) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Võlgnik esitas 12.02.2013 ajutise halduri aruandele kirjaliku vastuväite. Vastuväite kohaselt on võlgnik püüdnud vara pikaajaliselt müüa. Tänasel päeval ei hinda võlgniku seaduslik esindaja ega osanikud intellektuaalse omandi väärtust suuremaks kui 85 000 eurot (millisega peeti võimaliku ostjaga läbirääkimisi). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel (korrigeerimaks bilanssi vastavalt intellektuaalse omandi väärtusele 31. detsembri 2012 seisuga) on vajalik ka nõuetekohase auditi läbiviimine, mis hõlmab endas täiendavaid ulatuslikke kulutusi, ning võlgnikul puuduvad selleks otstarbeks mistahes rahalised vahendid. Võlgnik on seisukohal, et juhatuse liige on küll seadusest tulenevalt kohustatud ettevõtte raamatupidamist korraldama, kuid ilma selleks vajalike vahenditeta ei ole tal seda võimalik teha. Arvestades võlgniku vara hulka kuuluva intellektuaalse omandi tegelikku väärtust on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Seetõttu palub võlgnik kohtul ümber hinnata ajutise halduri arvamus maksejõuetuse kohta, samuti jätta ajutise halduri poolt alternatiivselt taotletu (s.t mõista võlgniku vara puudumisel ajutise halduri tasu välja võlgniku juhatuse liikmelt XXX) rahuldamata. 28.02.2013 kohtuistungil on ajutine haldur aruandes toodut täpsustanud, märkides et ta on kontrolli tulemusel kindlaks teinud, et võlgniku varal on kaubamärk siiski olemas, vara saab pankroti väljakuulutamise korral edasises menetluses intellektuaalse omandina realiseerida. Ajutine haldur on kohtuistungil tunnistanud, et olenevalt vara hinnast võib olla tegemist võlgniku pankrotiseisuga. Võlgniku esindajad palusid kohtul pankroti välja kuulutada. 4
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget XXX (isikukood XXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), I korruse saali nr 1, 27. märtsil 2013.a, kell 11.00, võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.