Obsah (9)

§ 173§ 153§ 146§ 162§ 163§ 171§ 172§ 175§§ 65

KOHTUMÄÄRUS lõpparuande kinnitamise ja kohustustest vabastamise menetluse alustamise kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 09 .oktoober 2013.a. Rapla Tsiviilasja

§ 173

kohaselt kohustatud: 1.tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle puudumisel tulutoovat tegevust otsima.

1. teatama viivitamatult kohtule igast elu-ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ja vara, andma kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta.
2. vähemalt ühel korral aastas tegema vastavalt jaotistele võlausaldajatele makseid töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust 75 % ulatuses.
3. võlausaldajatele tehtud maksetest tuleb iga kalendriaasta lõpuks esitada kohtule aruanne.
4. pärimise teel saadu väärtusest kuulub pool võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Viie aasta möödumisel määruse jõustumisest otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Koopia määrusest saata võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada vaid juhul, kui ta on esitanud lõpparuandele või kohustustest vabastamise menetluse alustamise avaldusele vastuväite. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil ja seda ka juhul, kui saadetis tagastatakse. Asjaolud Pankrot on välja kuulutatud
5. jaanuaril
6. aastal ja jaotusettepanek kinnitatud 11.juunil 2013.a. Ainsaks nõudeks on Swedbank AS-i nõue 90 367.97 eurot, mis kuulub esimesse rahuldamisjärku. Pankrotivarasse laekus pandieseme müügist laekus 25 000 eurot ja rohkem vara pankrotivarasse laekumas ei ole. Pandi esemeks oli Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis Nurmenuku 5 asuva kinnistu võlgnikule kuulunud ½ suurune mõtteline osa, millele oli seatud ühishüpoteek AS-i Swedbank kasuks. AS-ile Swedabank on pandi eseme müügist laekunud rahast välja makstud 22 150 eurot, kuna 15/100 pandi eseme müügist laekunud summast tuleb kanda pankrotimenetluse kulude katteks. Pandi eseme müügist laekunud summat ületavas osas tuleb Swedbank AS-i nõue kanda

§ 153lg.

1 p. 2 kohaselt teise rahuldamisjärku s.o. 90367.97 – 25 000= 65367. 97 eurot. AS on koos abikaasa JSga AS-i Swedbank ees solidaarvõlgnik. JS pankrotimenetluses on haldur maksnud Swedbank AS-ile teises rahuldamisjärgus 2074.93 eurot ja 3 sama kinnistu müügist laekus ka JS pankrotimenetluses 25 000 eurot. Seega väheneb nende summa võrra nõue AS vastu ja nõude rahuldamata osaks jääb 65 367.97- 2074.93-25 000= 38 293.04 eurot.

§ 146

nimetatud pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on haldur teinud 1904 eurot, millest 35.20 eurot on massikohustused ja 1868.80 eurot ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus. Jaotusettepaneku kinnitamise järgselt on välja makstud kulud suurenenud väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuste avaldamise tasu ja pangateenuste tasu võrra kokku 33.45 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks oli halduri hinnangul võlgniku poolt koos abikaasaga võetud laenukohustus, arvestamata sealjuures perekonna sissetulekute vähenemise võimalustega. Maksejõuetuse tahtlikku põhjustamist ega ühegi kuriteo tunnuseid maksejõuetuse põhjusena ei ole ajutine haldur tuvastanud. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Alust võlgniku vara tagasivõitmise või nõudmise hagide esitamiseks ei ole. Kohtu seisukoht Lõpparuanne vastab

§ 162lg 2 ette nähtud nõuetele.

Teade lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.septembril 2013.a. Vastuväiteid ei ole lõpparuandele esitatud. Seepärast tuleb lõpparuanne

§ 163

lg 3 kohaselt kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse alustamise. AS esitas 03.jaanuaril 2013. aastal kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Võlgnik soovib usaldusisikuks oma abikaasa JS, kes on andnud selleks nõusoleku. Haldur kuulutas 08.augustiks k.a. välja võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli usaldusisiku nimetamine. Ühtegi võlausaldajat koosolekule ei tulnud ja seepärast puudub usaldusisiku ja kohustustest vabastamise menetluse alustamise osas võlausaldajate seisukoht. Kohus ei pea õigeks nimetada usaldusisikuks võlgniku abikaasat, kes on samuti pankrotivõlgnik.

§ 171lg.

2 ette nähtud kohustustest vabastamise menetluse alustamist välistavaid aluseid antud juhul ei esine ja kohus peab kohustustest vabastamise menetluse alustamist võimalikuks. Kuna usaldusisiku nimetamine ei ole võimalik, siis tuleb usaldusisiku kohustuste täitmine panna

§ 172lg.

6 kohaselt võlgnikule ja kontroll võlgniku tegevuse üle jääb kohtule.

§ 173lg.

4 kohaselt peab võlgnik pärast kohustustest vabastamise menetluse alustamist andma usaldusisikule üle vähemalt 75 % sissetulekust ja

§ 172lg.

2 kohaselt peab usaldusisik tegema üks kord aastas jaotiste alusel võlausaldajatele makseid.

§ 175lg.

1-1 kohaselt on kohustustest vabastamine võimalik ka enne viie aasta möödumist, kui võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgu arvestatavas ulatuses tasunud.

§ 175lg.2 p.1 ja lg.

5 kohaselt võib kohus oma algatusel või võlausaldaja taotlusel kohustustustest vabastamise menetluse lõpetada või keelduda kohustustest vabastamisest enne viie aasta möödumist, kui võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

ette nähtud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

§§ 65lg.

1 ja 66 lg. 3 kohaselt tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada ka pankrotihalduri tasu ja otsustada pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste põhjendatus.

§ 65lg.

2 kohaselt tuleb halduri tasu määramisel võtta aluseks halduri töö tulemusena pankrotivarasse laekunud raha, mis on antud juhul 25 000 eurot.

§ 65-1 lg.

1 kohaselt on 12 801 kuni 32 4 000 euro suuruse pankrotivara korral halduri tasu alammäär 2556 eurot, millele tuleb lisada 11 % vara alumist piiri ületavalt osalt. Viimane on 1341.89 eurot ja seega kujuneb pankrotihalduri tasu alammääraks 3897.89 eurot. Tegelikult on kõigiks pankrotimenetluse kuludeks antud juhul 3750 eurot, millest 1904 eurot on juba välja makstud. Seepärast saab halduri tasuks välja maksta 1846 eurot, mille kinnitamist haldur kohtult taotleb. Halduri taotlus tuleb lugeda põhjendatuks.

§ 65lg.

1 kohaselt võib halduri taotlusel määrata tasu ka büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Jaotusettepaneku kinnitamisel on kohus juba kinnitanud pankrotimenetluse kulud 32.90 euro ulatuses. Lõpparuandes näidatud kulude suurus vastab menetluse mahule ja kohtul ei ole alust jätta neid kinnitamata. Kuna võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid lõpparuandele, siis puuduvad vastuväited ka pankrotihalduri poolt tehtud kuludele. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik