lg 1 järgi varale sissenõude pööramisega, mille käigus vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Seega on vara arestimine sissenõude pööramise üks osatoimingutest.
lg 1 järgi kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja, keelab selle käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.
lg 1 järgi võib sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Vaidlusalune kinnisasi on kinnistusraamatusse kantud võlgniku ja tema abikaasa ühisomandina. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on võlgnik kinnisasja kindlaks määramata osa omanik.
lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, so kindlaks määratud osa. Sissenõude pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib aga
, mille lõike 1 järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kumbagi sissenõudmise pööramise eeldust käesolevas asjas ei esine ja seetõttu ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale ja kohtutäituril ei ole alust nimetatud kinnisasja arestida ning nõuda keelumärke tegemist kinnistusraamatusse. Küll aga saab sissenõudja nõuda
lg 2 järgi ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist 2 võlgniku osale ühisomandist. Selleks tuleb sissenõudjal esitada kinnisasja ühisomanike vastu ühisvara jagamise hagi
Selles hagis on võimalik taotleda hagi tagamise korras muu hulgas ka TsMS § 378 lg 1 p-s 2 sätestatud abinõuna vara arestimist ja käsutuskeelu märke tegemist vararegistris. Seega saab kohtutäitur võlgniku ühisomandis olevale varaosale sissenõuet pöörata ja seda arestida sisuliselt alles pärast ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. 8. Määruskaebuse väide, et käesolevas registriasjas on kohaldatavad Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-12 seisukohad, ei ole põhjendatud. Riigikohus on nimetatud lahendi p-des 55 ja 56 leidnud, et maksuhaldur võib taotleda kohtult MKS §-de 1361 lg 1 ja 130 lg 1 p 1 alusel luba tulevase maksuotsuse täitmise tagamiseks käsutamise keelumärke seadmiseks ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse maksukohustuslasel. Seega on tegemist maksunõude täitmise tagamise abinõu kohaldamisega haldusmenetluses. Võlaõigusliku rahalise nõude puhul saab tsiviilkohtumenetluses taotleda täitmise tagamise analoogilise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 3 järgi kostjal teatud tehingute ja toimingute, muu hulgas ka oma vara käsutamise keelamist. Käesoleval juhul ei ole esiteks sellisel viisil kinnisasja käsutamise keelumärke seadmist taotletud ja teiseks ei taotleta seda haldus- ega tsiviilkohtumenetluses. Nimetatud Riigikohtu lahendist ei tulene põhimõtet, et täitemenetluses saaks keelata võlgnikul ühisomandis oleva kinnisasja käsutamist ja taotleda sellise käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Sellel puuduks ka mõte, kuna kohtutäitur ei saaks niikuinii pöörata sissenõuet võlgniku osale ühisomandis enne sissenõudja poolt hagiga kohtusse pöördumist ning võlgniku ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumist. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.