← Eesti

3-12-2065/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16.09.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2065 Haldusasi K.R.i kaebus Tallinna vangla 01.08.2012 käskkirja nr 945-d ja Tallinna vangla 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra punkti 1.11.4 tühistamise nõudes. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja K.R. ning vastustaja Tallinna vangla esindaja Rait Kuuse. RESOLUTSIOON 1.Jätta K.R.i kaebus rahuldamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav K.R.i suhtes algatati distsiplinaarmenetlus seoses vanglas öörahu ajal magamiskohal mitteviibimisega ning teda karistati distsiplinaarkorras, määrates kaebajale kõige kergema distsiplinaarkaristuse-noomituse Tallinna vangla peaspetsialisti-üksuse juhi 01.08.2012 käskkirja nr 945-d alusel. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt 05.07.2012 kella 23.05 paiku

  1. üksuse
  2. sektsiooni jalutushoovis viibides nägi valvur Ahti Naarits kambris nr 44 kinnipeetav K.R.i laua taga istumas ja omavalmistatud kaartidega mängimas. 24.07.2012 teavitati K.R.i distsiplinaarmenetluse alustamisest. Samal kuupäeval esitas K.R. vanglale kirjaliku seletuse. Kaartidega mängimist K.R. ei eita, väites vaid, et mängis ilma panusteta. Täiendada oma seletust kaebaja ei soovinud. Kaebuses K.R. vaidlustab ka Tallinna vangla kodukorra punkti 1.11.
  3. Esialgu kaebuse esitaja vaidlustas Tallinna vangla kodukorra punkti 14.3.4 (kinnipeetav on kohustatud kambri visuaalseks kontrollimiseks viibima öörahu ajal oma magamiskohal, välja arvatud WC kasutamise ajal), mis aga kohtumenetluse ajal tunnistati kehtetuks Tallinna vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 „Tallinna vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ ning kinnitati uus Tallinna vangla kodukord, mille punkt 1.11.4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud kambri visuaalseks kontrollimiseks viibima öörahu ajal oma magamiskohal, välja arvatud WC kasutamise ajal. Kohus võimaldas kaebajal muuta oma kaebust ja nõuet, asendades kehtetu kodukorra punkti kehtiva kodukorra punktiga, kuna sisuliselt midagi ei muutunud ning nende kahe kõnealuse punkti tekst jäi samaks (identne). Nii kehtetuks tunnistatud Tallinna vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra punktis 14.3.4 kui ka kehtiva Tallinna vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga kinnitatud Tallinna vangla kodukorra p-s 1.11.4 sätestatakse, et kinnipeetav on kohustatud kambri visuaalseks kontrollimiseks viibima öörahu ajal oma magamiskohal, välja arvatud WC kasutamise ajal. Kaebuse esitaja vaidlustas vaidemenetluses distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kui ka Tallinna vangla kodukorra p. 14.3.
  4. Mõlemad vaided jäeti rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Kaebaja ei nõustu temale distsiplinaarkaristuse määramisega. Kaebaja väitel valvur Ahti Naaritsa ettekandes esineb 2 faktiviga: esiteks kaebaja ei mänginud kaarte laua taga ja teiseks valvur ei nõudnud ühtegi korda seletuskirja kirjutamist. K.R. mängis kaarte koos kinnipeetava R. T.ga viimase magamiskohal (voodis), kus tema oli voodis ja kaebaja ise istus voodi ääres toolil. Valvur ei süüdistanud kaebajat milleski, vaid palus läbi akna ära anda kaardid, seletuskirja kirjutamist ta ei nõudnud. Samuti on valvur seletuskirjas andnud valeinformatsiooni, et K.R. seletuskirja kirjutamisest keeldus. Kaebaja kirjutas seletuskirja 24.07.2012, s.o samal päeval, kui tema suhtes algatati distsiplinaarmenetlus, milles märkis, et mängis kaarte, kuid panusteta. Kaebaja väidab, et distsiplinaarrikkumise asjaolud ei ole korrektselt välja selgitatud: menetlus on algatatud laua taga kaartidega mängimise tõttu, kuid karistatud on K.R.i öörahu ajal magamiskohal mitteviibimise eest, mille kohta kaebaja ei ole seletust andnud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et Tallinna vangla kodukorra p-s 1.11.4 (end. 14.3.4) seatud kohustus ei ole mõistlik ega vajalik. Öörahu kehtestamise eesmärk ei saa olla isikule liikumispiirangu seadmine tema enda eluruumis. Öörahu ajal muude asjadega tegelemine, mis ei häiri teisi isikuid, ei takista kambri visuaalset kontrolli. Samuti ei ole mõistlik eeldada, et kinnipeetav kohe peale öörahu saabumist kell 22.00 uinud või et vangla teeb kõik endast oleneva, et kinnipeetaval oleks võimalik uinuda. 2 Kaebaja taotleb Tallinna vangla 01.08.2012 käskkirja nr 945-d ja Tallinna vangla 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra punkti 1.11.4 tühistamist. Vastustaja: Tallinna vangla jääb oma seisukohtade juurde ja leiab, et K.R.i (edaspidi kaebuse esitaja) süü distsipliinirikkumise toimepanemisel on usaldusväärselt tõendatud ning tema distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud. Samuti leiab Tallinna vangla, et kodukorra punkti 1.11.4 näol on tegemist piiranguga, mis on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas, vastab karistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning sellega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, mistõttu puudub alus eelnimetatud kodukorra punkti tühistamiseks.
  5. Tallinna vangla on seisukohal, et kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud kinnipeetava distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirjaga, milles kinnipeetav kinnitab, et ta mängis kaarte. Samuti valvur A. Naaritsa ettekandega nr
  6. Nimetatud ettekandest nähtub, et 05.07.2012 kella 23.05.2012 paiku
  7. üksuse
  8. sektsiooni jalutushoovis viibides nägi valvur A. Naarits, et kinnipeetav K.R. istub toa keskel oleva laua taga ja mängib omavalmistatud mängukaartidega. K.R.i tuvastas valvur näo ja kambrikaardi järgi. Öörahu ajal magamiskohal mitteviibimine on vastuolus kodukorra punktist 14.3.4 (kehtiv kuni 31.01.2013) tuleneva nõudega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras. Tallinna vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna vangla 01.08.2012 käskkiri nr 945-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.
  9. K.R. vaidlustas ka kodukorra punkti 14.3.4 (kehtiv kuni 31.01.2013). Tallinna Halduskohtu 24.04.2013 määrusega haldusasjas nr 3-12-2065 rahuldas kohus kaebuse esitaja taotluse ja võttis vastu muudetud kaebuse 31.01.2013 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra punkti 1.11.4 tühistamiseks. Vaidlustatud kodukorra punkti eesmärk on tagada kinnipeetavatele VskE § 10 lg-st 2 tulenev õigus 8-tunnisele pidevale uneajale. Samuti on vaidlustatud kodukorra sättega kehtestatud kohustus tingitud vajadusest veenduda, et kinnipeetav on vanglas talle määratud kohas ega ole põgenenud. Kui kinnipeetav on öörahu ajal oma magamiskohas, siis on visuaalselt kontrolli teostaval vanglateenistuse ametnikul võimalik veenduda, et kinnipeetav on vanglas talle määratud kohas ega ole põgenenud. Kui kinnipeetav ei viibi öörahu ajal oma voodikohas, siis peaks vanglateenistuse ametnik kinnipeetava asukoha tuvastamiseks igakordselt kambrisse sisenema, häirides sellega kinnipeetavaid, kes magavad. HMS § 3 lg-st 2 tuleneb, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Arvestades kohustuse seadmise eesmärki, on selle kehtestamine põhjendatud. Kodukorra punkti 1.11.4 näol on tegemist piiranguga, mis on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas, vastab karistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning sellega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Tallinna vangla palub jätta K.R.i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kaebuse esitajat karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta 05.07.2012 kell 23.05 Tallinna vangla kambris nr 44 öörahu ajal magamiskohal ei viibinud, mängides laua taga 3 omavalmistatud kaartidega. Teda nägi samal ajal
  10. üksuse
  11. sektsiooni jalutushoovis viibiv valvur Ahti Naarits, kes esitas selle kohta ettekande (05.07.2012 nr 2178). Kinnipeetav K.R. ise seda fakti ei eita ning oma 24.07.2012 seletuskirjas märgib, et mängis kaarte, kuid ilma panusteta. Rohkem ta midagi lisada ei soovinud. Distsiplinaarmenetluse protokollis, millega kaebaja tutvus allkirja vastu, märgib ta, et tal vastuväiteid protokollile ei ole. 31.07.2012 protokollis on märgitud muuhulgas distsipliinirikkumise asjaolud ning ühtlasi viidatud Tallinna vangla kodukorra vastavale punktile, mida K.R. on rikkunud, s.o kinnipeetav ei viibinud öörahu ajal oma magamiskohal. Protokollist nähtuvalt kaebuse esitajale ei pandud süüks mitte kaardimängu, vaid vangla öörahu ajal oma magamiskohas mitteviibimist. Seega K.R. teadis väga hästi, milles tema poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu seisneb ning selle kohta peale protokolliga tutvumist midagi täiendavalt lisada ei soovinud. Kohus märgib, et K.R. kinnipeetavana oli teadlik vanglas kehtivast öörahu ajast kella 22.00-st kuni 06.00-ni vastavalt vangla kodukorrale (lisa 1) ning et kambri visuaalseks kontrollimiseks peavad kinnipeetavad sel ajal viibima oma magamiskohal (kodukorra p.1.11.4). Kinnipeetav K.R.i suhtes vangla selles osas mingit erandit ei ole teinud. Kohtu hinnangul kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine on vastustaja poolt tõendatud ning K.R.ile distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud. Vastustaja on põhjendanud distsiplinaarkaristuse valikut kaevatavas käskkirjas. Vangla on kinnipeetavale K.R.ile valinud kõige kergema seaduses ettenähtud karistustest- noomituse-, vaatamata sellele, et vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise hetkel oli K.R.il kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Kohus menetletavas haldusasjas ei anna hinnangut kaebuses viidatud teise kinnipeetava K. Turganiga seotud asjaoludele, kuna see ei ole asjasse puutuv. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud vastustaja poolt oluliste menetlusnormide rikkumist K.R.i distsiplinaarsüüteo menetlemisel, millega võinuks kaasneda ebaõige otsuse tegemine. Kohus leiab, et kaevatav distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on motiveeritud ning seadusega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta, mis tagab selle sisulise kontrollitavuse. Lisaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale on K.R. vaidlustanud ka Tallinna vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatudTallinna vangla kodukorra punkti 1.11.4, mille kohaselt kinnipeetav on kohustatud kambri visuaalseks kontrollimiseks viibima öörahu ajal oma magamiskohal, välja arvatud WC kasutamise ajal. Kohus selles osas nõustub vastustaja põhjendustega ning leiab, et kaebaja väited on asjakohatud. Kohus märgib, et antud juhul on tegemist piiranguga, mis on vajalik julgeoleku tagamiseks vanglas, vastab karistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning sellega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Tallinna vangla kodukorra punkti 1.11.4 eesmärk on tagada kinnipeetavatele Vangla sisekorra eeskirja (VskE) § 10 lg-st 2 tulenev õigus 8-tunnisele pidevale uneajale. Lisaks vajab kohtu poolt äramärkimist ja rõhutamist, et kõnealuse vangla kodukorra p.-ga 1.11.4 kehtestatud kohustus on tingitud vajadusest veenduda, et kinnipeetav on vanglas talle määratud kohas ega ole põgenenud, mis on väga oluline asjaolu. Seega kui kinnipeetav on öörahu ajal oma magamiskohal, siis on visuaalset kontrolli teostaval vanglateenistuse ametnikul võimalik veenduda, et kinnipeetav on vanglas temale määratud kohas ega ole põgenenud. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-le 2 halduse õigusakt/toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kohus sarnaselt vastustajaga 4 leiab, et arvestades vaidlustatud kohustuse seadmise eesmärki on selle kehtestamine põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et kaebaja suhtes vaidlustatud osas erandi tegemine ei ole põhjendatud ning kaebaja osas eelnimetatud kodukorra p. 1.11.4 tühistamiseks puudub alus. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebus ja selles esitatud nõuded on alusetud. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.