← Eesti

2-13-32295/9

Obsah (4)§ 23§ 1§ 22§ 29

2-13-32295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Deniss Minzatov Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2013, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-13-32295 Narva linna avaldus B K pärandvara pankro

§ 23lg 4 alusel.

Väljamakse teha Tarmo Villmani pangakontole nr XXX

  1. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  2. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse punktis 4 märgitud väljamakse tegemiseks. 1

(4)2-13-32295 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Narva linn esitas
  1. juulil 2013 Viru Maakohtule avalduse B K pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. B K suri
  2. juulil
  3. Narva notar Tatjana Boitsova poolt on
  4. mail 2013 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (tl 8-9). B K pärandvara pärijaks on Narva linn. Kohus võttis
  5. juulil 2013 pankrotiavalduse pankrotihalduriks Tarmo Villmani. menetlusse ja nimetas ajutiseks Ajutise pankrotihalduri
  6. juulil 2013 aruandest (tl 31-33) nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Võlgniku pärandvaraks on raha 286,90 eurot pangakontol Swedbankas ning võlgniku pärandvaral lasuvaid kohustusi summas 583,74 eurot. Võlgniku kohustused ületavad varasid umbes kahekordselt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal olemasolev vara on ebapiisav pankrotimenetluse läbi viimiseks. Pooleli olevad (lõpetamata) täitemenetlused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt.

Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning märkimisväärne vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Võlgniku pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega

§ 22lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Menetluse läbiviimise finantseerimiseks on vajalik deposiidi 1000 eurot tasumine. Ajutine pankrotihaldur taotles mõista välja ajutise halduri tasu 558,60 eurot (420 eurot ja 138,60 eurot sotsiaalmaks) ning hüvitatavad kulutused 73,50 eurot. Pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamise korral taotles ajutine haldur määrata tasu 2

(4)2-13-32295 hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (sh maksud, va sotsiaalmaks) ja kanda see ajutise halduri pangakontole. Kohtuistungil
  1. juulil 2013 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti ning palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri seisukohaga ja kinnitas, et linn ei soovi ka deposiiti maksta. Kohus avaldas
  2. juulil 2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Boris Konstantinovi pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1000 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest arvates. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, tuginedes ajutise halduri aruandele, loeb tõendatuks, et võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused summas 583,74 eurot ja võlgniku varaks on pangakontol olev rahasumma 286,90 eurot. Seega pärandvaral lasuvad kohustused ületavad varasid umbes kahekordselt. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii

§ 1lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt.

Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu

§ 22lg 5 mõttes. 3

(4)2-13-32295

§ 29

lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt

§ 23

lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 558,60 eurot, s.o 420 eurot millele lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 73,50 eurot. Nimetatud summa sisaldab kõiki makse ja koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 558,60 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 73,50 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks, ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 73,50 eurot, kokku 632,10 eurot. Võlgniku pärandvaraks on raha 286,90 eurot pangakontol Swedbankas. Seega võlgniku pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et võlgniku pankrotivara arvelt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 558,60 eurot ja ajutise halduri vajalikud kulutused 73,50 eurot ning osas, milles võlgniku pankrotivara ei kata nimetatud tasu ja kulusid, s.o 345,20 euro suuruses, tuleb ajutise halduri tasu ja kulud hüvitada riigi vahenditest

§ 23lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.