Obsah (7)

§ 138§ 144§ 175§ 477§ 174§ 169§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-32328 Tsiviilasi XXX kaebus Tallinna kohtutäitur

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 29.05.2013.a. AS XXX esindaja esitas 17.06.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja 2 nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 8.

§ 174

lg 3 kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus märgib, et sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastav kinnitus puudub. Samas on sissenõudja menetluskulude nimekirja päises viide käesolevale tsiviilasjale. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille põhjal saaks väita, et menetluskulud ei ole osaliselt käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega seotud. Seega puudub kohtul alus kahelda asjaolus, et kõik sissenõudja avalduses märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

1. Esmalt annab kohus hinnangu sissenõudja poolt menetluse käigus kantud kohtukuludele. Avalduse kohaselt oli sissenõudja menetluskuluks riigilõiv summas 25 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja on tasunud 12.09.2012.a määruskaebuselt riigilõivu 25 eurot (I kd, tlk 154, maksekorraldus). Avaldaja riigilõivu hüvitamise nõudele vastu ei vaidle. Seega on riigilõivu tasumine sissenõudja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista.
2. Järgnevalt kontrollib kohus sissenõudja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avalduse kohaselt on sissenõudja lepinguliste esindajate kulud kokku 415,15 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudja esindajal on kulunud 16,75h 12.09.2012 määruskaebuse koostamisele ja 0,95h määruskaebuse osas tehtud 20.12.2012 määrusega tutvumiseks. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid sissenõudja määruskaebuse rahuldamata. Seega on sissenõudja ise põhjustanud kulud, millede hüvitamise kohustust ei saa pidada avaldaja suhtes põhjendatuks ning puudutatud isikul 2 tuli nende kandmisel arvestada asjaoluga, et tema kaebus jäetakse rahuldamata. 11.

§ 169

lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus nõustub avaldaja vastuväitega ning leiab, sissenõudja kulusid, mida viimane kandis Harju Maakohtu 28.08.2012 määruse vaidlustamisel, ei ole põhjendatud välja mõista vastaspoolelt. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid sissenõudja määruskaebuse rahuldamata ning ei ole õiglane, et avaldaja peab kandma sissenõudja ebaõnnestunud määruskaebemenetluse tulemusel tekkinud lepingulise esindaja kulud. Arvestades eeltoodud kaalutlusi, loeb kohus antud õigusabikulud 17,7 h ulatuses mittevajalikeks.

1. Avaldaja ei nõustu sellega, et tema peaks hüvitama kulud Chirag Mody poolt tehtud 3 töötundide ulatuses, kuna menetlusdokumentidest nähtub, et esindajaks oli Anton Sigal, mitte Chirag Mody. Kohtutoimikust ja Advokaadibüroo Red kodulehelt nähtub, et Chirag Mody on Advokaadibüroo Red jurist. Kohus märgib, et advokaadibüroode puhul on üsna tavaline, et jurist aitab advokaadil õigusdokumente koostada ning edastada. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et mitmeid toiminguid on teostanud jurist Chirag Mody, kuid kõik kohtule esitatud dokumendid on sissenõudja lepingulise esindaja, Anton Sigal’i, poolt digitaalselt allkirjastatud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et antud juhul on siiski põhjendatud ka jurist Chirag Mody poolt teostatud toimingute tulemusena tekkinud õigusabikulude hüvitamine avaldaja poolt.
2. Kokku loeb kohus sissenõudja õigusabikulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4,15h (21,85h – 17,7h), mis arvestades sissenõudja poolt taotletud tunnihinda (kümnekordne tunnistajatasu tunnimäär 10 x 1,9 = 19 eurot) vastab 78,85 eurole. Sissenõudja menetluskulud kokku on 103,85 eurot (lepingulise esindaja kulu 78,85 eurot + riigilõiv 25 eurot), milline summa tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista. Sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 336,30 eurot (taotletud summa 440,15 eurot – taotluse rahuldatud osa 103,85 eurot). 14.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4