← Eesti

3-13-1773/28

Obsah (5)§ 278§ 108§ 109§ 253§ 249

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1773 Haldusasi Menetlusosalis

§ 278lg 1).

1 Asjaolud

  1. 22.04.2013 avaldas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihangete registris riigihanke „Mootorikütus“ (viitenumber 142513) hanketeate (HT). Vastavalt HT osa IV p-dele 1.1) ja 3.4) viib hankija läbi avatud hankemenetlust ja pakkumused tuli esitada 03.06.2013 kell 12.
  2. Pakkumused esitasid kaks pakkujat, Statoil Fuel & Retail Eesti AS ja AS Alexela Oil.
  3. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 12.07.2013 otsustega (pakkumuste vastavaks tunnistamise protokoll) lükkas hankija Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i pakkumuse tagasi ning tunnistas AS Alexela Oil pakkumuse vastavaks. Sama otsusega tunnistas hankija edukaks AS Alexela Oil pakkumuse.
  4. 22.07.2013 esitas Statoil Fuel & Retail Eesti AS VAKO-le vaidlustuse, milles ta taotles hankija otsuste, millega Statoil Fuel & Retail Eesti AS pakkumus tagasi lükati ja AS Alexela Oil pakkumus edukaks tunnistati, kehtetuks tunnistamist. VAKO 13.08.2013 otsusega nr 177-13/142513 jäeti esitatud vaidlustus rahuldamata.
  5. 23.08.2013 saabus Tallinna Halduskohtule Statoil Fuel & Retail Eesti AS kaebus VAKO 13.08.2013 otsuse nr 177-13/142513 tühistamise nõudes ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 12.07.2013 otsuse riigihankes „Mootorikütus“ (viitenumber 142513) tühistamise nõudes osas, millega lükati tagasi Statoil Fuel & Retail Eesti AS pakkumus ning tunnistati edukaks AS Alexela Oil pakkumus. Kaebuse sisu
  6. Hankija eesmärgiks riigihankes on saada majanduslikult soodsaim pakkumus. Majandusliku soodsuse hindamiseks on hankija kehtestanud kriteeriumid, mille kohaselt sõltub soodsus samaaegselt nii pakutavast kütuse allahindlusest kui tanklate arvust. Hanke korraldamisel on lähtutud olukorrast, kus ühel müüjal on samaaegselt üks hinnakiri. Faktiline olukord kütuseturul on aga selline, et automaatjaamade ja teenindusjaamade üldine hinnatase erineb valdavalt 1,6 sendi võrra. Statoil tegutseb samaaegselt mõlemas turusegmendis, opereerides nii teenindus- kui automaatjaamu. Hankedokumendi (HD) tehnilisest kirjeldusest ei tulene muid tingimusi teenuse eest pakutud hinnale kui see, et pakkumuse maksumus kujuneb lähtuvalt pakkuja Tallinnas asuva tankla kõrgeimast liitri hinnast. See tähendab, et kogumaksumuse väljaselgitamisel lähtutakse üksnes täisteenindusjaama hinnast ning sellest mahaarvatavast soodustusest. Kuna kogumaksumus kujuneb ainult täisteenindusjaama hinnalt, ei ole majanduslikult soodsaima pakkumuse välja selgitamisel tähtsust, kas automaatjaamades kehtiv „postihind“ on 1,6 senti soodsam või kallim. Kui pakkumus nimetatud maksumuse andmete ning jaamade arvu andmete põhjal osutub majanduslikult kõige soodsamaks, ongi hankija saavutanud oma eesmärgi. 5.
  7. Vaatamata suurele diskretsiooniruumile on hankija kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning jälgida, et ta kohtleks kõiki pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt. See kohustus laieneb ka hankija dokumentidele. Kui tõlgendada hanketingimusi selliselt, et kütusemüüja, kelle hinnakirja järgsed hinnad mehitatud ja mehitamata tanklates on erinevad, ei saa riigihankel pakkuda allahindlusprotsenti selliselt, et ühtlustab enne allahindlusprotsendi arvutamist mehitatud ja mehitamata tanklate hinnad, välistaks HD kaebajal enda määratud konkurentsivõimelise hinnaga pakkumuse esitamise vaidlusaluses riigihankes. Need kütusepakkujad, kelle hinnakirjajärgsed hinnad on teenuse erineva iseloomu tõttu erinevad, saaksid erinevalt pakkujatest, kes on oma hinnakirjad ühtlustanud, pakkuda kas väiksemat allahindlusprotsenti või peaksid pärast hankelepingu sõlmimist 2 muutma oma seni kehtinud hinnakirju. Selline tõlgendus takistaks osade kütusepakkujate hankes osalemise ainult erineva ärimudeli tõttu ja diskrimineeriks neid põhjendamatult. See tooks ühtlasi kaasa olukorra, kus hankija reguleeriks hanketingimuste kehtestamisega hangetel osaleda soovivate kütusemüüjate kehtivaid hinnakirju, sundides ettevõtjaid edaspidi muutma oma hinnakirja vastavalt hankijate kehtestatud tingimustele. 5.
  8. Kolmanda isiku esitatud põhimõtet − kes tahab hangetel osaleda, arvestagu hankija tingimustega oma hinnakujunduses − tuleb pidada vaba hinnakujunduse ebamõistlikuks piiramiseks. Hinnad kaebaja mehitatud ja mehitamata tanklates ei ole võrdsed tulenevalt mehitatud tanklate suurematest kuludest. Ametliku hinnakirja ühtlustamisel peaks kaebaja põhjendamatult tõstma kütuse hindu mehitamata tanklates kõigil tavatarbijatel. See ei ole äriliselt mõistlik. Seepärast tooks hinnakirja mõjutamine kaasa põhiseadusevastase ebaproportsionaalse ettevõtlusvabaduse riive, mis ei ole antud juhul põhjendatud. Hankijal puudub õigus reguleerida pakkujate majandustegevust. Selliste tingimuste kehtestamisega võtaks hankija endale varjatud pädevuse reguleerida kütusemüüjate teenuse osutamise tegevust. Lisaks on HD vormil 5 märgitud, et hankes pakutav allahindlus peab kehtima kõigis pakkuja jaamades. Seetõttu ei saanud Statoil esitada pakkumust üksnes teenindusjaamu arvestades. 5.
  9. Kuivõrd kütuse hind kaebaja automaattanklates on märgatavalt väiksem kui täisteenindusjaamades, ei ole kaebajal ka majanduslikult võimalik pakkuda automaattanklates kütust pakkumuses esitatud allahindlusprotsendiga. Kui tõlgendada HD-d selliselt, et pakkuja peaks pakkuma sama allahindlusprotsendi iga tankla lõpphinnast, peaksid korraga mõlemat liiki tanklaid opereerivad pakkujad, sh Statoil, pakkuma sisuliselt automaatjaamades kütust alla omahinna või esitama täisteenindusjaamades vastava jaamatüübi tavahindade suhtes ebaproportsionaalselt väikese allahindlusprotsendi. Seega on mõlemat liiki tanklaid opereerival pakkujal sisuliselt võimatu riigihankes osaleda, kuna tal ei oleks automaatjaama hinnatasemest lähtudes mingit võimalust hanke võitmiseks või peaks ta täisteenindusjaama hinnatasemest lähtudes müüma hiljem lepingu alusel kaupa alla omahinna. 5.
  10. Pakkumuste võrreldavuse ja pakkumuse majandusliku soodsuse hindamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas ja milliseid allahindlusi hinnakirjast pakkujad oma jaamades muidu kas ühe kliendi, ühe jaama või jaamatüübi kaupa teevad. Pakutav soodustus peab kehtima sõltumata tanklatüübist ja seda ongi kaebaja pakkunud – hankija saab ühesuguse soodustuse kaebaja hinnakirjast sõltumata tankla tüübist ja asukohast. 5.
  11. Kaebaja tanklates ühtse hinna puudumine ja selle ühtlustamine kaebaja poolt ei saa põhjustada kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamist. Kaebaja pakkumust ei saa tunnistada mittevastavaks põhjusel, et kaebaja on pakkumuses (tulenevalt tema kehtiva hinnakirja eripärast) selgitanud, et kõikides automaatjaamades arvutatakse pakkumuses esitatud allahindlusprotsent pärast 1,6 eurosendi lisamist, mis muudab hinnad kõikides tanklates võrreldavaks ja tagab hankijale riigihanke eesmärgiks oleva soodsa kütuse võimalikult paljudest kohtadest. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja vastulause
  12. Vastustaja on seisukohal, et VAKO otsus on õiguspärane. VAKO seisukoht, mille kohaselt HD-st ei tulene, et vormis 6 pakkujate poolt esitatavate allahindluse protsentide puhul oleks õigus enne allahindluse protsendi arvestamist muuta (suurendada) konkreetses tanklas kehtivat jaemüügi hinda, on õige. 3 6.
  13. Hankelepingu projekt kuulub riigihangete seaduse (RHS) § 31 lg 2 p 3 kohaselt HD koosseisu ning ükski pakkuja ei saa oma pakkumuses esitada hankelepingu projektist erinevaid tingimusi. Kaebaja esitatud lisatingimus tähendab seda, et kaebaja poolt HD vormis 6 esitatud allahindlus ühe liitri kohta (%) jaemüügi hinnast kehtib mehitatud tanklas ning automaattanklates HD vormis 5 esitatud allahindlust arvestatakse mitte automaattanklas kehtestatud jaemüügihinnast, nagu on HD-s nõutud, vaid enne allahindlust liidetakse automaattanklas kehtivale jaemüügihinnale 1,6 eurosenti. Kuigi kaebaja püüdis ka VAKO-le esitatud vaidlustuse raames toimunud istungil kinnitada, et märkuse näol on tegemist pelgalt kaebaja selgitusega, mitte lisatingimusega, on hankija seisukohal, et ükskõik, kuidas kaebaja poolt esitatud märkust nimetada, tuleb siiski hinnata selle sisulist külge ning seda tehes on ilmne, et tegemist on lisatingimusega HD-s esitatud tingimuste mõttes. 6.
  14. HD-s esitatud tingimusi kogumis hinnates on ilmne, et pakkujad pidid esitama allahindluse kindlaksmääratud protsendina ning vastav allahindlusprotsent peab kehtima kõikides pakkuja tanklates, olenemata nende tüübist ning olenemata sellest, milline on tanklas kehtiv kütuse jaemüügihind. Kaebaja poolt esitatud lisatingimuse näol ei olnud kahtlemata tegemist mittesisulise kõrvalekaldega RHS § 47 lg 2 teise lause mõttes. RHS § 47 lg 2 tulenevalt oli hankija otsus kaebaja pakkumus tagasi lükata õiguspärane ning põhjendatud. 6.
  15. Majandusliku soodsuse hindamiseks on hankija kehtestanud kriteeriumid, mille kohaselt sõltub soodsus samaaegselt nii pakutavast kütuse allahindluse protsendist kui tanklate arvust. Vastustaja kinnitab, et ta korraldas hanke, lähtudes just nimelt asjaolust, et teadaolevalt tegutsevad turul erinevat tüüpi tanklad ning nendes kehtivad erinevad jaemüügi hinnad. Seetõttu kehtestas hankija nõude, et pakutav soodustus peab kehtima kõikides pakkuja tanklates, olenemata tankla tüübist ning seeläbi tagama hankijale soodsaima hinna. Kaebaja poolt esitatud lisatingimus on majanduslikult soodne vaid kaebajale endale ning see on vastuolus HD-s esitatud nõuetega. Kolmas isik opereerib turul samuti nii automaat- kui mehitatud tanklatega ning tema poolt pakutud hind on faktiliselt soodsam kui kaebaja poolt pakutud hind. Seega saaks hankija kolmanda isikuga lepingu sõlmimise teel kahtlemata majanduslikult soodsaima pakkumuse. Pakkumuse majanduslik soodsus ei ole siiski antud kaebuse osas olulist tähtsust omav asjaolu, kuivõrd kaebuse raames tuleb hinnata vaid seda, kas kaebaja esitatud pakkumus faktiliselt vastas või ei vastanud HD-s nõutud tingimustele. 6.
  16. Kaebaja viitab kaebuses ekslikult, et kogumaksumuse väljaselgitamisel lähtuti täisteenindusjaama hinnast ning sellest mahaarvatavast soodustusest. HD vormi 6 silmas pidades ei nõudnud hankija mitte täisteenindusjaama kõrgeimat liitri hinda, vaid kõrgeimat mootorikütuse liitri hinda kütuse liikide kaupa, seejuures ei omanud tähtsust, kas vastava kuupäeva seisuga oli kõrgeim hind automaattanklas või mehitatud tanklas. Vastav tingimus oli seatud selleks, et potentsiaalseid pakkujaid võrdselt kohelda ja kindlate parameetrite alusel objektiivselt hinnata ning edasi oli pakkujate otsustada, kui suurt allahindlusprotsenti on nad nõus hankijale pakkuma. Pakkujate poolt HD vormi 6 esitamise tulemusena selgus pakkujate poolt pakutav allahindlusprotsent, mis HD kohaselt pidi kehtima kõikides pakkuja tanklates, olenemata tankla tüübist. Hankija poolt mingil kindla hetke seisuga nõutud kõrgeima mootorikütuse hinna esitamine pakkujate objektiivseks hindamiseks ei muuda kehtetuks HD-s sätestatud teisi tingimusi, millega pakkujad pidid arvestama, mistõttu on kaebaja-poolne HD tõlgendus meelevaldne ning põhjendamatu. HD-st ei tulene mitte ühtegi alust, mis võimaldanuks kaebajal oma pakkumusse lisatingimuse lisada. Hankija ei ole HD-s ette näinud, mis tüüpi tanklaid pakkuja peab omama, et pakkumust teha. Tulenevalt hanke objekti spetsiifikast ning selleks, et anda kõikidele turul tegutsevatele pakkujatele võrdne võimalus, määras hankija hindamiskriteeriumiks ühe konkreetse kuupäeva Tallinna tanklas kehtinud kõrgeima jaemüügi hinna, määramata tankla tüüpi. Hankija ei ole HD-d tõlgendanud selliselt, et see seaks täiendavaid tingimusi automaattanklate hinnale. Hankija on määratlenud kõik tingimused ammendavalt HD-s ning täiendava tingimuse on lisanud kaebaja, mitte hankija. Nii hankija kui 4 VAKO on jõudnud ainuõigele järeldusele, et kaebajal ei olnud oma pakkumusse õigus lisada lisatingimust. 6.
  17. Asjaolu, et kaebaja pakutavad kütusehinnad automaattanklates erinevad, ei välista mingil viisil pakkumuse tegemist. Kaebaja ei saa eeldada, et hankija peab üle võtma tema ettevõtte sisemised regulatsioonid ning samuti ei saa kaebaja seetõttu väita, et hankija on tema poolt esitatud lisatingimuse mittearvestamisel kahjustanud tema õigusi. Kui kaebaja saab enda sisemistest regulatsioonidest tulenevalt teha vaid hanketingimustele mittevastava pakkumuse, siis selline tegevus saab toimuda vaid kaebaja enda otsusel ning vastutusel. HD-s ei ole määratletud, milliste hindadega peab pakkuja kütust müüma või millist allahindlust kütusele rakendama. Kõik HD-s sätestatud tingimused andsid võrdse võimaluse esitada pakkumus kõikidel turul tegutsevatel pakkujatel, olenemata asjaolust, milliste tanklatega nad opereerivad. Kaebaja poolt lisatingimuse esitamise aktsepteerimisel hankija poolt andnuks hankija kaebajale konkurentsieelise, milline käitumine oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning olnuks seetõttu õigusvastane. 6.
  18. Kaebaja on oma väidetes sisuliselt vaidlustanud hanketingimuse. Juhul, kui kaebajale jäi hankemenetluse käigus mõni HD-s esitatud tingimus ebaselgeks, pidanuks kaebaja küsima hankijalt hankemenetluse käigus selgitusi. RHS § 56 sisaldab piisavat regulatsiooni, võimaldamaks pakkujal vajadusel selgitusi saada. Selgituse küsimata jätmisel ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust, et HD-d tõlgendatakse selliselt, nagu tema sellest aru sai. Kui kaebaja leidis, et mõni hanketingimus on õigusvastane, sunnib kaebajat hankemenetlusest põhjendamatult kõrvale jääma või annab mõnele pakkujale põhjendamatu konkurentsieelise, oleks ta pidanud vastava hanketingimuse vaidlustama. Seda kaebaja teinud ei ole, mistõttu kaebaja poolt esitatud kaebuse raames tuleb hinnata vaid asjaolu, kas HD-s on sätestatud need tingimused, millele hankija kaebaja pakkumust mittevastavaks tunnistades ja tagasi lükates tugines ning kas kaebaja pakkumus neile tingimustele vastas või mitte. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda isiku Alexela Oil AS seisukoht
  19. Kaebaja on oma argumentatsiooni üles ehitanud majanduslikult soodsama pakkumuse väljaselgitamist puudutavate väidetele, mis aga antud juhul on asjasse puutumatud. Hankija on seadnud tingimuseks ühtse allahindlusprotsendi olemasolu pakkuja kõigis tanklates. Tegemist on hankija nõudega pakkumusele, mis kuulub pakkujate poolt järgimisele sõltumata sellest, kas tingimus mõjutab pakkumuste hindamist või mitte. Vaidluse esemeks ei ole mitte pakkumuste hindamine, vaid kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus. Vastavalt RHS § 50 lg-le 1 hindab hankija üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi. Kuivõrd kaebaja pakkumus ei vastanud HD-s esitatud tingimustele ning lükati tagasi, siis kaebaja edasises hankemenetluses vastavalt RHS § 47 lg-le 9 ei osalenud. Seega on kaebaja argumentatsioon pakkumuste hindamiskriteeriumitest asjatu. 7.
  20. HD-st tuleneb üheselt, et allahindlus tuli pakkuda protsendina ning vastav allahindlusprotsent peab kehtima kõikides tanklates sõltumata sellest, milline on vastavas tanklas kütuse jaemüügihind. Puudub vaidlus, et kaebaja pakkumus sisaldas lisatingimust, mille kohaselt automaatjaamades tankides liidetakse arve esitamisel kehtivale jaehinnale 1,6 eurosenti ja lahutatakse sellest kliendi lepinguline soodustus. Seega oli kaebaja pakkumus vastuolus HD p-s 2.
  21. tooduga. 7.
  22. Kolmandale isikule jääb mõistetamatuks, millisest loogikast lähtudes märgib kaebaja, et tema poolt pakutud allahindlus olevat ka protsentides sama. 23.07.2013 oli kaebaja mehitatud tanklas diiselkütuse 1 liitri hind 1,325 eurot ja automaattanklas 1,309 eurot. Juhul, kui pakutud allahindluseks 5 oleks 3%, siis vastava 3 %-lise allahindlusprotsendi kohaldumisel oleks kütuse hind automaattanklas 1,269 eurot. Kui arvestada kaebaja poolt seatud lisatingimust, et enne allahindluse arvestamist lisandub hinnale 1,6 eurosenti ning seejärel arvestatakse allahindlusprotsent, tuleb hinnaks 1,284 eurot, mis on tankla jaehinnast 1,89% soodsam, mitte aga 3% soodsam. Vastav näide kinnitab ilmekalt, et kaebaja poolt seatud lisatingimuse tulemusel muutub allahindlusprotsent erinevate tanklate pakutud jaehindadest, mis on aga otseses vastuolus hanketingimustega. 7.
  23. Samuti on ekslik kaebaja seisukoht, et hankija on lähtunud eeldusest, et pakkujatel on üks jaemüügihind. Vastupidi, hanketingimustest tuleneb, et hankija on arvestanud erinevate hindade olemasoluga ühe pakkuja erinevates tanklates. Eeltoodut kinnitavad nii HD vormis 6 ja vormis 3 esitatud nõuded. Juhul, kui hankija oleks eeldanud, et ühe pakkuja kõigis tanklates on kütuse müügihind sama, ei oleks olnud vajadust viidatud regulatsioonideks. 7.
  24. Eksitav on kaebaja väide, et faktiline olukord kütuse turul olevat selline, et automaattanklate ning mehitatud tanklates müüdava kütuse hind erineb 1,6 senti. Vastav erinevus võib esineda kaebaja tanklates, lähtudes kaebaja enda sisemistest ärilistest otsustustest, kuid ei ole kuidagi üldistatav kogu kütuse turu osas. Kolmandal isikul on samuti nii automaat- kui mehitatud tanklad, kuid vastavat hinna erisust kehtestatud ei ole. Lisaks on kaebajal alati võimalik oma erinevates tanklates rakendada erinevaid hindu ning mõne aja pärast ei pruugi hinna erisust erinevates tanklates müüdavate kütuse hindades olla või on erinevus sootuks teine kui 1,6 senti. Eeltoodut kinnitab ka kaebaja, märkides kaebuses, et teoreetiliselt võib ta kõikides tanklates tõsta hinda 1,6 sendi võrra. 7.
  25. Kolmandal isikul oli võimalik hankes osaleda nii mehitatud kui automaattanklatega ilma omapoolseid lisatingimusi kehtestamata. Lisaks tuleb märkida, et sarnaseid hankeid viiakse läbi erinevate hankijate poolt ning kolmas isik on oma hinnakujunduses arvestanud, et võimalikes riigihangetes tuleb osaleda nii automaat- kui mehitatud tanklatega. Asjaolu, et kaebaja ei ole enda hinnakujunduses vastavate asjaoludega arvestanud, on kaebaja majanduslik otsustus, mitte aga mistahes viisil konkurentsi piirav hanketingimus. 7.
  26. Juhul, kui üks pakkuja võiks erinevalt hanketingimustes toodust esitada pakkumuses omapoolseid lisatingimusi, oleks tegemist konkurentsieelise andmisega ning ausa ja läbipaistva hanke läbiviimise põhimõtete eiramisega. Hanketingimused peavad olema võrdselt siduvad kõikide pakkujate jaoks. On ilmne, et lisatingimust sisaldav pakkumus kuulub tagasilükkamisele ning vastav hankija otsus on ainuõige. Kaebaja pakkumuses sisalduv allahindluse lisatingimus on sisuline, mitte formaalne kõrvalekalle hanketingimustest. Seega on hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks kooskõlas RHS § 47 lg-ga 2 ning otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Tulenevalt otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  27. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas kaebuse esitaja poolt pakkumuse vormil 5 esitatud märkust: „Statoil Fuel & Retail Eesti AS pakub hinnasoodustust täisteenindusjaamas kehtivast jaehinnast (nn püstolihinnast) mootorikütusele. Käesolevaga Statoil Fuel & Retail Eesti AS kinnitab, et mootorikütusele pakutav hinnaalandus kehtib kõikides Statoili teenindusjaamades Eestis, kus 6 kehtib Statoili kliendikaart. Allahindlus kehtib kogu hankelepingu perioodi vältel. Automaatjaamades tankides liidetakse arve esitamisel kehtivale jaehinnale 1,6 eurosenti ja lahutatakse sellest kliendi lepinguline soodustus. Automaatjaamades ostetud mootorikütuse lõpphind on sama, mis on samas piirkonnas täisteenindusjaamast ostetud mootorikütuse hind. Seega kehtib faktiliselt nii teenindusjaamades kui ka automaatjaamades ühesugune soodustus“, tuleks tõlgendada lubamatu lisatingimusena HD tähenduses, mis toob kaasa pakkumuse tunnistamise mittevastavaks ja pakkumuse tagasi lükkamise. Kohus nõustub selles küsimuses hankijaga, kolmanda isikuga ning VAKO-ga – tegemist oli lubamatu lisatingimuse esitamisega kaebuse esitaja poolt.
  28. RHS § 47 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides või juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. HD p 2.2 kohaselt peab pakkumus vastama HD-s sätestatud tingimustele ja ei tohi sisaldada täiendavaid tingimusi lisaks nõutule ega tohi olla mis tahes viisil eksitav. Parandused, vahelekirjutused ja muudatused pakkumuse dokumentides ei ole lubatud. HD p 4.7 kohaselt kohustub pakkuja järgima lisas 1 toodud vorme. Nendest kõrvalekaldumisel tunnistab hankija pakkumuse mittevastavaks. Vormi 5 kohaselt tuli pakkujal anda järgmine kinnitus: „Kõikides tanklates on võimalik arveldada meie poolt väljastatud kliendikaartidega (krediitkaartidega). Pakutav soodustus kehtib kõikides meie tanklates (nii automaat- kui mehitatud tanklates).“ Vormil 6 pidi pakkuja esitama Tallinnas asuvate tanklate kõrgeima liitri hinna 24.04.2013 seisuga koos käibemaksuga, allahindluse protsendi ühelt liitrilt ning liitri hinna allahindlusega koos käibemaksuga. Lisaks pidi pakkuja esitama järgmise kinnituse: „Käesolevaga kinnitab pakkuja, et tema poolt pakutud hind arvestab kõiki käesoleva hanke tingimusi, sealhulgas lepingu tingimusi ning pakkuja peab seda hinda kõiki tingimusi arvesse võttes mõistlikuks hinnaks. Kõik hinnad on eurodes.“ Vastavalt hankelepingu p-le 3.1.2 nägi leping ette allahindluse tanklates kehtivast jaemüügihinnast protsentides. Eeltoodud hanke alusdokumendi punktidest saab üheselt tuvastada hankija tahte hanketingimuste kehtestamisel: hankija soovis saada ühtse allahindlusprotsendi nii automaat- kui mehitatud tanklate jaemüügihinnast ilma igasuguste täiendavate lisatingimusteta - lisateheteta. HD p-st 2.2 nähtus selgelt, et lisatingimuste seadmine ei ole lubatav; HD p-st 4.7 nähtus selgelt, et lisas 1 toodud vormidest kõrvalekaldumisel on pakkumus mittevastav ning vormidel 5 ja 6 (sh arvestades hankelepingu p-i 3.1.2) tuli kokkuvõtvalt esitada kinnitused, mille kohaselt protsendina pakutav soodustus kehtib pakkuja kõikide automaat- ja mehitatud tanklate jaemüügihinnast. Ehk teisisõnu – automaattankla jaemüügihinna suurendamine enne allahindluse protsendi arvestamist ei olnud HD kohaselt lubatav. Küsimus sellest, kas HD sellisena oli õiguspärane, lubatav või mõistlik, ei ole täna enam vaidlustatav ning hankija pidi pakkumuste vastavust hinnates lähtuma kehtivast HD-st.
  29. Asjas puudub vaidlus selles, et ülaltoodud HD punkte kui hanke alusdokumendi punkte, millest hankija pidi lähtuma pakkumuste vastavuse kindlakstegemisel, RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtajal ei vaidlustatud. Seega olid nimetatud punktid pakkumuste vastavuse kindlakstegemisel kehtivad ja hankijale järgimiseks kohustuslikud. Pakkumuste vastavuse hindamisel kehtivate HD punktide järgimatajätmine kaebaja suhtes oleks seadnud pakkujad ebavõrdsesse situatsiooni ning olnud vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise tagamise põhimõtetega. RKHK lahendi nr 3-3-1-24-13 p 25 kohaselt tuleb kvalifikatsiooninõude asjakohatuse vastuväide esitada hanketeadet vaidlustades (vrd kolleegiumi
  30. aprilli
  31. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-9909, p 16;
  32. novembri
  33. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-11, p 13). Kui hanketeade on jõus, ei ole pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise staadiumis võimalik nõuda selles sisalduva kvalifikatsiooninõude kohaldamata jätmist asjakohatusele viidates. Ehkki käesoleval juhul on kaebaja 7 vaidluse alla seadnud HD punktid, mis kohalduvad pakkumuse nõuetelevastavuse kontrolli puhul, on analoogia korras Riigikohtu tsiteeritud põhimõte kohaldatav. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kuna HD vaidlusalused punktid jäid kaebaja poolt nõuetekohaselt vaidlustamata, on tegemist kehtivate hanketingimusega, millest hankija pidi lähtuma pakkumuste vastavuse hindamisel hanketingimustele. Seetõttu ei ole kaebaja argumendid, mis puudutavad nimetatud punktide lubatavust (väidetav konkurentsi piiramine, hanke suunatus vaid üht tüüpi tanklaid opereerivatele pakkujatele jne), asjakohased käesolevas kohtumenetluses. Asjakohatutele argumentidele ei pea kohus sisulist hinnangut andma. Ka ei ole käesoleva kohtuvaidluse sisuks küsimus, millisel pakkujal oli majanduslikult soodsam pakkumus. RHS § 50 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi. Et kaebaja pakkumus ei olnud vastavaks tunnistatud, ei saanud hankija seda hinnata, mistõttu on asjakohatud ka kaebaja majandusliku soodsuse argumendid.
  34. Eelnevale lisaks märgib kohus, et ülalmärgitud HD punktide näol ei saanud kaebaja jaoks olla tegemist arusaamatute tingimustega, kuna kaebaja ei ole palunud hankijal selgitada hanketingimusi (RHS § 56). Hankija 21.06.2013 e-kirjast kaebuse esitajale (VAKO toimikus) nähtub, et hankija ise pööras RHS § 56 lg 3 alusel pakkuja tähelepanu HD p 2.2 rikkumisele ning palus täiendavalt esitada kinnitus, et pakkuja poolt pakutud soodustus kehtib kõikides pakkuja tanklates ning arvestatakse ostu hetkel kehtivast konkreetse tankla jaemüügihinnast. Kaebuse esitaja 27.06.2013 vastuskirjast nähtuvalt jäi kaebaja hankija selgitusest hoolimata pakkumuses esitatud lisatingimuse juurde. Ei saa ka öelda, et tegemist oleks olnud kaebaja-poolse formaalse rikkumisega või inimliku eksitusega. Kolmas isik on oma 30.08.2013 menetlusdokumendi p-s 2.1.4 toonud välja arvutused, millest nähtuvalt oleks 3%-lise allahindluse kohaldamisel automaattankla jaemüügihinnale (arvestades kaebaja lisatingimust) tegelik allahindluse protsent 1,89, mis näitab, et allahindluse tegelik protsent ei oleks kõikide tanklate puhul sel juhul sama, nagu nõudis hankija vormil
  35. Tegemist on sisulise vastuoluga kaebaja pakkumuse ja HD tingimuste vahel. Kui kaebaja oleks fikseerinud allahindlusprotsendi konkreetselt kõikide tanklate jaemüügihinnast, siis sellist vastuolu ei oleks.
  36. Asjatud on kaebaja väited tema ebavõrdsest kohtlemisest, mis tuleneb tema hinnakujunduse spetsiifikast ja opereeritavate tanklate erinevusest (nii automaat- kui ka mehitatud tanklad). Hankel edukaks tulnud pakkuja ja asjas kaasatud kolmas isik AS Alexela Oil opereerib samuti nii mehitatud kui ka automaattanklatega, kuid on ometi suutnud paindliku hinnakujunduse kaudu teha eduka pakkumuse, omamata probleeme. See, kui paindlik suudab kaebaja oma hinnakujunduses olla ning milliseid tingimusi oma äriklientidele pakkuda, on kaebaja majanduslik otsus ja risk, mille järgi ei pea hankija oma hanketingimusi koostama. Hankija koostab sellised hanketingimused, mis tagavad talle kõige vajalikuma, otstarbekama ja soodsama tulemuse. Käesoleva hanke puhul ei ole kohus tuvastanud, et hankija oleks hanke läbiviimisel rikkunud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse või võrdse kohtlemise põhimõtteid.
  37. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et hankija jättis õiguspäraselt kaebuse esitaja pakkumuse vastavaks tunnistamata ja lükkas pakkumuse tagasi RHS § 47 lg 1 ja HD p-de 4.4.3, 4.6 ja 4.7 alusel. Sellest tulenevalt on riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttel õiguspärane ka AS Alexela Oil pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
  38. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. 8

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

16.09.2013 esitas kolmas isik kohtule

§ 109lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude.

Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 572,06 eurot. Kolmas isik on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Borenius 31.08.2013 arve nr 20122296 summas 572,06 eurot koos kulude aruandega ning arve tasumist tõendava konto väljavõttega. Olles tutvunud kohtule esitatud arvega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades on kolmanda isiku menetluskulud põhjendatud ja mõistlikus suuruses, mistõttu tuleb kolmanda isiku menetluskulud summas 572,06 eurot kaebajalt välja mõista. 15. 29.08.2013 määrusega kohaldas kohus asjas esialgset õiguskaitset ja peatas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt läbiviidava riigihanke nr 142513 „Mootorikütus” (sh hankelepingute sõlmimise) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata.

§ 249

lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Eelnevast tulenevalt tühistab kohus kohtuotsuse resolutsioonis kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse jõustumisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.