(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kulutuste hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks, ei ole asjakohane kostjate vastuväide, et viivist võib nõuda üksnes alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Asjakohane ei ole ka etteheide nõudearvestuse ebaselgusele, kuna hageja ei taotle viivise väljamõistmist kindlas summas, vaid protsendina põhinõudest, mille täielik ulatus oleneb põhinõude täitmise ajast. Selliselt esitatud nõude arvestust ei olegi võimalik hagis esitada, kuna ei ole teada, millal kostjad kohustuse täidavad. Kohus leiab, et ka hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis 0,25% päevas summalt 2 125,91 eurot hagi esitamisest põhinõude täitmiseni tuleb rahuldada.
lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, st käesoleval juhul alates 11.09.2012. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega lahendites 3-2-1-8-13 (p 12) ja 3-2-1-136-12 5 (p 15), ei ole viivisenõude ulatus kostja II puhul piiratud käenduslepingus märgitud vastutuse piirsummaga, kuivõrd tegemist on käendajast endast sõltuva käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamisega. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud
lg 1 alusel kostjate kanda solidaarselt.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostjad märgivad õigesti, et hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem.
järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.
lg 1 esimese lause järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.
lg 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning
sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.
lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded.
lg 4 esimese lause järgi tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu hagihinna suurenemise järgi. Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 5 341,89 eurot, mistõttu oli hagihind
Hageja vähendas oma hüvitisenõude menetluses 2 345,22 euroni, mis
Vastavalt
Sissenõutavaks muutumata viivisenõude hind on
367 järgi 1 939,61 eurot (0,25% x 2 125,91 x 365), mis tuleb vastavalt
Seega on hagihind 7 281,50 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuleb RLS (riigilõivuseadus) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu soodusmääras 400 eurot. Hageja on hagiavalduselt tasunud 350 eurot riigilõivu, st 50 eurot vähem.
lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 9 järgi kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab kostjatelt
lg 1 alusel solidaarselt välja 50 eurot riigituludesse.
lg 5 alusel tuleb nimetatud kohustus täita kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.