4-13-3948/7

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 3948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. septembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Jevgeni XXX kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. septembril 2013 XXXkaebust Põhja Prefektuuri KKB kiirmenetluse otsusega nr. 10220912930627 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et sõitis 30.
3. Peterburi mnt-l ja politsei märguandel peatas sõiduki. Pärast auto välist vaatlust mõisteti talle rahatrahv 40 eurot, kuna numbritule valgustus ei põlenud. Tema seda ei märganud, auto läbis aprillis 2013 tehnilise ülevaatuse ja siis oli kõik korras. Kuna Tallinna tänavad olid viletsas olukorras, lamp võis lihtsalt sõidu ajal katki minna. Taotleb mõistetud rahatrahvi tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab kohtuistungil, et politsei märguandel peatas sõiduki. Kontrolliti sõiduki rehve ja need olid korras ning kutsuti politseisõidukisse ja öeldi talle, et numbrivalgustus ei põle ja tuleb teha otsus. Koos politseinikuga käis vaatamas numbrituld ja see ei põlenud. Sõiduki kinnipidamise põhjust ütelda ei oska. Käesoleval ajal ta õpib ja temale mõistetud rahatrahv on suhteliselt suur. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et võimalik maksimumkaristus sellise rikkumise eest on 50 trahviühikut, kuid kaebajale on mõistetud rahatrahv 10 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel on arvestanud kehtivate karistuste puudumist. Riigikohus on selgitanud, et karistuse määramisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Karistust kergendavaks asjaoluks on arvestatud esimese rikkumise toimepanemist ja määratud karistus on oluliselt alla keskmise määra. Numbritulede mittepõlemine pimedal ajal on just taunitav rikkumine, et antud skeemidega pannakse massiliselt toime erinevaid väärtegusid s.o. bensiini vargusi jne. Leiab, et mõistetud rahatrahv on õiglane ja proportsionaalne ning isik on rikkumisest aru saanud. Kohtule esitatud kiirmenetluse otsuse kirjelduse kohaselt X juhtis 30.05.kell 23.45 pimedal ajal mootorsõidukit ning sõidu ajal ei põlenud numbrituled. Pani seega toime LS § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mõisteti karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. XXX selgitab asjaolu kohta, et sõiduki tehniline ülevaatus toimus kuu aega tagasi ja kõik oli korras. Ta sõidab päeva ajal ja ei märganud seda aga ei tahtnud rikkuda seadust. Muude tõenditena kohtuväline menetleja märgib „ TÜP „. XXX esitas kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles märgitu kohaselt numbritulede lamp võis tänava aukude tõttu lihtsalt katki minna ja vastuses märgitu kohaselt isik võib kaebuse esitada kohtusse. Kohus, kuulanud menetlusosaliste ütlused ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega, tuvastas alljärgneva: - Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja viitab, et karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja on arvestanud isiku esimest rikkumist, kuigi kohtuvälise menetleja otsuse kirjelduse kohaselt XXX teos puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud; - Kohtule jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja poolt väljendatud selgitus väärteo toimepanemise fakti arvestamisel muude tõenditena täheühendust „ TÜP „; - XXX ütluste kohaselt jäi talle arusaamatuks sõiduki peatamise põhjus. Kontrolliti sõiduki rehve ja mingeid pretensioone ei olnud. Seejärel ta kutsuti politseisõidukisse, kus tõdeti, et karistama peab numbritule mitte põlemise asjus. Ülaltoodu kohaselt kohus tuleb järeldusele, et XXX suhtes mõistetud rahatrahv kuulub tühistamisele väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus on seisukohal, et XXX poolt juhitud sõidukil võis numbritule mittepõlemise rike tekkida ka sõidu ajal. Seda fakti pole keegi ka ümber lükanud ja Põhiseaduse § 22 kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süüd tõendama, kuigi kiirmenetluse otsuses tema poolt antud kirjelduse kohaselt ta ei tahtnud rikkuda seadust. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tema süü leidnud tõendamist ka tähekombinatsiooni „TÜP „ alusel, kuid Väärteomenetluse seadustik ei ole selliseid tähekombinatsioone süüd kinnitavate tõenditena ette näinud. Samuti kohtule jääb arusaamatuks XXX poolt juhitud sõiduki peatamise asjaolu ja eesmärk. KrMS § 63 loetleb tõendite nimistu, kuid selles nimistus puuduvad viited mingitele täheühendustele kui muudele dokumentidele. KarS § 15 lg. 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole tuvastatud XXX teos väärteo koosseisu tunnust, sest kohtule esitatud kaebuses märgitu kohaselt numbrituli võis sõidu ajal katki minna, vastupidine pole leidnud kinnitamist selles, et XXX hooletusest jäi enne sõitma alustamist tuvastamata numbritule rike. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3; § 29 lg. 1 p. 1 kohus otsustas: 1 Jevgeni XXX poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. 2 Põhja Prefektuuri KKB kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 13, 007004