Obsah (6)

§ 144§ 175§ 174§ 132§ 177§ 178

2-12-41001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-41001 Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlus

§ 144punktile 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a. määruse nr. 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lõikele 3 määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1 – 10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a. määruse nr. 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli teenuse osutamise ajal töötasu alammäär tunnis 27 krooni (1,73 eurot). Seega on 10-kordne tunnipalga alammäär 17, 30 eurot. Kokku 6 tunni eest 106.20 eurot. Pooltevaheline suhe omandi üle on kaasomandis olev objekt. Kaasomanike vahelised vaidlused teenivad mõlema kaasomaniku huve ja seega tuleb kulutused hagi rahuldamisel jätta mõlema osapoole kanda. Kaasomanike vahelised suhted on TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad. Vaatamata nendele asjaoludele on hageja nõus menetluskulude kandmisega mitte enam kui 106.20 eurot, seda ka põhjendusel, et kostja ei ole esitanud muid sisulisi asja puudutavaid seisukohti kui menetluse peatamisega mitte nõustumist, mis ei ole aeganõudev või eriteadmisi vajav avalduse vorm. Hageja hindab esindaja töö mahtu, selleks kulunud vajalikku aega ja kvaliteeti. Selle tulemusena taotlen kohtul tasuarve nr 0053/12 vähendamist 1 tunni peale. Hageja ei pea põhjendatuks ajakulu hagimaterjalide analüüsiks kulutada ajakuluna 5 tundi, samuti ei oleks ka 2 2-12-41001 põhjendatud kohtupraktika ja seadusandlusega tutvumiseks samaväärne maht 5 tunni ulatuses. Esindajaks olev jurist on sedalaadi kohtuasjades olnud esindaja aastate kestel. Tema kvalifikatsiooni püsimise eeltingimuseks on, et ta hoiab ennast kursis asjakohase seadusandluse ja kohtupraktikaga. Juristi kvalifikatsiooni säilitamiseks kuluv aeg (ja näiteks õppetegevus) ei ole arvatav konkreetses kohtuasjas tasustatava aja hulka. Mööndes, et konkreetse kohtuasjaga seotud nüansside uurimiseks kohtupraktikast võib olla vajalik mõningane aeg, jään tasustatava aja hulka arvestades selles positsioonis 1,5 tundi. Muus osas, et arvestades tsiviilasja keerukust, poolte esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti, taotletava tasu vajalikust ja põhjendatust on tasu väljanõudmine teiselt kaasomanikult põhjendamatu. Hageja on seisukohal, et kohus nähes asja perspektiivitust oleks pidanud jätma asja üldse menetlusse võtmata. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud menetluskulude kandmist ning hageja ei saa antud asjaolu ka kuidagi tõendada. Hageja taotleb kohtu kaasabi tõendite kogumisel, et selgitada välja, kas antud kulutused esitatud arvete näol on ka tegelikkuses kantud. Hetkel ei ole selle kohta esitatud ühtegi kulutõendavat dokumenti, mistõttu on hagejal kahtlus, et antud arvestused on tehtud näilikena. Hageja taotleb kohtult abi nimetatud dokumentide saamisel, et tuvastada kas antud maksekorralduste alusel on ka maksed tegelikkuse sooritatud või tegemist on fiktiivsete arvetega. Eelnevast lähtudes palun lahendada menetluskulude avaldus lähtudes eelpool toodust jättes menetluskulude avalduse summas 576 eurot rahuldamata selle põhjendamatuse tõttu. Kostja seisukoht hageja vastuväidetele 06.06.2013.a esitas kostja esindaja hageja vastuväitele vastuse, millises vaidleb hagejale vastu, märkides, et kuna menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude joatuse määramisel põhimenetluses, siis on asjassepuutumatud hageja seisukohad, et kaasomanike vahelised vaidlused teenivad mõlema kaasomaniku huve ja seega tuleb kulutused hagi rahuldamisel jätta mõlema osapoole kanda, omandi kaitse hagi tulnuks menetleda hagita asjana TsMS § 475 lg 1 p 13 alusel ning asja perspektiivitust nähes ei oleks kohus pidanud hagi menetlusse võtma. Kostja juhib hageja tähelepanu asjaolule, et juhindudes TsMS § 168 lg 2 määras kohus kindlaks menetluskulude jaotuse jättes menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja kohtulahendit ei vaidlustanud, mistõttu on see jõus ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja ei ole esitanud kohtumenetluses ühtki sisulist vastuväidet. Maakohus on kohustanud kostjat hagile vastama ning kostja on 22.11.2012 esitanud hagi vastuse, kus lisaks vastuväidetele hagi menetletavuse osas on esitanud ka sisulised vastuväited hagile. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimikust nähtub, et 22.11.2012 hagi vastus on koostatud 3,5 lehel ja selles on esitatud hagile nii menetluslikud kui ka sisulised vastuväited. Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas 13.03.2013 ja 12.04.2013.a tehtud Harju Maakohtu määrused jõustusid 30.04.2013.a. 3 2-12-41001 Kostja esitas 06.05.2013.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 ja § 174 lg 6 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Seega on kostja lepingulise esindaja kulud menetluskulud.

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd hageja esitas kostja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite, kontrollib kohus kostja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja toimingud seoses õigusabi osutamisega olid järgnevad: - hagimaterjalide analüüs ja hagi vastuse koostamine - 5h. Kohtu arvates on 4,5 lehekülje pikkuse hagi (tsiviilasja toimik, lk 1-5) ja selle 23-l lehel paiknevate lisade (lk 7-30) analüüsimisele ning hagile 3,5 lehekülje pikkuse vastuse koostamiseks kulutatud 5 tundi esindaja põhjendatud ja mõistlik ajakulu; - hageja menetluse peatamise taotlusele (lk 71) on kostja esindaja koostanud 1,5 lehekülje pikkuse seisukoha (lk 76-77). Seisukoha koostamine eeldas ka hageja esitatud taotluse analüüsimist. Kohus leiab, et 0,5-tunnine ajakulu on antud toiminguga seoses põhjendatud ja mõistlik; - kostja esindaja koostatud arvamus hageja 01.04.2013 seisukohale (lk 93-94) on 1,5 lehekülje pikkune ning selle koostamise eelduseks oli samuti hageja seisukohaga tutvumine. Ka nimetatud toimingule esindaja kulutatud 0,5 tundi loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks. Kokku oli kostja esindaja ajakulu 6 töötundi ja tema tasu 576 eurot. Esindaja tunnihind oli 96 eurot (80 eurot + käibemaks 20%). Hageja nõuet, et kostja peaks esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (mh eesmärgiga veenduda kulude kantuses), ei pea kohus põhjendatuks. TSMS § 174 lg 3 järgi lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja esindaja on oma avalduses menetluskulude detailse nimekirja esitanud ning kohtul puudub alus selle õigsuses kahelda. Samuti on avaldusele lisatud arved, millised tõendavad, et kostjal on esindajale tasumise kohustus tekkinud. Kohus viitab ka Riigikohtu 03.06.2013 määrusele nr 3-21-65-13, mille p-s 18 Riigikohus selgitas, et: „Põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud.“ Kohus, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatust ja hinnanud kostja esindaja tehtud toiminguid ning kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kostja esindaja toimingud ja ajakulu on põhjendatud, mõistlik ja vajalik ning kuulub sellisena hageja poolt hüvitamisele. Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane, on

§ 174lg 6 põhjendatud 4 2-12-41001 kulude hüvitamine koos käibemaksuga.

Kohus ei nõustu hageja arvamusega selle kohta, et käesolev tsiviilasi oli TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asi. XXX esitas kostja vastu hagi omandi kaitseks. Omandi kaitse nõue loetakse

§ 132

lg 4 p 2 hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ning lahendatakse hagimenetluses, mida kohus ka tegi. Seega tuleb lepingulise esindaja kulude suuruse määramisel lähtuda TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Vastavalt hagi esitamise ajal (11.10.2012.a) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) §-le 2 on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kostjale hüvitatavad esindaja kulud 576 eurot on tunduvalt alla kehtestatud piirmäära. Samuti märgib kohus, et isegi kui tegemist oleks olnud hagita asjaga, ei muudaks see menetluskulude kindlaksmääramist käesolevas asjas. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2013 määruses nr 3-2-1-58-13 selgitas Riigikohus, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada ja XXX tuleb XXX hüvitada lepingulise esindaja kulu summas 576 eurot.

§ 177

lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
3. jaanuari 2013 oli 0,75%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2012, Intressimäära avaldamise teated). Kohus märgib veel ka seda, et hageja väide, et antud tsiviilasjas tehtud menetluskulude jaotus on põhjendamatu, ei ole asjakohane.

§ 178

lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hageja ei ole nimetatud lahendit vaidlustanud. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 5