lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja esitas 19.07.2013 Harju Maakohtule hagi 15.05.2008 Ego järelmaksu müügilepingu nr XXX alusel võlgnevuse nõudes. Hageja on eelnevalt eraldiseisvas menetluses sama nõude alusel esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus on hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse jätnud rahuldamata 20.06.2012 kohtumäärusega, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kostjale toimetati hagi kätte 13.06.2013. Kostja edastas kohtule 03.07.2013 kirja, millega võttis hagi õigeks ning nõustus sellega, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja esitas 08.07.2013 menetluskulude nimekirja, millega palus kostjalt menetluskuludena välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 47.93 eurot ning eposti teel esitatud hagiavalduselt tasutud riigilõivu täismäärale vastavas summas 100 eurot, kokku 147.93 eurot. Hageja leiab, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi kohtusse 2 2-12-28419 esitamise, kuna kostja ei kindlustanud endale saadetavate kirjade kättesaamist ning on rikkunud oma hoolsuskohustust, mis tingis otseselt hagi esitamise. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale 10.07.2013 kirjaga. Kostja sai hageja menetluskulude nimekirja kätte 10.07.2013, kuid ei esitanud seisukohta hageja menetluskuludele. Kostja on hagi õigeksvõtmisel kinnitanud nõusolekut menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on 08.07.2013 taotlenud kostjalt menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 147.93 eurot.
Kohus leiab tuleneval
lõikest 1, et kuna riigilõiv summas 47.93 eurot tasuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning vastav menetlus on läbi viidud ja lõpetatud 20.06.2013 Pärnu Maakohtu määrusega, on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlemise kulude katteks ning ei kuulu tagastamisele hagimenetluse raames, kuna maksekäsu kiirmenetlus on Pärnu Maakohtu poolt läbi viidud ja lõpetatud. Maksekäsu kiirmenetlus on tsiviilasjast nr 2-12-28419 sõltumatu menetlus ning hageja avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetlus ei ole läinud üle hagimenetluseks vastavalt
lõikele 1, mistõttu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47.93 eurot ei ole tsiviilasja nr 2-12-28419 kohtukuluna menetluskulu vastavalt
Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et vastavalt
lõikes 5 ja § 168 lõikes 6 sätestatule on põhjendatud kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv hageja poolt hagi esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalamas riigilõivumääras 75 eurot.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.