← Eesti

2-12-27769/46

Obsah (6)§ 56§ 119§ 68§ 33§ 34§ 80

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L (OSAOTSUS) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21. juuni 2013. a, Tallinn, ko

) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Hageja nõude lahendamisel tuleb esiteks tuvastada, kas hageja on vaidlusaluse kinnisasja omanik, teiseks, kas kostja valdab hageja kinnisasja ja kolmandaks kas kostja võimalik valdus on õiguspärane.

  1. Hageja väidab, et ta on kinnistu ainuomanik. Hageja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (I kd tlk 6), mille kohaselt on kinnistusraamatusse teise jakku kinnistu ainuomanikuna kantud hageja. Samuti esitas hageja
  2. detsembril
  3. aastal sõlmitud ostumüügilepingu (I kd tlk 7-8), mille kohaselt omandas hageja kinnistu X Vallalt. Hageja on lisaks tõendanud, et ta võttis kinnistu renoveerimiseks laenu ja on seda ainuisikuliselt tagasi maksnud (I kd tlk 54).

§ 56lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

  1. Kostja leiab, et ta on saanud vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuks
  2. aastal sõlmitud suulise ühise tegutsemise lepingu alusel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
  3. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Enne
  4. juulit 2002 kehtinud Eesti ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 438 lg 1 sätestab, et ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. TsK § 440 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasuvad lepinguosalised §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, eeldatakse, et kõigi osaliste osad on võrdsed. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on nende kaasomandiks.
  5. Kostja vastuväitest tulenevalt kontrollib kohus, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud ühise tegutsemise leping kinnistu omandamiseks kaasomandisse. Kostja väidab, et poolte faktiline kooselu sai alguse
  6. aasta detsembris (vastuhagi lk 2 esimene lõik, I kd tlk 153) ja siis sõlmiti ka ühise tegutsemise leping. Kohus kahtleb, kas pooled sõlmisid juba
  7. aastal lepingu konkreetse kinnistu omandamiseks, kui hageja sõlmis ostulepingu alles
  8. aastal. Siiski ei muuda see oluliselt õiguslikku hinnangut kostja vastuväitele. Alates
  9. detsembrist 1993 kehtiva

§ 119

lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kehtestas samasuguse vorminõude ehitise kui vallasasja kohta. Seega pidi olema notariaalselt tõestatud ka ühise tegutsemise leping nii ehitise kui kinnistu omandamiseks (vt nt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 17). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejaga sõlminud ühise tegutsemise lepingu ehitise või kinnistu omandamiseks notariaalselt tõestatud vormis, vaid väidab, et leping on sõlmitud suuliselt. Seega, kui pooled olid sõlminud suulise ühise tegutsemise lepingu ehitise või kinnistu omandamiseks, oli see TSK §50 lg 2 (kui ühise tegutsemise leping oleks sõlmitud enne
  3. septembrit 1994) või alates
  4. septembrist 1994 kuni
  5. juunini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 93 lg 3 (kui ühise tegutsemise leping oleks sõlmitud alates
  6. septembrist 1994) järgi seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (vt selle kohta ka Riigikohtu
  7. jaanuari
  8. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-10, p 17 teine lõik). 4

(6)2-12-27769 Kuna vormikohast lepingut sõlmitud ei ole, ei saa kohus lähtuda sellest, et poolte ühiseks eesmärgiks oli kinnisasja kaasomandisse soetamine. Kinnistu ostmise eel võis selline kokkulepe pooltel olla, kuid kui poolte eesmärk oli kaasomandi loomine, siis tuli kinnistu ka omandada poolte kaasomandisse (Riigikohtu
  1. detsembri
  2. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-142-05, p 14 esimene lõik). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja ja hageja vahel ei ole ühise tegutsemise lepingut, mis oleks suunatud kinnistu ühisele omandamisele ja seega ei ole kostja saanud kinnistu kaasomanikuks. 15.

§ 68lg 3 sätestab, et omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Kostja ei ole tuginenud muudele alustele omandi tekkimise osas. Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 ei kontrolli kohus muid omandi tekkimise aluseid. 16. Järgmiseks kontrollib kohus, kas kostja on kinnistu valdaja.

§ 33lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on.

Valduse puhul on kaks olulist kriteeriumit: tahe asja vallata ja asjaolu, et isik saab teostada tegelikku võimu asja üle. Hagi asjaoludest nähtub, et kostja elab koos hagejaga vaidlusaluses kinnistus ning ei ole vaatamata hageja nõudmistele lahkunud, mis näitab kostja tahet asja vallata ja tegelikku võimalust teostada oma võimu asja üle. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on kinnistu valdajaks lisaks hagejale ka kostja. 17. Kolmandaks kontrollib kohus, kas kostja valdus on õiguspärane.

§ 34

lg-te 1 ja 2 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hageja on kostjale esitanud avalduse valduse üleandmise nõudes, millega ühtlasi ütles üles kõik kostjaga sõlmitud võimalikud kasutuslepingud, sh tasuta üürilepingu (I kd tlk 11-13). Kostja ei ole nimetatud dokumendile vastu vaielnud. Kostja ei ole kohtule esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid kostja õiguse kohta kinnistut jätkuvalt vallata. Kostja tugineb selles osas vaid asjaolule, et ta on saanud kaasomanikuks ühise tegutsemise lepingu alusel. Kohus tuvastas eespool p-s 15, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kehtiv ühise tegutsemise leping, mis oleks suunatud kinnistu omandamisele. Eeltoodust tuleneb, et kostja valdus ei ole õiguspärane. Kuna senisega on tuvastatud kõik

§ 80lg 1 kohaldamise eeldused, siis tuleb hagi rahuldada.

  1. Kohus jätab hageja
  2. juunil 2012 koos hagiavaldusega esitatud tõendi (kultuurimälestiste riikliku registri väljavõte, I kd tlk 9-10) TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata, kuna see ei oma asja lahendamisel tõenduslikku tähendust. Kohus märgib tõendite osas veel järgmist. Pooled avaldasid
  3. juuni 2013 kohtuistungil, et põhihagi lahendamisel ei ole vaja uurida vastuhagiga seoses esitatud lisasid. TsMS § 232 lg 1 kohaselt arvestab kohus tõendite hindamisel muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
  4. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et kostjal tuleb kinnistu vabastada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja selle tähtaja möödumisel tõstetakse kostja kinnistult välja. Kostja taotles kinnistu vabastamiseks kahe kuu pikkuse tähtaja määramist alates otsuse jõustumisest. Kaaludes poolte huve leidis kohus, et kostja taotletud kahe kuu pikkune tähtaeg on mõistlik. Kohus võtab siinjuures arvesse, et kinnistu on poolte väidete kohaselt olnud kostja elukohaks pikka aega ja kostjale tuleb anda mõistlik aeg oma elu ümberkorraldamiseks. Poolelt ei saa eeldada, et ta kohtuvaidluse jooksul teeb juba kõik 5

(6)2-12-27769 ettevalmistused oma elukorralduse muutmiseks vastavalt eeldatavasti jõustuvale kohtuotsusele. Kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kinnistu valdust hagejale üle ei anna, siis tuleb kostja kinnistult välja tõsta.
  1. Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, siis võib kohus TsMS § 450 lg-te 1 ja 2 aluse teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). TsMS § 450 lg-s 2 on sätestatud kohtu kaalutlusõigus otsustada reservatsiooni kasutamist (vt selle kohta Riigikohtu
  2. juuni
  3. aasta otsus tsiviilasjas 3-2-1-59-10 p 10 teine lõik). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole reservatsioon vajalik, sest vastuhagi nõue on suunatud rahalise hüvitise saamisele ning selle lahendamine ei mõjuta hageja nõuet vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse ja valduse osas. Vastuhagi lahendamisel ei näe kohus võimalust muuta ega tühistada põhihagis otsustatut.
  4. Tsiviilasja hind on hageja nõude osas TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 3 alusel 3 500 eurot.
  5. Kuna kohus ei tee osaotsust tasaarvestuse reservatsiooniga, siis otsustab kohus lahendatud nõude osas menetluskulude jaotuse. Hagi rahuldamise tõttu jäävad haginõude osas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse otsustab kohus vastuhagi lahendamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.