüvitise 18 euro väljamõistmist kostjalt ning hagiavalduse järgi seisneb hagejale tekitatud kahju Inkassoteenused OÜ-le võlgade sissenõudmise teenuse eest makstud tasus.
§ 115
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui on tõendatud, et kostja on hagejale lepingu rikkumisega tekitanud kahju. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 210113-20 (tl 34) nähtub, et hageja peab hüvitama Inkassokeskus OÜ-le I. S. 15 eurot, millele lisandub käibemaks 3 eurot. Kuna hageja pole kohtule esitatud tõendit, millest nähtub, et hageja pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, pole käibemaksu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Peale selle pole hageja esitanud kohtule tõendit, millest nähtub, et hageja on Inkassokeskus OÜ-le tasunud I. S. 15 eurot. Samuti ei nähtu Inkassokeskus OÜ arvest, millistele toimingutega seoses peab hageja hüvitama Inkassokeskuses OÜ-le I. S. . Kuna pole tõendatud, et hageja on seoses võla kohtuvälise 4
(6)2-13-3212 sissenõudmisega kostjalt kandnud täiendavaid kulusid summas 18 eurot, siis tuleb hageja nõue laenulepingu rikkumisega tekitatud kahju 18 euro hüvitamiseks jätta rahuldamata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 540,11 eurot (255,64 + 17,52 + 11,31 + 255,64). Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 558,11 (255,64 + 18 + 17,52 + 11,31 + 255,64) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldatakse 540,11 euro ehk 96,8% (540,11: 558,11) ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 96,8% ulatuses kostja kanda ja 3,2% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja juba hagiavalduses (tl 18), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv – 55 eurot ning õigusabikulu – 37 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on kümne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasunud riigilõivu 450 eurot (maksekorraldus tl 20), mis teeb ühe maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohta keskmiselt 45 eurot riigilõivu. Peale selle on hageja hagi esitamisel täiendavalt tasunud riigilõivu 55 eurot (maksekorraldus tl 21). Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 100 eurot. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmäära järgi, on võimalik hageja menetluskuluna riigilõivu mõttes arvestada 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja 5
(6)2-13-3212 vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud D. J. T. . Kuna antud hagi hind on 558,11 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Järelikult on hageja õigusabikulude nõue menetluskuluna - 37 eurot - arvestatav. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 137 (100+37) eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda 96,8% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 132,62 eurot (96,8% 137-st). Kostja võib nõuda asja lahendanud Põlva kohtumajalt oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest kostja ei ela registris märgitud aadressil (Põlva maakond Valgjärve vald Mügra küla) ja tema viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 6
(6)