Obsah (9)

§ 218§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 132§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-30332 Tsiviilasi XXX hagi Aiandusühistu XXX vastu 0

§ 218sätestatule (haridust tõendava dokumendi koopia on toimikus).

Hageja palub määrata tsiviilasjas 2-12-30332 kindlaks menetluskulude rahaline jaotus ja määrata kostja aiandusühistu XXX poolt hagejale XXX hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 795 eurot. Hageja avaldus edastati Harju Maakohtu 04.07.2013 määrusega kostjale.

1. Vastuseks kostja vastuväidetele ja kohtu nõudele, selgitab hageja esindaja, et on avaldusele lisanud sularaha arve-kviitung 30/07, mille kuupäev oli avalduse esitamise hetkel tulevikus. Tegelikkuses oli arve-kviitung sularaha tasumiseks summas 300 eurot välja antud hagejale 30.07.2012, kuid ülalnimetatud avalduse koostamise ajal ilmnes, et hageja kaotas arvekviitungi originaali. Uue arve-kviitungi taastamisel esindaja ekslikult märkis aasta
2. Hageja arvamusel ei ole kompromissi sõlmimine võimalik, sest pärast kohtuotsuse jõustumist sai hageja teada, et kostja tegi veel kord ebaseadusliku otsuse hageja ühistu liikmetest väljaarvamiseks. Kostja vastuväited
3. Kostja esitas vastuväited 14.07.
4. Kostja ei ole osaliselt nõus nõutavate kulude summaga. Arve on koostatud mittekorrektselt (koostamise kuupäev on tulevikus), mistõttu kostja palub seda dokumenti mitte arvesse võtta. Kostja soovib, et hageja esitaks riigilõivu maksekorralduse. Aiandusühistu XXX on nõus kompromissiga. Peale hageja 16.08.2013 vastusega tutvumist, ei ole kostja nõus maksma 30.07.2013 sularaha arve ja 11.09.2013 toimingu eest. Kohtu põhjendused 4.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 30.04.2013 otsus jõustus 04.06.2013. Hageja esitas 05.06.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab

§ 174lg 3 nõuetele.

1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kuna riigilõivu tasumise maksekorraldus on esitatud kohtule hagi esitamisel, siis ei pidanud kohus vajalikuks teistkordselt nõuda hagejalt riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on käesolevas kohtumenetluses tasutud 03.08.2012 riigilõivu 2 175 eurot (tlk 6) ja 10.09.2012 tasutud lisaks 125 eurot (tlk 27), kokku 300 eurot. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses, mistõttu tuleb see kostjal hagejale hüvitada.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 495 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 11 tundi tunnitasuga 45 eurot. Tunnitasu 45 eurot on kohtu hinnangul mõistlik.
3. Avalduse kohaselt on hageja esindajal kulunud vastavalt kohtumäärusele 11.09.2013 uue hagi koostamisele ja edastamisele 2 tundi. Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hageja esindaja on menetluskulude nimekirja koostamisel eksinud nimetatud toimingu osas aasta arvuga: on 2013, peab olema
4. Hageja esindaja esitas 11.09.2012 vastuseks kohtu nõudele parandatud hagi (tlk 22-26). Kohus võrrelnud 03.08.2012 hagi ja 11.09.2012 parandatud hagi, on seisukohal, et 11.09.2012 toimingule kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimetatud dokumendid kattuvad ca 80% ulatuses, mistõttu kohus vähendab toimingule kulunud aega 1,6 tunni võra.
5. Hageja esindaja on tutvunud 16.10.2012 ja 28.12.2012 kostja poolt esitatud dokumentidega 2 tundi. Kostja 16.10.2012 vastuse sisuline osa on 0,5 lehekülje pikkune (tlk 40-41) ja 7 lisaga ning 28.12.2012 vastuse sisuline osa samuti 0,5 lehekülje pikkune (tlk 76), 28.12.2012 vastuses ei ole uusi asjaolusid ega seisukohti esitatud. Arvestades dokumentide mahtu ja sisu on kohtu hinnangul tutvumiseks piisav aeg 0,5 tundi. Kohus vähendab toimingule kulunud aega 1,5 tunni võrra.
6. Menetluskulude nimekirja kohaselt osales esindaja 04.04.2013 kohtuistungil 2 tundi. Istungi protokollist nähtub, et istung kestis 1 tund ja 20 min (tlk 98-100). Kohus vähendab toimingule kulunud aega 0,7 tunni võrra.
7. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Tulenevalt eeltoodust vähendab kohus toimingutele kulunud aega 3,8 (1,6+1,5+0,7) tunni võrra ja peab põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 7,2 (11-3,8) tundi summas 324 (7,2x45) eurot.
8. Kostja vaidleb vastu sularahaarvele 30.07.2013, kuna toimingu kuupäev oli avalduse esitamise ajal tulevikus. Hageja selgitas, et ekslikult arve-kviitungi taastamisel märkis esindaja 2012 aasta asemel 2013 aasta. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus, vaid kas need kulud on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud. Kulude tekkimist saab kontrollida hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 3-2-1-65-13 lahendi p 18 märkides, et kostjad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud ning ei ole oluline, kas kostjate esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. 14.

§ 132

lg 4 p 8 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Seega on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 15. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hagejale hüvitama menetluskulusid 624 euro ulatuses, millest 300 eurot on riigilõiv ja 324 eurot lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäetakse rahuldamata summas 171 eurot. 16.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse 3 menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4