) § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab
lg 1 kohaselt määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 2867,31 eurot ja vara puudub. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjustas pärandaja poolt teenuste tarbimine, milliste tasumiseks puudusid rahalised vahendid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 2 2-13-33974 ajutine. Samas ei jätku võlgnikul aruandest nähtuvalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole tuvastatavad vara tagasi võitmise või tagasinõudmise võimalusi.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik deposiiti kohtu määratud rahasummat tasunud. Vastavalt
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi.
lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruandest nähtuvalt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 285,12 eurot. Vajalike kulutuste katteks palub haldur mõista välja 300 eurot, (sisaldab käibemaksu 20%). Avaldaja ei ole ajutise halduri tasu või kulutuste osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kulutuste suurus on ajutise halduri kulude aruandest (t lk 82) lähtuvalt kohtu hinnangul samas osaliselt põhjendamatu. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur pidanud tegema kulutusi seoses erinevate päringutega registritele, lisandub arvestuslik bürookulu ja transpordikulu. Ajutine haldur loobus 18.09.2013 kohtuistungil transpordikuluna märgitud kulust. Kohtu arvates saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada praegusel juhul kulutusi 120 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 24 eurot.
lg 6 järgi võib kohus ajutise halduri kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel võlgnikul likviidne vara puudub, seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest 397 euro ulatuses (lisandub sotsiaalmaks).
lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Eeltoodust lähtuvalt kuulub riigi arvelt pankrotihaldur Terje Eiprele hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 euro ulatuses (lisandub sotsiaalmaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.