) töövõtulepingu sätetest.
lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
Käeoleval juhul puudub vaidlus asjaolude üle, et poolte vahel sõlmiti töövõtulepingud, et hageja on töid teostanud, on teinud neid vastavalt lepingutingimustele ning kvaliteetselt ja on tööd kostjale üle andnud vastavalt
Samuti puudub vaidlus selles osas, et kostja on hageja poolt teostatud tööd üle vaadatud vastavalt
§-is 643 sätestatule ning on need ka vastu võtnud, mille kohustus tuleneb kostjale
§-ist 638, ning mida tõendavad hageja poolt kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (t/l 10, 14, 18, 22, 25).
lõike 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lõike 1 punktidele 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist, ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, viivist.
lõikele 1 sätestab, et võlausaldaja võib juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist.
§-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lõikele 1 kohaselt kohustub kostja maksma hagejale tehtud töö eest tasu ning tasunõue muutub
Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et juhul kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuivõrd käesoleval juhul on kostja jätnud oma rahalise kohustuse tehtud tööde eest tasuda täitmata, on hagejal õigus nõuda kostjalt oma kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kohtule kostjaga sõlmitud lepingute ja tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide koopiad ning kostjale esitatud arved nr 6142000, 6308865, 6308876, 6308879, 6142537, 6309018 ja 631247, millest nähtuvalt on tõendatud hagiavalduse täpsustuses toodud kostja võlgnevuse suurus ning fakt, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks arvel toodud maksetähtaja saabumisel. Samuti nähtub nimetatud võlgnevuse suurus ka hageja poolt kohtule esitatud raamatupidamisprogrammi raportist (t/l 29) ning Aktsiaseltsi XXX saldoteatisest (t/l 30). Kostja sõnul ei olnud hageja poolt hagiavalduses esitatud võlasumma õige. Samas hageja poolt esitatud hagiavalduse täpsustust, milles hageja vähendas oma põhinõuet 167,17 euro võrra, kostja vaidlustanud ei ole. Samuti 3 ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt on kostja võlgnevuse hagejale tasunud. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud iga töö teostamisel kokkulepe tasu suuruse osas, mida kostja tööde üleandmisevastuvõtmise akte allkirjastades ei vaidlustanud. Kõige eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 4.700,94 eurot. 10.
lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt kaheksa protsenti aastas (kuni 14.04.2013.a. kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni järgi seitse protsenti aastas). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd vastavalt eeltoodud paragrahvile võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, ja hageja nõuab käesoleval juhul viivist seaduses sätestatud määrast väiksemas määras, s.o 0,02% päevas ehk 7,3% aastas (seadusjärgne viivis oli 2009.a. esimesel poolaastal 9,5% aastas, 2009.a. teisel poolaastal, 2010.a. ja 2011.a. esimesel poolaastal 8% aastas, 2011.a. teisel poolaastal 8,25% aastas ja 2012.a. taaskord 8% aastas), hageja on kohtule esitanud korrektsed viiviste arvestustabelid (t/l 27, 56), ning kostja ei ole viiviste arvestuskäiku vaidlustanud, vaieldes vastu üksnes viiviste maksmise kohustusele, kuulub käesoleval juhul kostjalt väljamõistmisele viivis hageja poolt nõutud määras. Menetluskulude jaotamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.