Obsah (8)

§ 632§ 230§ 232§ 5§ 173§ 162§ 178§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-38663 Ts

§ 632

lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle 2-12-38663 lahendamist istungil. I Menetluse käik

1. Aktsiaselts XXXesitas 26.09.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus koostas 03.10.2012 makseettepaneku, mis on 11.10.2012 võlgnikule e-kirjaga saadetud, mispeale võlgnik XXX esitas samal kuupäeval nõudele vastuväite, milles teatas, et on langenud kuriteo ohvriks ja teadmata isik kasutas XXX ID-kaarti oma huvides. 07.11.2012 kohtumäärusega andis Pärnu Maakohus hageja nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Aktsiaselts XXX esitas 04.12.2012 hagiavalduse, mille Harju Maakohus võttis 10.01.2013 kohtumäärusega menetlusse. Hageja esitas taotluse menetluse peatamiseks kuni kriminaalasjas nr 12230101099 menetluse lõppemiseni, mille kohus jättis 06.08.2013 kohtumäärusega rahuldamata. II Hageja nõue
2. Harju Maakohtu menetluses on aktsiaseltsi XXX hagi 04.01.2012 sõlmitud kliendilepingu nr XXX alusel XXX vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista arvest nr XXXXXXXXXXXX (tl 43) tuleneva põhivõla 299.20 eurot, viivised 140.26 eurot ja edasiulatuva viivise, kuid viivist kokku mitte rohkem kui 200.80 eurot. Hagiavalduse kohaselt allkirjastati 04.01.2012 kliendileping läbi internetipanga, millega toimus ühtlasi ka isiku autentimine. Hageja esitas kostja poolt lepingus toodud e-postile arve nr XXXXXXXXXXXX summas 299.20 eurot, arve tasumise tähtaeg oli 14.02.
3. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on 31.01.2013 menetlusdokumendis seisukohal, et arvelduskontol tehtud tehingute eest vastutab paroolikaardi lepinguline kasutaja ehk isik, kellele kaart lepingu alusel on väljastatud. II Kostja vastuväited
4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja arvab 17.01.2013 hagi vastuses, et hageja nõude aluseks olev leping on sõlmitud kostja isikut tõendava dokumendi ebaseadusliku kasutamise teel. Kostja kohaselt hageja ei oska tuvastada isikut, kellega sõlmiti 04.01.2012 kliendileping, kuna lepingu sõlmimise momendiks oli kostja ID-kaart nr XXX juba kehtetu. Kostja on seisukohal, et nii hageja kui kostja on kuriteo ohvrid. Kostja arvab 04.02.2013 menetlusdokumendis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sõlmis 04.01.2012 lepingu või sai arvel nr XXXXXXXXXXXX toodud kaupa. Kostja selgitab 29.04.2013 menetlusdokumendis, et aktsiaseltsis Swedbank ei ole 27.10.2012 pangakontot avatud tema poolt (tl 144-147). Kostja toob välja, et aktsiaseltsiga Swedbank sõlmiti teleteenusteleping varastatud ID-kaarti kasutades (tl 148). 2 2-12-38663 III Kohtu põhjendused
5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi Ts

ÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi on esitatud 04.01.2012 sõlmitud kliendilepingust nr XXX (tl 37-38) kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kliendileping sõlmiti elektroonilise sidevahendi kaudu ja leping allkirjastati läbi internetipanga, millega toimus ühtlasi ka isiku autentimine (tl 77-79). Asjas puudub vaidlus selles, et kostja ID-kaardi nr XXX kaotamise suhtes on 23.01.2012 algatatud kriminaalasi nr 12230101099 (tl 21). Hageja on väitnud, et nõude aluseks olev 04.01.2012 leping on sõlmitud elektrooniliselt aktsiaseltsi Swedbank paroolikaarti kasutades (tl 77-79). Aktsiaselts Swedbank on esitanud kinnituse (tl 170), millest nähtub, et 04.01.2012 sõlmiti kostja arvelduskonto kasutamiseks teleteenuste leping nr 1920166 kasutades ID-kaarti nr XXX . Kostja on tõendanud, et ID-kaardi nr XXX sertifikaadid tühistati 16.11.2011 kell 15.01 (tl 70) ja IDkaart nr XXX on kehtetuks tunnistatud alates 16.11.2011 (tl 185). Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt leping ei ole sõlmitud kostja nimel esindusõigusega isiku poolt. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 129 lg 1 kohase esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas tegemist on mitmepoolse tehinguga, kas tehing on ühe tehingupoole poolt sõlmitud teise isiku nimel ja kas teise isiku nimel tehingu teinud isikul oli esindusõigus või kas isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, kiidab selle hiljem heaks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 130 lg 2 sätestab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. TsÜS § 130 lg 2 on käsitatav erinormina deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043 jj) suhtes. See tähendab, et kui teise 3 2-12-38663 isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, tuleneb tema vastutus tehinguga tekitatud kahju eest üksnes TsÜS § 130 lõikest 2 kui kahju hüvitamise erikoosseisust ning deliktiõiguse ega alusetu rikastumise sätted tema suhtes ei kohaldu. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-106-
2. Hageja on esitanud lepingust tuleneva nõude kostja kui lepingupoole vastu, millele kostja on 17.01.2013 hagi vastuses vastuväite esitanud, tuues välja, et leping on sõlmitud kostja isikut tõendava dokumendi ebaseadusliku kasutamise teel (tl 69). Kohus leiab, et 04.01.2012 kliendilepingu nr XXX kohaselt on lepingu pooltena toodud aktsiaselts XXXja kostja XXX , millest tulenevalt on kliendilepingu nr XXX kujul tegemist mitmepoolse tehinguga. Kohus leiab, et lepingu alusel nõude esitamisel lasub kostja vastuväite korral hagejal

§ 230

lg 1 kohaselt tõendamiskoormis, et 04.01.2012 kliendilepingu nr XXX sõlmis kostja. Kohus leiab, et teise isiku poolt kostja nimel tehtud tehingute kehtivust peab tõendama see pool, kes kehtivusele tugineb. Kohus leiab, et tsiviilmenetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et kliendileping on sõlmitud elektroonilist paroolikaarti kasutades (tl 77-79), mille on aktsiaselts Swedbank väljastanud kehtetu ja kaotatud isikut tõendava dokumendi alusel (tl 170). Kohus leiab, et aktsiaseltsi Swedbank poolt on 04.01.2012 teleteenuste lepingu nr 1920166 alusel paroolikaart väljastatud esindusõiguseta isikule TsÜS § 129 lg 1 kohaselt, kuna leping sõlmiti kehtetud isikut tõendavat dokumenti kasutades ja kostja XXXei ole lepingut heaks kiitnud. Kohus leiab, et kui lepingu sõlmimine kostja poolt või esindusõigusega isiku poolt on tõendamata, puudub alus arvata, et arvelduskontol tehtud tehingute eest vastutab kostja XXX . Kohus leiab kostja vastuväitest ja esitatud tõenditest (tl 77-79, 170) tulenevalt, et tõendamata on asjaolu, et 04.01.2012 kliendilepingu sõlmis kostja või esindusõigusega isik kostja nimel. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et 04.01.2012 sõlmitud kliendileping nr XXX ei ole sõlmitud kostja XXXpoolt ning kostja ei ole asjas esitatud materjalide põhjal andnud teisele isikule volitust kostja nimel tehingu tegemiseks aktsiaseltsiga XXX . Kohus leiab tsiviilasjas toodud asjaoludest tulenevalt, et 04.01.2012 kliendileping sõlmiti esindusõiguseta isiku poolt kostja nimel. Eeltoodust ja Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-106-12 toodud seisukohtadest tulenevalt kohus leiab, et 04.01.2012 kliendilepingu nr XXX puhul on tegemist esindusõiguseta tehtud mitmepoolse tehinguga vastavalt TsÜS § 129 lõikele 1. Kohus leiab, et kuna kostja on eitanud 04.01.2012 kliendilepingu sõlmimist, on tõendanud lepingu sõlmimist kehtetu ID-kaardi abil väljastatud paroolikaartidega (tl 69-70, 170, 185) ning hageja ei ole tõendanud lepingu isiklikku sõlmimist või heaks kiitmist kostja poolt, siis tuleb järeldada, et kostja ei ole tehingut heaks kiitnud. Riigikohus on lahendi 3-1-1-106-12 punktis 64 välja toonud, et teiste isikute nimel nende eelneva nõusoleku ja hilisema heakskiiduta sõlmitud lepingud on tühised TsÜS § 129 lg 1 järgi. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et 04.01.2012 kliendileping nr XXX on tühine mitmepoolse tehingu sõlmimiseks esindusõiguse ja heakskiidu puudumise tõttu TsÜS § 129 lg 1 alusel. Kohus leiab, et esindusõiguseta tehingu sõlminud isiku vastutuse ja kahju hüvitamise küsimus ei kuulu lahendamisele tsiviilasja nr 2-12-38663 raames, kuna

§ 5

lõike 1 kohaselt menetletakse hagi esitatud nõudest lähtudes ja hageja on nõude esitanud kostja XXXvastu 04.01.2012 kliendilepingu alusel, mitte esindusõiguseta tehingu sõlminud isiku vastu kahju hüvitamise sätete alusel. 6. Kohus leiab, et tehingu tühisuse ja pooltevahelise lepingulise suhte puudumise korral tuleb täiendavalt vaadelda hageja lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva nõude võimalikkust. Kohus leiab, et hageja ei ole tsiviilasjas tõendanud, et kostja on saanud hagejalt arvel nr XXXXXXXXXXXX toodud kaupa, st on arvel nr XXXXXXXXXXXX toodud kaupade võrra 4 2-12-38663 rikastunud, ja kostja vaidleb vastu nii lepingu sõlmimisele kui kauba saamisele (tl 83). Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt VÕS § 1028 ja § 1034 mõttes midagi saanud ja hageja arvelt rikastunud. Seetõttu ei ole hageja tõendanud ka alusetu rikastumise sätetest või muudest lepinguvälistest võlasuhetest tulenevat õiguslikku alust nõuda kostjalt hagiavalduses toodud summat. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude aluseks olev 04.01.2012 kliendileping nr XXX on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine ja hageja nõue kostjalt põhivõla 299.20 euro, viiviste 140.26 euro ja edasiulatuva viivise välja mõistmiseks mitte rohkem kui kokku 200.80 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5